Barcelona võitleb küll La Liga tabeli eesotsas liidrikoha nimel, aga kuluaarides käib jätkuvalt võimuvõitlus, mille keskmes on president Joan Laporta. Kataloonia klubi sassis raha- ja administratiivasjade ilmekas näide on Dani Olmoga juhtunu, mis jätab alles suvel klubiga liitunud mehe praeguse seisuga pealtvaatajate hulka.

Kui Barcelona peaks tõesti suvel 60 miljoni euro eest ostetud poolkaitsja vaid viis kuud hiljem vabaagendina kaotama, oleks tegu tõenäoliselt mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma klubijalgpalli kõigi aegade ühe suurema üleminekufopaaga. Senisest veel suurema küsimärgi alla satuksid nii Laporta ajutised meetmed rahamuredest ülesaamisel kui ka tippmängijate valmisolek edaspidi Barcelonaga liituda.

Nii Olmo kui ka teine suvine täiendus, Gironast ostetud 23-aastane ründaja Pau Victor, lubati suvel meeskonda registreerida vaid sel tingimusel, kui Barcelona suudab oma palgalimiiti kasvatada ehk lühidalt öeldes tulusid suurendada ja kulusid vähendada. Et seda ei juhtunud, keeldus La Liga mõlema mehe ajutise mänguloa pikendamisest.

Klubi kaebas otsuse edasi, ent kaks kohtuastet jätsid selle jõusse. Klubi on proovinud keelust mööda pääseda mitme põhimängija vigastusele rõhumisega, kuid kohtu hinnangul üritatakse seda vaid enda huvides ära kasutada ja niisugune tegevus pole reeglite vaimuga kooskõlas. Praegu oodatakse veel Hispaania kõrgeima spordikohtu lahendit.

Ehkki Olmo tõotanud, et ei pea praegu ühegi teise klubiga läbirääkimisi ning ootab kannatlikult, kuniks Barcelona lahenduse leiab, on selge, et niisuguse klassiga mängija ei soovi tervet hooaja teist poolt tribüünil veeta. Seda enam, et tema lepingus on väljaande Mundo Deportivo kinnitusel klausel, mis võimaldab tal vabaagendina lahkuda, kui klubi ei suuda teda jaanuari jooksul meeskonda registreerida.

Raphinha: mina küll kõhkleksin

Ootamatult avameelne oli ka Olmo meeskonnakaaslane Raphinha, kes nentis, et edaspidi võivad sellised olukorrad mängijaid Barcelonaga liitumisest eemale peletada. "Vastupidist väites valetaksin. Kui oleksin mõnes teises klubis, siis mõtleksin Olmo ja Pau olukorda vaadates ilmselt põhjalikult järele, kas ikka tahaksin sellise klubiga liituda," sõnas brasiillane The Athleticule.

"Aga kui ma ise Barcelonaga lepingu allkirjastasin, teadsin hästi, et neil on raskusi. Nägin võimalust seda särki kanda ja ootasin viimase hetkeni, et see tõeks saaks. Ma ei ole oma otsust hetkekski kahetsenud," lisas Raphinha, kes liitus klubiga 2022. aasta suvel, kuid pidi esitlusel demonstreerima nime ja numbrita särki, kuna juba tollal rahalistes raskustes vaevelnud klubi pidi esmalt mängijaid müüma ja sai alles vahetult enne hooaja algust brasiillase meeskonda registreerida.

Praegune olukord pole seega üllatav – nelja aasta eest klubi tüüri juurde naasnud Laporta käe all ongi katalaanid täpselt nii tegutsenud. Mängijaid ostetakse rahamuredest hoolimata lootuses, et kuidagi õnnestub nad siiski hooajaks üles anda, ja seni on seda ka edukalt tehtud. Ühest küljest on võimalik, et ka äsja avanenud üleminekuakna jooksul ehk jaanuari lõpuks leitakse mõni loov lahendus, mis võimaldab keelust mööda hiilida. Aga kui kauaks?

Mõnigi Laporta samm on olnud loogiline, leiab presidendi lükkeid analüüsinud The Athletic. Näiteks 2021. aasta suvel müüdi osa tulevastest teleõigustest USA investeerimisfirmale Sixth Street. Midagi sarnast on kogu liiga teleõigustega teinud La Liga juhtkond, kes loovutas osa neist Suurbritannias asuvale CVC Capital Partnersile, ning Sixth Streetiga on leping ka Real Madridil, kes rahastas selle abil Bernabeu staadioni renoveerimist.

Küsimärke tekitavad aga 2022. aasta suvel tehtud käigud. Barcelona vajas tollal lisaraha Raphinha ja Robert Lewandowski registreerimiseks, olles ka toona hädas palgalimiidi ületamisega. Laporta kuulutas, et klubile videosisu tootva haru Barca Studios müük ühele krüptoettevõttele ja Kataloonia ärimehe Jaume Rouresi firmale Oprheus Media toob sisse 200 miljonit eurot. Enamikku sellest rahast pole klubi siiani kätte saanud.

2023. aasta suvel löödi käed Saksamaa investori Liberoga, kes lootis New Yorki börsil tehtavate lükete abiga koguda miljard eurot, kuid plaan nurjus ja peagi olid sakslased läinud. Eelmisel suvel omandas varjusurmas projekti aktsiad aga ootamatult Barcelona toitlustuspartner Aramark. Nähtavat kasu pole tõusnud sellestki.

Lubadustest piisas, aga enam mitte

La Liga on seni suhtunud Barcelonasse pigem leebelt. Eelmainitud 200 miljoni euro puhul lepiti klubi tõotusega, et raha saabub peagi, ning kui Barcelonal on olnud vaja luba Jules Kounde, Joao Felixi ja Joao Cancelo registreerimiseks, on selle tagatiseks piisanud klubi juhatuse liikmete isiklikest garantiidest. Küllap mõistis ka La Liga juht Javier Tebas neid otsuseid langetades väga hästi, et kahe Madridi klubi kõrval vajatakse kogu liiga brändi tugevdamiseks ka tugevat Barcelonat.

Väljakul on meeskond edukas, mida tõestasid kõige paremini hooajal 2022-23 võidetud liigatiitel ning Meistrite liigas poolfinaali jõudmine. Ka mullune hõbe polnud katastroof. Tänavu jäädakse tabelijuhist Real Madridist küll poole hooaja järel viie punkti kaugusele, aga see pole lootusetu vahe. Ning Meistrite liigas on Barcelona võitnud kuuest mängust viis ja pääseb tõenäoliselt otse kaheksandikfinaali.

Seetõttu on ka fännid ja ajakirjanikud olnud Laporta suhtes valdavalt mõistvad, sest võrreldes eelkäija Josep Maria Bartomeuga on praegune president olnud edukam. Samas on mitu suve järjest pääsetud pigem puhta vedamise kui põhjalikult kalkuleeritud lahenduste abiga.

Olmo ja Victor on sel hooajal juba mänge tribüünilt vaadanud. Kaheks esimeseks La Liga kohtumiseks nad mänguluba ei saanud ning appi tuli teise mehe õnnetus. Andreas Christensen rebestas vahetult enne suvise üleminekuakna sulgumist Achilleuse kõõlust ning mängu tuli La Liga nüüdseks (kuri)kuulus reegel number 77.

🚨 Barcelona are open to selling Andreas Christensen in January for around €30m to help facilitate the registration of Dani Olmo.

Inter, Juventus and clubs in England have shown interest.

(Source: @RudyGaletti) pic.twitter.com/8AenowIao4 — Transfer News Live (@DeadlineDayLive) December 12, 2024

See lubab klubil mängija vigastuse korral arvata ajutiselt tema tegelikust palgast liiga palgalimiidi hulka vaid 80%. Nii tekitati piisavalt ruumi, et Olmo ja Victor meeskonda registreerida, kuid ajutine luba anti vaid 2024. aasta lõpuni. Toona lubas Laporta, et ehkki tol hetkel oldi palgalimiidi arvestuses 60 miljoni euroga miinuses, saab kõik kohe korda, sest peagi sõlmitakse vägev leping särgitarnija Nike’ga.

Oktoobris läks asi aga hullemaks. Audiitorid hindasid tühiseks Barcelona väite, et eelmainitud Barca Studios, mis oli vahepeal nimetatud ümber Barcelona Visioniks, on väärt 400 miljonit eurot. See tähendas, et hooaja 2023-24 eelarves sisaldunud 12 miljoni euro suurune kasum muutus hoobilt 91 miljoni euro suuruseks kahjumiks. La Liga langetas seepeale Barcelona palgalimiiti, mis tähendas, et Olmo ja Victori registreerimise pikendamiseks oleks vaja läinud veel rohkem raha.

Novembris sõlmiti Nike’ga lubatud leping, aga see enam Barcelonat ei päästnud. Laporta asus seejärel raha otsima – The Athleticu andmetel on ta viimastel kuudel külastanud nii Katarit, Dubaid, Aserbaidžaani kui ka isegi Mongooliat.

Õhumüük Laporta moodi

Järgmise sammuna pöördus Laporta läbiproovitud skeemi juurde – ta hakkas müüma praegu remondis oleva Camp Nou staadioni VIP-alade tulusid, pakkudes neid soodushinnaga. Pealtnäha kõlab see absurdselt, sest müügiks lähevad kohad staadonil, mida veel ei eksisteeri ja kus meeskond seetõttu mängida ei saa, ostjateks on aga investorid, kelle nimesid ei avalikustata. Ning hind? Ka seda ei avalikustatud ...

Ilmselt sai ka La Ligal klubi suusõnalistest lubadustest kõrini ning nõudma hakati kirjalikke lepinguid ja finantsaruandeid. Erinevalt 2022. aastast, kui täpselt samasugune lüke Barca Studiosega läbi läks, keelduti leppimast pelga tõotusega, et raha ühel päeval laekub. Barcelona püüdis seepeale La Liga reegleid kohtus (edutult) vaidlustada, rikkudes seeläbi suhteid Tebasega veelgi.

Seni on Laporta klubiliikmetele ehk socio’tele kinnitanud, et usub edutsüklisse – mida paremad ollakse väljakul, seda suuremaks kasvavad tulud, mis kasvatab omakorda klubi võitlusvõimet. Tõele au andes on tal ka põhjust seda uskuda, sest kui ta aastail 2003-10 esmakordselt presidendiametit pidas, läks täpselt nii. Tagatubades tülitseti ka toona, aga meeskond võitis 2006 ja 2009. aastal Meistrite liiga ning sai sellega aasta pärast Laporta lahkumist hakkama kolmandatki korda. Samuti jäid sellesse ajavahemikku neli Hispaania meistritiitlit.

Mõtlevale inimesele on siiski selge, et iga hoob, mida Barcelona kasutab, muudab klubi finantstulevikku aina mustemaks. Ühel hetkel saavad käigud isegi Laporta loovuse juures ju lihtsalt otsa, ning kui Olmo ja Victor peaksid tõesti pealtvaatajateks jääma, on see selge märk, et edasi tuleb minna teistmoodi.

Vastased tõstavad pead

Nii on Laporta kriitikud hakanud aina vihasemalt sõna võtma. Viimastel valimistel tema vastu kandideerinud ja tõenäoliselt seda edaspidigi üritav Victor Font on läbivalt võidelnud Laporta juhtimisstiili vastu, kasutades selle kirjeldamiseks otsesõnu väljendit "onupojapoliitika". Joan Camprubi Montal, kelle vanaisa ja vanavanaisa on samuti klubi presidendi ametit pidanud, on samuti kutsunud Laportat avalikult üles tagasi astuma.

Juhikohta himustab lisaks neile väidetavalt ka makseäpi Bizum asutaja Jordi Termes. Järgmised korralised valimised on küll kavas alles 2026. aasta alguses, kuid märke Laporta kangutamisest on juba näha. Värskest umbusaldusavaldusest president küll äsja pääses, sest kui selgus, et see vajab vähemalt kahe juhatuse liikme nõusolekut, otsustas umbusaldusavalduse algataja Jordi Farre kaaslane Marc Cornet plaanist loobuda.

Muidugi ei sündinud see niisama – Hispaania meedia väitel avaldati Cornetile taandumiseks kõvasti survet. Farre selja taha ei ole koondunud sugugi kõik Laporta oponendid, sest näiteks Camprubi lausus äsjases raadiosaates, et Laporta vägisi ametist eemaldamine pole tema silmis ideaalne lahendus. "Me ei välista seda täielikult, aga see kahjustaks ilmselgelt klubi," kõlas Camprubi selgitus.

Samuti seadis ta küsimärgi alla Farre motiivid, juhtides tähelepanu sellele, et kui Farre ise 2021. aastal presidendiks kandideeris, kuulus tema meeskonda kaks inimest, kes on praegu klubi juhatuses. "Minna sellises olukorras kiirustatult klubi juhile umbusaldust avaldama, kui meeskond võitleb tiitli nimel ja hooaeg on poole peal – nii ei saa," sõnas Camprubi.

Muuhulgas tasub arvestada, et kui umbusaldusavaldus on kord sisse antud, ei saa järgneva aasta jooksul seda uuesti teha. See tähendaks, et kui Laporta peaks ametis jätkama, jaguks tal enda positsiooni tugevdamiseks aega. Niisiis võib tõdeda, et Barcelona president on küll jätkuvalt tugeva surve all, aga tema koht ei ole praegu veel otseses ohus.

Eriti Olmo, aga ka Victori olukord mõjutab mõistagi omajagu ka Barcelona esitusi väljakul. Kuigi tabeliseisud pole praegu laita, on pool hooaega veel ees ning Hansi Flicki hoolealuste vormikõver näitas aasta lõpus pigem langussuunda. Seitsmest viimasest kohtumisest on võidetud vaid üks ja kui rahamured fänne igapäevaselt kuigi palju ei huvita, siis negatiivsed tulemused juba küll.

Kolmapäeva õhtul läheb Barcelona Saudi Araabias peetavas Hispaania superkarika poolfinaalis vastamisi Athletic Bilbaoga. Võit viiks nad pühapäevasesse finaali, kuhu jõuab eeldatavasti teises poolfinaalis Mallorcaga kohtuv Real Madrid. Kui finaal oleks El Clasico ja kui Barcelona selle võidaks, annaks see neile taas mõneks ajaks leevendust. Aga kui kauaks? Ja mis siis, kui kaotatakse? Küsimärgid aina kuhjuvad.