2024. aastal uustulnukana naiste Meistriliigaga tutvust teinud Tallinna Ararat osaleb kõrgseltskonnas ka tänavu. Paraku jääb neid selle hooaja vältel saatma taak, mis hoiab neid olenemata tulemustest põhjas.

Kerime ajaratast tagasi aastasse 2023. Armeeniast saabusid UEFA PRO litsentsiga spetsialistid Liana Hairapetjan ja Manuk Sargsjan, kes määrati Ararati U17 vanuseklassi neiude tiimi juhendama. Kuna omavanuste seas olid Ararati noored teistest peajagu üle, otsustasid juhendajad viia oma hoolealused täiskasvanute Esiliigasse.

Talendikas ja ülinoor võistkond, mille keskmine vanus hooaega alustades oli 14 aastat ja 6 kuud, pani esiteks kinni Esiliiga ning seejärel lunastati läbi Meistriliiga üleminekuturniiri pilet kõrgliigasse. Seega jõudis Ararat täiskasvanute jalgpallis ühe aastaga kõrgseltskonda.

"Esimesel vestlusel klubijuhiga veendusime, et naiste osakond vajab suurt tõuget. Panime kokku plaani, mis kestab 2026. aastani. Tagantjärele saab öelda, et hüppasime ühest aastast üle, kui jõudsime kõrgliigasse 2024, mitte 2025, nagu oli varem sihiks seatud.

Teadsime, et meil on talendikad tüdrukud, aga isegi meie ei oodanud, et meil Esiliigas nii hästi läheb ja me sealt ühe aastaga tõuseme. Me ei kahetse, et mängisime mullu Meistriliigat, sest see andis meie mängijatele vajaliku kogemustepagasi, mida nad saavad sel aastal lahti pakkida," lausus Ararati peatreener Liana Hairapetjan.

Algus Meistriliigas oli Ararati jaoks vaevaline, kuid seda võis hooaja eel ette näha, sest kõrgliigas on täiesti teistsugused kiirused. Kuigi Araratil õnnestus valitseva (ja hiljem tulevase) meistri Tallinna Flora võrku ühe korra sahistada, mindi suvele vastu ühe võidu, ühe viigi ja nelja kaotusega. Suvi oli seevastu edukas, punkte varastati nii Saku Sportingult, Tabasalult, Viimsilt ja Tartu Tammekalt, kaugel ei olnud ka viik Flora vastu.

Sügisel sai selgeks, et parima kuue sekka Araratil siiski asja pole, mistõttu mängiti Meistriliiga neljanda ringi asemel hoopis kolme satsi osalusel üleminekuturniiri, mis lõpuks võideti ehk säilitati oma positsioon kõrgliigas.

Hairapetjan nentis eelmist aastat meenutades, et saatuslikeks said põhitegijate vigastused ja erinevad mängukeelud ning lõpuks nappis neil mängijaid. Hooaja jooksul sisendati endale, et eesmärk on lõpetada pronksikohal, kuigi aasta tagasi räägiti eelvaates, et siht on kõikide üllatuseks võitjakarikas pea kohale tõsta. Lõpuks jäädi põhihooajal seitsmendaks.

"Treener soovib alati selliseid lennukaid eesmärke välja käia, et jaguks motivatsiooni nende nimel tööd teha. Saime juba toona aru, et sedavõrd noore võistkonnaga on Eesti meistriks tulemine vaat et ilmvõimatu, aga unistada ju võis. Ma arvan, et esikolmikus lõpetamine oli meie jaoks reaalne, lihtsalt jäi meil lõpuks sügavusest vajaka," rääkis Hairapetjan, kes jäi enda õpilaste esitustega väga rahule.

"Mulle ja mängijatele meeldis, et saime vastavalt vastasele oma taktikalise plaaniga varieerida. Kui võrrelda Eesti ja Armeenia kõrgliigasid, siis tase on siin tugevam, sest võistkondi on nelja asemel kaheksa," arvas Hairapetjan. "Ainus erinevus on see, et Armeenias teenivad mängijad palka, siin mitte. Sellegipoolest mulle meeldib, kuidas Eestis arendatakse naiste jalgpalli, siin on loodud väga hea püramiid."

Elevant ruumis

Antud eelvaates ei saa üle ega ümber minna suurest elevandist ruumis. Nimelt on Ararat suurtes finantsraskustes, olles Tallinna kultuuri- ja spordiameti ning haridusameti baaside peale ära jagatuna üle 80 000 eurot linnale võlgu. Klubi president Avetis Harutjunjan kinnitas, et nende koguvõlg on märksa suurem.

"Rahaline seis, see on selline ... Proovime minimiseerida kõik võimalikud kulud. Hetkel katame oma põhitegevusest ära miinimumi. Eelmisest aastast on meil all 150 000-eurone võlg. Selle likvideerimine oleneb mitmest asjaolust: minu projektidest, proovides minevikust saamata jäänud rahasid tagasi saada ja seeläbi klubi toetada, ja mängijate üleminekutasudest. Liigume väikeste sammudega," kirjeldas Harutjunjan, kelle sõnul on kõik treenerid oma palga õigeaegselt kätte saanud.

Ararati rahalised probleemid on läinud sedavõrd tõsiseks, et veebruari lõpus teatas Eesti Jalgpalli Liit otsusest klubile naiste Meistriliiga litsentsi mitte väljastada, sest neil jäid osad tingimused täitmata.

Ehkki litsentsist ilmajäämine tähendab üldjuhul seda, et võistkond ei saa mainitud liigas mängida, sõlmiti alaliiduga kompromiss - Ararat osaleb 2025. aastal naiste Meistriliigas litsentsita ehk väljaspool arvestust ning lõpetab sõltumata kogutud punktidest põhihooaja viimase kohaga. Üleminekuturniiril saab Ararat osaleda vaid juhul, kui neil on kõik senised jalgpallilised võlgnevused likvideeritud.

"Uudis litsentsita mängimisest raputas võistkonda korralikult," tõdes Hairapetjan. "Rääkisime kaks-kolm päeva treenerite, presidendi, lastevanemate ja lastega ning leppisime kokku, et meie töö läheb samas mahus edasi. Liigume vaatamata finantsraskustele edasi ja peamine eesmärk on mängijate arendamine."

Lastele ja nende vanematele pakuti võimalust, et langetakse Esiliigasse. "Käisid pikad jutuajamised, mille tulemusena otsustasime ühiselt jääda Meistriliigasse ja mängida eritingimustel. Vanemad mõistsid, et Esiliigasse naasmine oleks laste arengu mõttes samm tagasi," märkis Harutjunjan.

Klubijuht lubas, et Ararat täidab EJL-i litsentseerimise tarbeks vajaminevad finantskriteeriumid suveks. "Kui meil õnnestub need nõuded ära täita, soovime alaliiduga ühendust võtta, et nad annaksid meile litsentsi. Oleme 90% kindlad, et me seda ei saa, aga proovida ju võib," lausus Harutjunjan lootusrikkalt.

Itaalia päikese asemel Narva halli

Peatreeneri sõnul on ettevalmistus kulgenud plaanipäraselt. Treeningutega alustati 11. jaanuaril. Nädalas lõhuti trenni teha viis korda - esimene kuu treeniti nii palliga kui ilma, tõstes vahepeal jõusaalis raskusi. Lisaks toimusid ka teooriatunnid, mis viidi läbi Pae tänava kontoriruumis.

"Naiskonnas pole muutunud midagi, meie valmistume uueks hooajaks nii, nagu tegime seda eelmisel aastal. Oleme rassinud kõvasti trenni ning pidasime maha head treeningmängud," lausus Hairapetjan, kes lisas, et kõik mängijad on õnneks terved.

Kui aasta tagasi laagerdas Ararat Itaalias, kus mängiti kolm rahvusvahelist kohtumist, siis sel korral piirduti kodumaal olemisega. Veebruaris reisiti Narva, kus treeniti uhiuues hallis, lisaks peeti kohaliku noormeeste satsiga üks kontrollmäng. Ararati taustajõud jäid piirilinna poolt pakutavate tingimustega väga rahule.

"Meie tüdrukud on võitlejad. Nad tahavad iga päev liikuda paremuse suunas," väitis Hairapetjan. "Meid treeneritena motiveerivad lapsed ja kuidas nemad põlevad tahtest mängida kõrgliigas ning seal areneda."

Lahkujaid on rohkem kui liitujaid

Kahe hooaja vahel on Araratist lahkunud kaks põhitegijat: Darina Kudjavnina, kes liitus Floraga, ja Sofia Priidemann, kes laenati Tabasallu. Kudjavnina arvele kogunes mullu 21 liigakohtumist ja viis väravat ning Priidemanni nimele 20 liigamatši.

Nii Hairapetjan kui Harutjunjan tunnistasid, et puudust tuntakse uutest mängijatest, kelle abil oleks võimalik üks käik juurde panna. "Kahjuks uusi mängijaid meiega ei liitunud. Äkki peitub põhjus selles, et arvatakse, et need finantsprobleemid mõjuvad naiskonnale. Võin kinnitada, et ei mõju. Mitte midagi ei ole muutunud. Trennid on ikka samasugused ja mängudeks valmistume maksimaalselt," sõnas Hairapetjan.

Ta lisas: "Kasutame sel aastal oma ressursse. Kaasasime ettevalmistusse mitmeid verinoori mängijaid, kes arusaadavatel põhjustel ei hakka hooajal põhiraskust kandma, kuid aeg-ajalt pakume neile võimalust Meistriliiga õhku nuusutada. Treeningmängud näitasid, et tegu on ambitsioonikate tüdrukutega, kes liiguvad õiges suunas. Tasa ja targu peame neid kaasama esindusnaiskonna tegemistesse."

Taliturniiril säras kahe väravaga 2011. aastal sündinud Renata Strigina. "Kuna need olid treeningmängud, siis mõistagi ei tähenda need väravad veel midagi. See teeb meele heaks, et meie noored said nendest matšidest indu juurde. Plaanime nendega individuaalselt palju vaeva näha," kinnitas juhendaja.

Klubijuht ja peatreener jagasid muret, et Ararati vaevab mitmes aasta üks ja sama probleem - eestikeelsete mängijate meelitamine valmistab raskusi. "Neid huvitab see, millises keeles käib vestlus, milline on kollektiiv. Tase on alles kolmandal-neljandal kohal. Üks mängija oli meiega liitumisele lähedal, kuid lõpuks valis ta eestikeelse võistkonna II liigas. Vähemalt tunneb ta end seal mugavalt," sõnas Harutjunjan. "Oleks tore, kui meie trenni tuleks kas või üks mängija, kes näeks, kuidas siin töö käib. Tal oleks kohe pilt selgem ja kaoksid stereotüübid."

Ta lisas: "See faktor mängib mängijate otsimisel paratamatult rolli. Kuigi me räägime igapäevaselt trennides neljas keeles: armeenia, vene, eesti ja inglise keeles."

Hairapetjan lisas seepeale, et ta alustas hiljuti eesti keele õpinguid. "Tunnistan, see pole teps mitte kerge keel, mida õppida, aga seeläbi püüan olla noortele eeskujuks. Võib öelda, et ma proovin neid justkui nakatada eesti keelega. Kes tahab, saab kõigega hakkama," sõnas peatreener lõbusal toonil.

Võitjamentaliteet ei luba allahindlust teha

Kui ilmus uudis, et Ararat lõpetab tuleval hooajal igal juhul viimasel positsioonil, hakkasid siin-seal ringlema kahtlused, kas noortel mängijatel jagub üldse motivatsiooni sel viisil karussellil olla. Pealik Hairapetjan lükkas kahtlused ümber ning lubas, et Ararat teeb kõigi elu raskeks.

"Me ei saa mängijatele öelda, et tehku väljakul seda, mida nad ise õigeks arvavad, sest punkte me selle mängu eest niikuinii ei saa. Nii ei ole. Meil on eesmärk ja plaan selleks, mida me tahame saavutada. Mängijatel on välja kujunenud võitjamentaliteet. Nad on oma peas alati võitjad ja seda tahetakse väljakul näidata. Seda kõike tehes tahetakse jääda väärikaks, mitte mängida räpaselt," lausus Hairapetjan, kes usub, et sel aastal suudetakse vastaseid veelgi enam näpistada.

Sarnaselt Araratile on muutunud ka nende konkurendid. Näiteks Flora on värskelt peatreeneriduolt saanud uue näo, Tammeka on varasemate aastataga silmnähtavalt noorem, lisaks on uue tulijana seltsis Elva, kes hõikas välja, et keegi ärgu oodaku jalutuskäiku pargis.

"Arvan, et tšempionaat tuleb kaasahaarav. Igas naiskonnas on lahkujaid ja liitujaid, samuti on palju põnevaid noori. Eks hooaeg näitab, milliseks kujunevad lõppkohad. Favoriit on jätkuvalt Flora," on Hairapetjan veendunud. "Tabasalust saab suure tõenäosusega teine võistkond, kes on seal tipus."

2025. aasta Meistriliiga avapauk kõlab Ararati jaoks 28. märtsil, kui sõidetakse külla mullu kuuendal kohal lõpetanud Viimsile. Lisaks ollakse veel konkurentsis karikavõistlustel, kus madistatakse aprilli keskpaigas Tallinna Kaleviga.

Naiskonna staar - Veronika Asatrjan

22-aastane leegionär Asatrjan on Ararati jaoks võtmetähtsusega mängija. Kui äärekaitsjat ei seganud mängukeeld, mis on iga kaitsja töökohustuste hulka kirjutatud, oli ta alati kui aamen kirikus platsil ning kõik 20 matši (18 põhihooajal ja 2 üleminekuturniiril) sai ta kirja täismängu. Vajadusel oli ta abiks ka väravate löömisel, virutades 5 kolli (3 ja 2).

Lisaks sellele, et Asatrjan on ülioluline pusletükk Ararati mängujoonises, on tegu ka Armeenia koondise põhitegijaga. Eelmisel aastal esindas ta oma koduriiki 10 korda, kokku on tal senise karjääri jooksul 25 koondisemadinat.

Kellel silm peal hoida? Luiza Ghazarjan

Ararati keskvälja südames toimetav 25-aastane armeenlanna Ghazarjan kohanes Meistriliiga tempoga juba esimeses voorus. Tegu on kunstnikuga. Ta on ülimalt loov, väle ja resultatiivne poolkaitsja, kes naudib vastastest möödumist ning olukordade tekitamist. Mullu oli Ghazarjan oma tiimi parim väravakütt, skoorides 19 mänguga (17 ja 2) suisa 11 väravat (10 ja 1).

Tallinna FC Ararat
Peatreener: Liana Hairapetjan
Abitreener: Manuk Sargsjan
Kapten: Darja Uzjukina
Eelarve: 400 000 eurot kogu klubi
Koduväljak: Lasnamäe Spordikompleksi kunstmurustaadion
Naiskonna värvid: punane ja valge
Koduleht: fcararat.ee
Esimene mäng: 28. märtsil kell 18.00 vs. Viimsi JK (Viimsi staadionil)
Esimene Soccernet.ee telemäng: 20. juunil kell 19.00 vs. Tartu JK Tammeka (Lasnamäe Spordikompleksi kunstmurustaadionil)

Koosseis:

Väravavahid: Elizaveta Petrova, Agnia Pissareva.
Kaitsjad: Veronika Asatrjan, Anna Movtšan, Katerõna Hutak, Maria Sahhinova, Valeria Sampetova, Alisa Aksubajeva, Kira Muhhina.
Poolkaitsjad: Luiza Ghazarjan, Jelizaveta Južaninova, Ilona Savitskaja, Arina Uzjukina, Anna Petrova, Viktoria Šaab, Diana Habarova.
Ründajad: Viktoria Pletšenko, Darja Uzjukina, Anastasija Južaninova, Suzanna Kotova, Renata Strigina.

Eeldatav algkoosseis:

Hooajaeelsed mängud:

01.03. JK Tallinna Kalev (ML) - Tallinna FC Ararat 1:4 (Ghazarjan 2, Asatrjan, A. Južaninova)
09.03. Tallinna FC Ararat - Tallinna FC Flora II (EL) 3:0 (Uzjukina, Strigina 2)

ML - Meistriliiga; EL - Esiliiga; võit; viik; kaotus.