Täna, 9. oktoobril möödub 30 aastat ühest Eesti jalgpalliajaloo kurioosseimast sündmusest. Oli 1996. aasta ning Eesti ja Šotimaa meeste koondised pidid kohtuma Tallinnas maailmameistrivõistluste valikmängus, kuid peakohtuniku viimase hetke otsuse tõttu tulid väljakule vaid šotlased.

Eesti koondis läks tähtsale mängule vastu positiivses meeleolus. Neli päeva varem oli koduväljakul alistatud Valgevene 1:0, mis tähistas Eesti jaoks kõigi aegade esimest koduse valikmängu võitu ning ühtlasi esimest punktimängu võitu taasiseseisvunud Eesti ajal, kirjutab jalgpall.ee. 

Kohtumine pidi Kadrioru staadionil algama kell 18.45, kuid mängueelsel õhtul puhkenud lahkhelid tõid kaasa ajaloolise olukorra, kus väljakule saabus ainult Šotimaa meeskond. Kurjajuureks, mis tagasi vaadates polnudki niivõrd kurjajuur, osutus Kadrioru staadioni valgustus.

FIFA komissar Jean-Marie Gantenbein ja kohtunik Miroslav Radoman olid küll staadionivalgustuse esialgu sobivaks tunnistanud, kuid mängueelsel ööl kell 01.56 esitas Šotimaa jalgpalliliit siiski FIFA-le ametliku protesti. Järgmisel hommikul kell 10.30 teatati Eesti Jalgpalli Liidu esindajatele ootamatult, et kohtumine peab algama hiljemalt kell 15.00 ehk kolm tundi ja 45 minutit esialgsest varem. Sellise otsuse langetas peakohtunik Radoman isiklikult, kes oli otsustanud, et valgustus siiski ei ole mängu pidamiseks piisav.

Eestlased pidasid otsust vastuvõetamatuks. Nii lühikese etteteatamisega polnud võimalik tagada rahvusvahelisele mängule vajalikku turvalisust ega korraldust. Lisaks viibis Eesti koondis ligi 60 kilomeetri kaugusel Kehtnas treeninglaagris.

Eesti Jalgpalli Liit pakkus välja võimaluse pidada kohtumine järgmisel päeval, kuid FIFA keeldus. Kell 13.57 saabunud faksis kinnitati veelkord, et mäng peab algama napilt tunni pärast. Samas hoiatati eestlasi halbade tagajärgede eest. Täpselt kell 15.00 kõlas Kadrioru staadionil avavile. Väljakul olid Šotimaa koondislased ja kohtunikud, kuid eestlasi polnud kusagil. Kolm sekundit hiljem vilistas peakohtunik kohtumise lõppenuks.

Eesti koondis saabus staadionile kell 17.15, tutvus väljakuga ning lahkus. Samal õhtul mõõdeti sõltumatu komisjoni eestvedamisel staadioni valgustust, mille käigus saadi kinnitus, et valgustus oli FIFA nõuetega vastavuses. Esialgu ähvardas Eestit tehniline kaotus ja võimalik karistus, kuid ligi kuu aega hiljem, 7. novembril, otsustas FIFA, et kohtumine tuleb ikkagi uuesti pidada. Eesti käitumises rikkumist ei leitud ning mängu toimumiskohaks määrati Monaco.

Tallinnasse reisinud umbes 700 Šotimaa fänni võtsid olukorda huumoriga. Niisiis kaikus Eesti pealinnas pärast mängu ärajäämist kuulsa "Guantanamera" viisil: "One team in Tallinn, there's only one team in Tallinn!" ehk "Tallinnas on ainult üks meeskond!". Ühtlasi jäi kolme sekundi mäng ülemaailmsesse jalgpalliajalukku, kui Briti ajaleht The Times paigutas selle koguni kõigi aegade suurimate spordiprohmakate edetabelis teisele kohale.

Mäng peeti lõpuks 11. veebruaril 1997 Monacos Stade Louis II staadionil ning see lõppes 0:0 viigiga. Tagantjärele vaadates kujunes mäng äärmiselt oluliseks Eesti väravavahi Mart Poomi karjääris, sest tema esitust jälgis seal Inglismaa kõrgliigaklubi Derby County, kellega eestlane mõni nädal hiljem liitus.