Eelmisel suvel oli ta lähedal Realist lahkumisele. Carlo Ancelotti tunnistas, et ta oli kahe vahel: kas müüa tema või müüa Mesut Özil. Lõpuks läks sakslane ja itaallasest treeneri valik osutus õigeks.

Madridi Real kiputakse rääkima ründetriost Karim Benzema, Cristiano Ronaldo ja Gareth Bale, kuid too staar on tänavusel hooajal ebapiisavalt tähelepanu saanud.

Jutt käib otseloomulikult Angel Di Mariast.

Pean tunnistama, et enne tänavust hooaega jättis peenike argentiinlane mind üsna külmaks tänu oma kohati pehmele käitumisele pallimurul, ent nii palju kui ma olen sel aastal Reali mänge näinud, on Di Maria see pallur, kelle jalgpalli vaatamine minu jaoks kõige nauditavam on.

Ronaldo võimsad plahvatused kaitsjate eest põgenemiseks ja Gareth Bale'i toores kiirus on kahtlemata omamoodi fenomenid, kuid Di Maria stiil ja efektiivsus on see, mille kordamist sa väikse poisina unistad... individuaalne tehniline briljantsus otsekoheses vormis.

Suurtes mängudes on tänu heale kaitsetööle Reali põhiline ründetrio aegajalt ära nullitud, kuid Di Maria on alati silma paistnud selle jokkerina, kes võib kõige süütumad olukorrad enda kasuks pöörata, leida tee läbi kõige umbsemast kaitsest.

Kui ta oleks ühel või teisel põhjusel laupäevasest finaalist eemale jäänud, oleks Atletico kaitsjate õhtu olnud äärmiselt lihtne, sest teised Reali mängijad suutsid teravusi tekitada vaid episooditi: Di Maria pommitas neid aga terve õhtu.

Mitmed edukad triblamisest, millest üks lõppes ka Gareth Bale'i võiduväravaga, kümned tsenderdused.

Sügavam roll 4-3-3 formatsioonis, kus Di Maria on Reali jaoks poolenisti ainsaks tõsisemaks väljundiks äärel, sobib argentiinlasele ideaalselt: ta leiab selle tee läbi kaitsjate ning toimetab need pallid oma ründajateni ühel või teisel moel. Eriti, kui tal on neid valikuid ees lausa kolm tükki.

Reali 4:1 võiduga lõppenud finaalis ei suutnud Di Maria väravat lüüa ega otseselt ka väravasöötu anda, kuid minu silmis oli ta mängija, kelle puudumist väljakult oleks lõpuks enim tähele pannud.

Ja õnneks tunnistas seda ka UEFA, kes lasi Sir Alex Fergusonil talle üle anda mängu parima auhinna.

Ancelotti valik Di Mariast kinni hoida on end igati õigustanud: väravaid on ta sel hooajal tavalisest vähem kirja saanud, ent samal ajal on tal Meistrite liiga ja Hispaania liiga peale kokku uskumatud 22 väravasöötu, võimsalt parim näitaja kõigi Euroopa tippliigade mängijate seas.