Ott Järvela | Eesti jalgpallihooaeg peabki algama märtsi hakul (13)

2019. aasta Eesti jalgpallihooaeg algas 3. märtsil peetud superkarikafinaaliga Nõmme Kalju ja FCI Levadia vahel. Foto: Liisi Troska

Millest koosneb üks läbinisti meeldiv jalgpallielamus, kas jalgpalluri või pealtvaataja jaoks? Näiteks on väga meeldiv värskelt kastetud või niidetud muru lõhn, mis staadionile saabuja ninasõõrmeid paitab. Päikesepaistegi on tore.

Aga Eestis sääraseid tingimusi läbi hooaja kogeda või nautida ei saa. Premium liiga hooaeg algab märtsis, kui pool esindusstaadioni A. le Coq Arena väljakust veel ikka lumekatte all. Kas hooaja märtsis alustamine on õige?

Kuigi kolm päeva enne Premium liiga hooaja esimest mängu võis Sportland Arenal näha väljakut puhastavat traktorit, olid staadionid hooaja avavooruks kenasti valmis ning võimaldasid võistkondadel pakkuda nii üllatusi kui ka meisterlikkust.

Premium liiga viie avavooru kohtumise keskmine publikuarv oli 340 inimest. See jääb natuke alla möödunud nädalavahetusel peetud Leedu kõrgliiga teisele voorule, kus numbriks oli 405. Antud võrdlusele keskendumine on aga iseenesest jabur, sest on täiesti ebanormaalne, et võistluse narratiivis enim tooni andev statistiline näitaja puudutab publikunumbrit, mitte sportlaste tegemisi või saavutusi.

Eesti jalgpalliavalikkuses kohtab sageli lähenemist, et kalendri planeerimise kvaliteedi määrab see, kas tribüünidel on publikut või mitte. Kui pealtvaatajaid palju, on kalender hea, kui vähe, siis plaan halb. Kahtlemata on publikuarv profispordis tähtis näitaja, millest ei tohi mööda vaadata. Aga ei tohi ka ainult või eelkõige seda vaadata.

Võistluse edukuse määrab eelkõige sportlaste käekäik

Võistluse edukuse määrab sportlaste käekäik. Premium liiga kalender on hästi planeeritud ja korraldatud siis, kui sportlastel on võimalik võistluse käigus oma taset tõsta ja tõusta järgmisele tasemele. Näited Eesti kõrgliiga lähiajaloost, oleme ausad, pole üldse pahad.

Karol Mets siirdus 2015. aastal Stavangeri Vikingisse, Artur Pikk ja Ken Kallaste 2016. aastal vastavalt Valgevene ja Poola kõrgliigasse ning Joonas Tamm aasta eest Norra meistrisarjaklubisse Sarpsborg, kellega jõudis sügisel välja Euroopa liiga alagrupiturniirile. Seega võib öelda, et Premium liiga kalender on hästi korraldatud, sest sportlastel on võimalik selle võistluse käigus tõusta kõrgemale tasemele.

Mets, Pikk, Kallaste ja Tamm olid kõigest mõned näited. Järgnevas tabelis ära toodud üleminekutele lisanduvad veel mitmed üleminekud Soome kõrgliigaklubidesse, aga ka Premium liigas laenulepingu alusel pallinud mängijate edukad naasmised koduklubidesse, millest markantseim kahtlemata 2016. aastal Levadias mänginud Anton Mirantšuk, kes kuulus kõigest poolteist aastat hiljem Venemaa koondisesse kodusel MM-finaalturniiril.

Tabelist on välja ununenud Paide Linnameeskonnas mänginud Samson Iyede 2018. aasta suvel toimunud üleminek Taani esiliigaklubisse BK Fremad Amager.

Nagu näha, on viimaste aastate jooksul teinud Premium liigast selge sammu ülespoole jalgpallurid, kelle seas ka mitmeid Eesti koondise jaoks väga tähtsaid mängijaid. Antud faktide valguses on keeruline vastu vaielda jalgpalliliidu seisukohale, et kaheksa ja pool kuud pikk hooaeg on jalgpallurite arenguks vältimatu vajadus. Üleminekud tõestavad, et areng toimub. Ja sportlase huvid peavad olema Premium liiga strateegiliste otsuste lähtepunkt.

Soome Veikkausliiga eesmärk on hooaega pikendada

Soome kõrgliiga teatas eelmise aasta 2. novembril, et 2019. aastaks muudetakse võistlussüsteemi. 12 võistkonna kaheringilise turniiri järel poolitatakse liiga ning tipmised kuus ja alumised kuus meeskonda mängivad isekeskis veel ühe ringi. Eesti jalgpalliavalikkuses puhkes selle peale keskmisest intensiivsem ja kirglikum arutelu teemal, kas tuleks järgida põhjanaabrite eeskuju.

Novembri lõpus Soccernet.ee-le antud intervjuus märkis jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, et "Liiga poolitamine olukorras, kus ehitame üles täisprofessionaalset liigat ja oleme selle kaudu kasvavale konkurentsile ehitanud üles kõikide klubide sportliku arengu, tähendaks omaenda ideele vastutöötamist. Piltlikult öeldes – meil ei ole vaja, et Kalju, Levadia ja Flora liiguksid oma tasemega teistel eest ära; meil on vaja, et teised tuleksid neile järele ja seejärel liigutaks edasi juba ühiselt. Nii saame huvitava ja pingelise liiga, millest võidavad nii klubid, mängijad, koondis kui ka pealtvaatajad."

Naastes aga Veikkausliiga valitud suuna üle, siis lisaks hooaja poolitamisele tegid soomlased mullu ühe teisegi tähtsa otsuse, millest Eestis puhkenud poleemika käigus mööda vaadati. Nimelt teatas Veikkausliiga, et on käivitanud programmi mängutingimuste parandamiseks, mille eesmärgiks on liigahooaja pikendamine.

Tänavune Soome Veikkausliiga hooaeg algab 3. aprillil ja lõpeb 3. novembril, kusjuures kohtumisi peetakse Tallinnast enam kui 700 kilomeetrit põhjapool ehk oluliselt ebasoodsamal laiuskraadil. Ning nüüd on Soomes alustatud tööd selle nimel, et liigahooaega pikendada. "215 päeva kestev hooaeg on Veikkausliiga ajaloo pikim," raporteeriti uhkusega pärast mängukalendri kinnitamist.

Ei ole pääsu olukorrast, kus Premium liiga kohtumisi kohapeal vaatavate inimeste lahutamatuteks saatjateks on müts, kindad, sall, talvemantel ja pikk aluspesu, sest pikk hooaeg on sportlaste arengu vältimatuks eelduseks.

See ei tähenda, et talistaadionid, kus tingimused praegusest paremad nii mängijatele kui ka pealtvaatajatele, ei peaks olema Eesti jalgpalli suurem eesmärk. Samuti ei ole kõik jalgpalliliidu otsused, näiteks mullune alustada meistrivõistlusi sisehallis peetud vooruga, läbinisti õiged. Küll aga tuleb toetada hoiakut, mille järgi peab Eesti jalgpallihooaeg algama märtsi alguses. 

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Öäk   •  
(37.157.96.***)
Kes maksab tellib ka muusika. Soccernetist on saanud EJLi hääletoru .
Tim   •  
(83.166.62.***)
Ott, vōta ennast kokku. Kehv väravavaht oled Sa niigi, ajakirjanikuna ÕLis tubli, Soccernetiga liitumine on Su taseme viinud 0 lähedale.
just   •  
(85.253.130.***)
ära seal peatu! miks märts, kui hooaeg võiks alata veebruaris või jaanuaris
ROOTSI KUNN   •  
(180.183.72.***)
oh seda OTTI , juba nagu iraagi infominister :)
ROOTSI KUNN   •  
(180.183.72.***)
ma parema meelega loeksin sellest ,mida loodav valitsuskoalisatsioon eile jalgpalliarendamisest rääkis , mine uuri sellest midagi ja tee üks huvitav lugu
lumememm   •  
(85.253.239.***)
Loll tellitud jutt suhu tagasi! Soomlased pikendasid hooaega kõigest 1 nädal, samas hõrendasid mängugraafikut, et tõsta mängude kvaliteeti ja iga mängu tähtsust. Jalgpallihooaja pikkus ei pea olema võrdne liigahooaja pikkusega. Liigahooaega võib alustada vabalt aprilli alguses. Sisuliselt algab Eestis hooaeg niigi juba jaanuaris.
to lumememm   •  
(2001:7d0:8307:6880:44e.***)
Selle loogika põhjal algab Soomes hooaega kahh jaanuaris - seal mängitakse ju kahh hallides.
Adekvaatne   •  
(2001:7d0:89bb:6480:29b.***)
Minu meelest on Ottil vähemalt 10-võistkonnalise liiga osas õigus. Kuni Premium Liiga koosneb hetkel (veel?) 10-st klubist, on täitsa õige aeg alustamiseks märtsikuu algus. Vastasel juhul tekib ülekoormus meestele, keda tahaks kasutada igamänguliselt. Leidke, head kommentaatorid, mõni sõber või minge ise mängima kuhugi Esiliiga U21 tiimi või Eesti Premium Liiga klubisse.. küll te näete, et ainus puhkepaus, mis on pikem kui 3-4 päeva, tekib alles juulikuu keskpaigas. Tekib ka olukordi, kus 8 päeva jooksul on tervelt 3 mängu. Kui alustataks varem, lõpetataks tõenäoliselt hiljem, mille kaudu jõutakse otsapidi välja jällegi talvekuudesse. Tõenäoliselt hakataks selle üle jällegi jonnima.

Teisalt oleks ka tagumise otsa taseme tõttu aeg minna 8-liikmelise Premium Liiga peale. See iga-aastane Maardu, Tarva, Pärnu solgutamine panebki meid olukorda, kus ükski pisike võistkond stabiilselt ei arene. Lükatakse kokku hea meeskond, ent mingil põhjusel siiski lõpetatakse viimasena (2015 nt). Kui aga meeskond langeb Premium Liigast, kaovad lõviosa toetajaid ning lahkuvad ka paremad mängijad - kes tahaks mängida täiskasvanud ning korra juba Premium Liigas mänginud jalgpallurina Esiliigas Keila-suguste satside vastu (pole midagi Keila vastu, lihtsalt Keila ja nt Paide vastu mängimisel on suur vahe. Loodan, et mõistate). Näen, et see on üks põhjuseid, miks Vassiljev tagasitulles rääkis, et liiga on nooremaks läinud ning tase on langenud. Mitmed noored pisemad klubid on saanud iseseisvaks ning pole enam mingeid Maardu Levadiaid. Aga selle jaoks, et need kollanokad ka endale mingit ratsaväge saaksid kasvata - ja selle ka endale hoida!! -, on vaja aega ja ressurssi.

Kokkuvõttes loodan, et Pärnu suudab oma noored endale hoida, Legion tuleb üles, et jäädagi siia, ning et Maardu suudab vanadele toetudes Premium Liigas asju teha. See looks võimaluse, kus Eestis oleks vähemalt 12-13 klubi, kes suudaks Flora ja Leva noortele tuule alla teha, et tõusta esimene Esiliigast, et reaalselt välja teenida tõusmise tippseltskonda, et pääseda Premium liigasse, et sinna jääda!

Juurde tuleb minu silmis panna aga tribüünil toimuvale. Isegi kui alustame hooajaga aprillis ja lõpetame juba septembri teises pooles, võib siiski tekkida ühe-kahe-nelja aasta tagant võimalus, et lumi on maas, väljas miinuskraadid. See on reaalne... noored ei käinud protestimas ilma asjata. Seega lõpetaksin mina jonnimise, ei solgiks ära kalendrit, mis jalgpalluritele reaalselt sobib(!), ning tegeleksin sellega, et iga jalgpallihuviline, kes soovib tulla väljaku äärde, saab seal ka soojas mängu nautida. Kuidas seda teha? Oleme jõudnud situatsiooni, kus iga klubi juures on isik, kelle põhitööks ongi just nimetatud probleemile lahenduste leidmine. Puid alla, küll tuleb.

Ei suru kuidagi arvamust peale, lihtsalt selline on see liigamaailm, mida mina näen ja millest kuulnud olen.
leho   •  
(82.131.35.***)
Mõlemad ajakirjaniku toodud argumendid on tegelikkuses võrdlemisi nõrgad ja sisaldavad eksijäreldusi. Nende argumentide põhjal ei saa väita tõsikindlalt, et liigahooaeg "peabki" olema justnimelt selline, nagu ta parasjagu on.

1. Väitest, et viimaste hooegade jooksul on välismaale liikunud teatud arv jalgpallureid, ei järeldu mitte midagi muud, kui et antud kalendrid pole olnud takistuseks neil jalgpalluritel jõudmaks justnimelt nendesse klubidesse-liigadesse-tasemele, kuhu jõuti. See, et antud kalender annab parima võimaliku võimaluse meistrivõistlustel osalevatel jalgpalluritel oma sportlikku taset tõsta, jääb argumenteerijal demonstreerimata. Võib arutleda, kas mõne muu kalendri puhul ei võinuks olla välislepinguid teeninud jalgpallurite arv suurem, või sihtliigad kõrgema tasemega. Samuti oleks vaja antud kontekstis lahti mõtestada liigakalendri ja võistlustel osaleva sportlase sportliku taseme muutuste seosed.

2. Teise väitega on üksjagu lihtsam - tegemist on üsna tavalise argumentatsiooniveaga. Nimelt võrreldakse kahte võrreldamatut asja. Ühtpidi demonstreeritakse, et Eesti ja Soome vahel on (täiesti adekvaatne) sarnasus, kliima ja liigutakse sealt argumendiga edasi. Teisipidi jäetakse väga olulised erinevused väja toomata - näiteks on ühe puhul tegemist profiliigaga, teisel puhul pool-amatöörliigaga. Rääkimata sotsiaalmajanduslikust, kultuurilisest ja lokaalsest spordiajaloolisest kontekstist. Sarnasus ühes kategoorias ei tähenda automaatselt sarnasust teistes.

Kui tahta põhjendada antud kalendrit, tuleks leida tugevamad argumendid.
tabel   •  
(82.131.86.***)
Hooaja ajakava tõestuseks toodud üleminekute tabel aastate lõikes ei näita muud kui 2018 aasta statistilist kõrvalekallet. Kõigil eelnevatel tabelis näidatud aastatel oli summaarselt üleminejate kogus sama. Mitte mingit seost kalendri ja üleminekute vahel selle alusel järeldada ei saa. Kui nüüd bensiini lõkkesse kallata, siis võiks toodud andmete alusel öelda, et eelmise aasta räige külmaga alustatud ja suvel, ilusaima ilmaga, kuu pikkuse mõttetu pausi pidamise järe kasvas üleminejate arv kordades. Järeldus, alustame varem ja peame suvel kuu pikkuse pausi ja välisliigadesse siirdujaid on bussijagu. Ühe sõnaga, see toodud seos pole minu arvates pädev.
luup   •  
(2001:7d0:81a4:4e80:2c1.***)
Huvi pärast küsiksin, et kas kunagi on olnud juttu ka Balti ühisliiga loomisest? Selline, nt 20 meeskonnaline liiga arendaks Eesti top6 jalgpalliklubisid ja seeläbi ka jalgpallureid rohkem kui pool-amatöör meeskondadega mängimine.
Premmi mängija   •  
(146.255.182.***)
Debiilne jutt, 4x9 mängud on lollus.
Ja ott, tahad öelda et kui graafik oleks teistsugune siis poleks selliseid üleminekuid? Äkki oleks hoopis rohkem
WM   •  
(62.65.32.***)
Arutelust oli see uudisnupp nüüd küll kaugel. Ott on varem ka silma paistnud eelkõige veendunud Pohlaku kiitjana ning selles mõttes polnud siin loos mitte midagi üllatavat. Võtta aluseks, et meie liigast on välismaale siirdutud ja sel põhjusel oleks justkui õigustatud hooaja kestvus ja ülesehitus - andke andeks, aga see on ikka ääretult meelevaldne järeldus. Pigem oleme viimase aasta / paari jooksul korduvalt näinud, kuidas üleminekud jäävad katki puhtalt sel põhjusel, et meie hooaeg on nõnda vildakalt üles ehitatud. Mis puudutub uhkusega tsiteeritud välidet, et meie liiga eesmärk peabki olema Flora Levadia ja Kalju arengut kinni hoida - siis selline idiootsus on tõesti võimalik vaid Pohlaku käe all. Ma mõistaks seda probleemi olukorras, kus meil oleks Valgevene stiilis ainult üks tugev klubi ja selle tõttu ülejäänud liiga (ja Bate areng) kannatavad, aga seisus kus meil on 3 tugevat klubi + 3 tugevat keskmikku, siis see on küll koht, kus peaks just arvestama tugevamate klubide vajadustega ning soodustama nende võimalusi järgmise sammu tegemiseks. Kokkuvõtteks siiralt häbi Oti ühekülgse loo pärast :(

Sisene
PÕNEVAT
Nädala tipud: edu- ja õuduslood, kõrged ja lebod eesmärgid
VÄLISMAALT
KALJU - FLORA
TIPPLIIGAD
Unitedi tagasituleku algus? Liverpool lahkus Old Traffordilt vaid punktiga
TAMMEKA - TULEVIK
ATS PURJE TULI SOOME MEISTRIKS
Intervjuu | Soomes tiitliunistuse täitnud Purje: tähistame nädal aega, enne kui koju jõuan
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
33
26
3
4
90:21
81
2.
Tallinna FCI Levadia
33
23
5
5
92:27
74
3.
Nõmme Kalju FC
33
21
10
2
73:30
73
4.
Paide Linnameeskond
33
22
5
6
73:25
71
5.
Tartu JK Tammeka
33
11
7
15
49:57
40
6.
JK Narva Trans
33
10
9
14
52:49
39
7.
Viljandi JK Tulevik
33
6
7
20
33:69
25
8.
FC Kuressaare
33
6
5
22
24:76
23
9.
JK Tallinna Kalev
33
5
6
22
25:85
21
10.
Maardu Linnameeskond
33
4
5
24
28:100
17
REKLAAM
SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
81
Tallinna FCI Levadia
74
Nõmme Kalju FC
73
Paide Linnameeskond
71
Tartu JK Tammeka
40
JK Narva Trans
39
Viljandi JK Tulevik
25
FC Kuressaare
23
JK Tallinna Kalev
21
Maardu Linnameeskond
17
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK