Nõmme Kalju president Kuno Tehva rääkis Estonia kontserdisaalis toimunud jalgpalligalal Soccernet.ee-le nii Eesti meistrite hetkeseisust, klubi lähitulevikust kui ka pikemast visioonist, aga ka teemadel, mis sel aastal Eesti jalgpallis aktuaalsed olid.

Kuidas Kalju ettevalmistus on sujunud?
Meeskond alustab 15. detsembril, aga juhtkond on uue hooaja nimel puhkuseta tööd teinud juba alates karika pea kohale tõstmisest. Me läheme veebruaris suure tõenäosusega treeninglaagrisse. Ma ei saa praegu veel öelda, kuhu, aga on kolm väga-väga kõrgetasemelist mängu kokku lepitud. See on Eestist väljas ja kümneks päevaks.

Palun andke ülevaade Kalju koosseisust ja selle muutustest.
Ütleme kokkuvõtvalt, et me kindlasti muudame meeskonda. See on väga oluline osa meie strateegiast. Praegu on vara öelda täpselt, kes jääb ja kes mitte. Liliu osas - meil on aasta lepingut järel, aga klubi teeb kõik selleks, et ta saaks endale uue tööandja tugevamast liigast ja tugevamast klubist. Aga kui mingil põhjusel peaks see ebaõnnestuma, siis ta jätkab Kaljus. Teiste osas on veel vara öelda, see hetk pole õige.

Mis on hetkel ilma lepinguta oleva ja välismaale ihkava Trevor Elhi olukord?
Trevor Elhi osas lõplikku selgust pole, aga nagu ma aru saan, siis ta alustab hooaja ettevalmistust Kaljuga ja eks me siis vaatame, kuidas temaga saab.

Kas initsiatiiv potentsiaalseks lahkumiseks tuleb Elhilt või Kaljult?
Ma arvan, et praegu pole kellelgi initsiatiivi lahkuda. Iga jalgpallur unistab mingil hetkel välismaal mängimisest ja eks ta samamoodi kaalub oma võimalusi. Ma usun, et Kalju on tema jaoks väga hea alternatiiv, kuna saab mängida Meistrite liigat.

Kalju on olnud Nõmmel oma kogukonna kaasamisel seni üpris eeskujulik. Mis ülesanded te uuele kogukonnajuhile Jaan Lašmanovile annate? Milles senisest veelgi enam juurde saaks anda? 
Ma siinkohal pean kiitma ka Narvat, nende muudatustega tegid nad väga suure tõusu oma publikunumbrites. Aga nendel oli seda lihtsam teha, kuna nad pole järjepidevat tööd selle nimel teinud. Kalju puhul on asjad natukene teistmoodi. Me oleme aastaid väga palju tööd teinud. Oma kogukonnas oleme, julgen öelda, olulisel kohal.  Nii meie kogukonna jaoks kui ka vastupidi. Arvan, et uue kogukonnajuhiga saame juurde stabiilsuses. Meie väike kollektiiv tegeleb väga paljude erinevate asjadega ja kui me saame keskenduda ühe inimesega ainult kogukonnategevustele, siis see annab kindlalt stabiilsuse, tõstab seda kvaliteeti ja ma usun, et annab ka publikunumbritele juurde.

Mingit (numbrilist) eesmärki pole talle seatud?
Hetkel veel ei ole. See on meie jaoks väga värske asi. Konkursi võitja alustab jaanuaris tööd ja eesmärke hakkame seadma tuleva aasta alguses.

Kas asjaolu, et ükski Kalju noortemeeskond ei pääsenud eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlustel esikolmikusse, on probleemina klubi sees üles kerkinud?
Absoluutselt mitte. Ma tahan teile ühed targad sõnad öelda. Noortes ei ole mitte kunagi tulemus esimesel kohal. Meil on vastupidi - meie jaoks on esikohal individuaalne areng mängijate seas.  Meie jaoks ei ole noorte seas absoluutselt oluline tulla kolme hulka või võita. Meil on oluline see, et mängijad arenevad klubis ja seda meie oma väga kindla strateegia järgi. Ma arvan, et meil on noortetöös kõik väga hästi ja kõik on korras.

Ka Kalju U21 meeskonna kehv hooaeg Esiliigas ei ole murekohaks?
Absoluutselt mitte. Meil on väga noor võistkond. Aasta varem kukkusime välja, siis tõusime tagasi ning ma arvan, et järgmisel aastal lähme jälle väga noore võistkonnaga. Meil mõned asjad muutuvad, aga selles ei ole midagi halba, see pole üldse eesmärk omaette. Ma ütlen jälle, et meil on väga oluline lihtsalt see, et toimuks mängijate areng. Karikaid võidavad meie profimeeskonnad.

Andke omapoolne hinnang ka suvisele Vlasi Sinjavski ja Henrik Pürgi lahkumisele. Kuidas teie seda saagat nägite?
No kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja, nagu öeldakse, sellest on väga palju räägitud. Meie jaoks oli see probleem, sest meil oli meeskond väga hästi tasakaalus ja väga hästi komplekteeritud. Kaotada poole hooaja pealt oma liigarivaalile kaks põhikoosseisu mängiat, kes veel kannavad ka seda KTM-i staatust, oli väga suur löök. Seda auku oli meil üliraske täita. Võib-olla seepärast meil hooajal nii pingeline hetk tekkiski, kus meil oli pink üsna lühike ja valikuid vähe ja vigastused tulid ka kaasa. Aga see on seljataga ja ma arvan, et meil pole sel teemal mõtet enam rääkida. Me oleme eluga edasi läinud ja nemad ka. Kahju ainult, et Vlasi Floras mänguaega ei saa. See on kõrvalt vaadates vähemalt minu jaoks veidi murettekitav. Nõmme Kaljus tõusis ta põhikoosseisu ja oli hinnatud mängija.

Kas Kaspar Pauri üleminek võis olla seotud sellega, et kaotasite suvel Florale kaks KTM-i?
Kaspar Pauri üleminek ei olnud otseselt seotud sellega. Kaspar Pauri on Kalju jälginud juba pikemat aega. Ja kui Soccernetis lugesin, et Pauri üleminek oli halbade üleminekute seas, siis ma olin väga üllatunud, sest ma arvan, et üleminek oli superhea. Ta tuli Tammekast, oli põhikoosseisus, tuli tugevamasse meeskonda. Hooaja lõpus, viimases mängus Narva vastu, mängis fantastiliselt. Arvan, et see oli väga hea üleminek ja võib-olla see sai lihtsalt kiiremini teoks, kuna me olime sellises olukorras, kus me kaotasime need kaks mängijat. Aga Kasparit me olime jälginud pikka aega ja see polnud päris juhus.

Mida te solidaarsusmehhanismidest eurosarja mittepääsenud meeskondadele jagatavate toetuste näol arvate?
Ma olen selliste põhimõtetega, et toetuseid tuleks jagada kõigile võrdselt. Ma arvan, et me sellega ei tee profijalgpallureid, kui me anname jalgpalluritele lihtsalt raha. Profiks kujunevad jalgpallurid ikkagi ise. Leping Adidase või Nike'i varustusega ei tee temast veel mängijat.

Ma arvan, et me peame proffe kasvatama maast madalast ja mina suunaksin rohkem raha just noortesse ja ootaksin veel kümme aastat. See on tee, mille mina valiksin. Aga veelkord, täna on raske hinnata, sest kõigil on oma arvamus. Sellele hinnanguid anda saab kümne aasta pärast, kas oli õige otsus või mitte. Ma ei tee seda maha, aga valiksin teise tee.

Kas toetate senist 36-voorulist ja neljaringilist hooaega või näete potentsiaali näiteks liiga poolitamises?
Ma arvan, et meie liiga vajab reformi. Arvan, et me peame väga selgelt mõtlema, kuidas meie liiga toetaks tippklubisid Euroopa-tasemel konkureerimisel, ja ma arvan, et meie liiga taseme tõstmiseks on hea, kui mõtleme välja mingisugused muudatused oma liigas. On ta siis võib-olla üheltpoolt meeskondade arvu vähendamine või liiga poolitamine. Kindlasti tuleks midagi mõelda või teha.

Suur probleem on kindlasti ka üleminekuaknad, mis põhimõtteliselt teevad seda, et kui üks Nõmme Kalju, Levadia või Flora sugune meeskond pääseks eurosarja alagruppi, siis tal pole võimalik mängijaid juurde võtta, kuna aknad lähevad kinni. Need asjad on praegu nii tehtud, et Eesti klubid ei saaks mitte kunagi olla edukad Euroopas. Ma arvan, et nüüd, kui meil on võimalik natukene julgemalt unistada Euroopas, võiks üle vaadata need asjad, et see mingil hetkel ei muutuks mängijate ja klubide jaoks takistuseks. Kas see on Kalju, Flora või Levadia, need on kõik samad asjad. Keegi üks hetk sinna gruppi saab ja ma arvan, et peame olema valmis selleks, et kui saame, siis meil oleks võimalus end tugevdada. Ja selleks peame ka need aknaasjad üle vaatama.

Olete öelnud, et peatreener Sergei Frantsev sobitub peatreenerina Kalju laiema filosoofia ja visiooniga. Selgitage, milles see kattumine täpsemalt väljendub.
Ma ei saa öelda, et filosoofiaga, see on natukene teine tähendus ja siin on väga erinevad asjad. On noortetöö stratreegia, kus ma võin paari sõnaga öelda, mis on oluline. On oluline, millist tulevikumängijat me tahame tulevikus Euroopasse müüa ja keda seal vajatakse. Siin saalis (jalgpalligalal - M. P.) räägiti täna palju Ragnar Klavanist. Ütlen praegu välja: ma arvan, et kümne aasta pärast Liverpool sellist Ragnar Klavanit endale ei võtaks. Ta tahaks teistsugust. Ja kui me täna ei saa sellest aru, ei kasvata oma mängijaid selle teadmisega, milliseid tippmängijaid Euroopa vajab, siis me oleme nullis.

Ehk siis me oleme ära kirjeldanud enda tulevikumängija profiili, oleme ära kirjeldanud mängustiili, mängusüsteemi, mis treeningutel ja noortetöös aitaks oma mängijaid selleni viia, ning oleme oma treeneriprofiili ära kirjeldanud. Ja põhiline tõde selle asja juures on see, et treenerid ja nende taga lapsevanemad igal pool noortevõistkondades survestavad kogu aeg mängima tulemuse peale. Turniiridel ja igal pool mujal jahitakse karikaid. See on vale. Tulemus on väga-väga ebaoluline. Oluline on see, et noored mängijad saaksid võrdselt areneda.

See on üks noortefilosoofia osa. Kui me räägime sealt edasi profimeeskondadest, siis sõjaväeline distsipliin on see, mida Euroopa tippjalgpallis kõik klubid jälgivad. Lahinguväljalt jalgpalliväljakule on selle asja mõte ja meil on Sergei Frantsevit vaja selleks, et treeneritüüp nagu tema on, suudaks Nõmme Kaljus tõsta nõudlused jalgpalluritele uuele tasemele. Me seisime paigal kolm-neli aastat. Jah, me võitsime, aga meil olid nõuded jalgpalluritele madalamad. Selleks oli meil vaja Frantsevit ja sellega on ta suurepäraselt hakkama saanud. Seega mina ei anna talle hinnanguid selle järgi, kas ta igal aastal võidab tiitleid, vaid mida ta on teinud sel ajal, kui ta on Kaljus olnud. Võidetud meistritiitel on seega nagu kirsiks tordil.

Kas Frantsevi nõuded võisid saada saatuslikuks ka Pürgi ja Sinjavski lahkumisele?
Ma ei arva seda. Ma arvan, et kui need nõuded saavad Pürgile ja Sinjavskile saatuslikuks, siis nad peaksid jalgpalli lõpetama, sest need nõuded on Euroopa nõuded. Jalgpall on raske ja need nõudmised on igal pool väga kõrged. Kui me tahame viilides läbi saada ja arvata, et ilma raske tööta saame tulemust või jõuame tippu, siis see on luulu.