MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

ARVAMUS/KOMMENTAAR
2 Link kopeeritud

Ott Järvela | Tobreluts näitas, kui vägev relv on jalgpallil kasutada ERR-i näol

2 Link kopeeritud
Ott Järvela, erikorrespondent
Ott Järvela, erikorrespondent  pilt
Ott Järvela, erikorrespondent

Otseülekanded ETV-s on Premium liiga jaoks vägev relv. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Üle-eelmisel nädalal avaldatud Premium liiga 2021. aasta kalendrist selgub, et 180 kohtumisest 43-st teevad otseülekande ERR-i telekanalid (ETV2 ja ETV+). See on Eesti jalgpalli jaoks väga vägev relv, tõestab laskesuusatamise koondise peatreener Indrek Tobreluts.

Hakatuseks statistikat möödunud nädalavahetuse ETV õhtuste spordisaadete kohta. Termin "valge kase vaheaeg" on kogenumale spordisõbrale tuttav ning kehastab paremini kui miski muu olukorda, kus haaratakse initsiatiiv (loe: stopper), ning asutakse jäädvustama andmeid, mida ametlikest kanalitest ei leia (enamasti põhjusel, et need huvitavad kas mitte kedagi või väga väikest nišši).

ETV õhtuste spordisaadete sisu jaotus spordialade kaupa liigitub "valge kase vaheaeg" kategooriasse, sest oluline on, mitmenda koha Ott Tänak sai, mitte see, mitu sekundit seda õhtul ETV-s näidati. Aga vahel on huvitav tegeleda ka ebaolulisega ning nii saigi 22.-24. jaanuari spordisaateid vaadatud stopperiga, eesmärgiks välja selgitada laskesuusatamise osakaal.

Nii reedel, laupäeval kui ka pühapäeval oli Anterselva MK-etapp spordisaates uudiseks number kaks, esimeseks oli igal õhtul (arusaadavalt) Monte Carlo ralli. Reedel lahutas saatejuhi esimest ja viimast sõna 475 sekundit, millest laskesuusatamine pälvis endale 100 ehk 21%. Laupäeval oli terve spordisaate pikkus 863 sekundit, millest laskesuusatamisele kuulus 118 sekundit ehk 14%.

Pühapäeval oli aga laskesuusatamisel eriti hea päev. Spordisaate 1170 sekundist kuulus Anterselva MK-etapile 308. Lisaks oli saates Eesti talisportlaste käimasolevat MK-hooaega käsitlev 152-sekundiline lugu, millest eksklusiivselt kuulus laskesuusatamisele 34 sekundit, aga sellele saab veel liita läbivalt kuvatud edetabeli esikohal olemisest tuleneva boonuse. Jätame selle boonuse praegu siiski kõrvale ja tõdeme, et pühapäevasest spordisaatest kuulus laskesuusatamisele 29%.

Pole mingit kahtlust, et laskesuusatamine on ilus ja atraktiivne spordiala. Foto: Scanpix / Christian Einecke / www.imago-images.deNädalavahetust kokku võttes oli ETV spordisaadete pikkus 2508 sekundit, millest laskesuusatamisele kuulus 560 ehk 22%. See on enam kui viiendik (loe: väga palju)!

Jah, Monte Carlo ralli sai veel rohkem tähelepanu, aga Tänak võitleb MM-tiitlile. Eesti laskesuusatajate tulemused on maailma tipust kaugel. Rene Zahkna teenis reedel 38. kohaga meeste selle hooaja esimesed MK-punktid ja teatesõitudes esineti tagasihoidlikult. 20 naiskonna seas sai Eesti 16. ja 24 meeskonna seas 17. koha, jäädes vastavalt viimase veerandi ja kolmandiku sisse.

Kiiruisutaja Marten Liiv, kes võitis laupäeval MK-etapil B-divisjoni 500 m võistluse ja püstitas pühapäeval samal distantsil juba A-divisjonis võisteldes 35,123-ga Eesti rekordi, pälvis laupäeval eetriaega 26 ja pühapäeval 11 sekundit. Tol nädalavahetusel Eesti talisportlastest selgelt kõige säravama tulemuse teinud kiiruisutaja 37 sekundit moodustasid nende kahe päeva spordisaadete kogumahust 1,8%...

Spordisaate eetriaeg pole toimetulekutoetus, vaid ajakirjandus

Sohk ja karjuv ebaõiglus? Jah, kui ETV spordisaate eetriaeg oleks toimetulekutoetus, mida jagatakse seaduses kehtestatud mahus ja kõigile ühtedel alustel. Aga ta ei ole seda. ETV spordisaade on ajakirjandus, mida täidetakse meediumi omapärast lähtuvate põhimõtete järgi läbi toimetuse kollektiivse professionaalse äranägemise.

Kuna ETV näitab laskesuusatamise MK-sarjast otseülekandeid, mis on ka menukad (eelmisel hooajal ületati mõnel korral 100 000 televaataja piir, mis on Eesti spordis erakordne), siis on ka täiesti loogiline, et nad seda oma spordisaadetes põhjalikult kajastavad. Lisaks on neil kasutada eksklusiivne pildimaterjal.

Eesti spordiväljal leidub üllatavalt palju inimesi, kelle meelest peaks ETV spordisaade meenutama Põhja-Korea televisiooni, kus diktor vuristab ülistaval toonil ette koduvabariigi sportlaste saavutusi nii palju kui võimalik, et igaüks ikka oma kolm sekundit tähelepanu kätte saaks. Need on inimesed, kes ei saanud aru, mille poolest Tujurikkuja laul "Olla eestlane on halb (Kannatame ära!)" naljakas oli.

Kolleegid ETV-st saavadki päris sageli sõidelda, et miks on eetris nii palju seda ja üldse mitte toda. Muidugi lähevad neil, nagu kõigil sporditoimetustel, aegajalt asjad veidi nihu. Näiteks Liivi saavutused jäid nädalavahetusel liialt varju. Seda kompenseeriti esmaspäeval, kui Eesti parimast kiiruisutajast tehti enam kui kahe minuti pikkune lugu.

Samas ei tasu otsida vandenõusid sealt, kus neid pole. Põhjused, miks ETV spordisaated näevad välja sellised, nagu nad näevad (pigem vähem teemasid, aga pikemad käsitlused; eelis võistlustel, mille kohta on kasutada kvaliteetne videomaterjal), on ajakirjanduslikud. Ent sama selge on asjaolu, et ETV eeter on võimas relv spordialale, kes sinna pääseb.

Laskesuusatajatel puudusid tulemused ja saavutused, aga rahvahääletus pandi kinni!

Hiilgavalt tõestab seda 2020. spordiaasta parimate hääletus, kus laskesuusatajad teenisid ebaloogiliselt kõrgeid kohti. Eelmise hooaja MK-sarja kokkuvõttes olid Eesti sportlaste kohad järgmised: Regina Oja 54., Johanna Talihärm 72., Grete Gaim 77., Rene Zahkna 88., Kalev Ermits 89. MM-il oli parimaks tulemuseks Oja 30. koht, teatesõitudes esikümnesse ei jõutud.

Aga rahvahääletuse võitis laskesuusatamiskoondise peatreener Indrek Tobreluts! Ta edestas iluuisutamise EM-il 7. koha saanud Eva-Lotta Kiibuse treenerit Anna Levandit. Läti võrkpallikoondise vastu ootusi EM-finaalturniirile viinud Avo Keel ja maailma 23. reketi Anett Kontaveidi treener Nigel Sears esikolmikusse ei mahtunud.

Absurd? Muidugi! Aga miks Tobreluts võitis? Sest ta on talviti nädalast nädalasse ning ka muul ajal üpris sageli ETV pildis. "Aga Oja ja Zahkna 2. koht Pokljuka MK-etapi paarissegateatesõidus," hüüab hääl. Oleme ausad, vägeva emotsiooni pakkunud võistlus oli ju kõigest üks sähvatus reavõistlusel, mitte õnnestumine tiitlivõistlusel, kuhu kõik vormiteraviku sihtinud ja suurelt panustanud.

Kui Heiki Nabi jõuab kreeka-rooma maadluse Oslo GP-etapil finaali, mis on Oja ja Zahkna 2. kohaga vägagi võrreldav tulemus, siis tema ega treener seda aasta sportlase valimisel argumendina kasutada ei saa. Aga laskesuusatamine saab, sest näiteks käesoleval talvel on neil 70 võistlust ETV otse-eetris.

Premium liiga 43 kohtumist jäävad laskesuusatamisele küll selgelt alla, sest (loetelu pole ammendav):

  1. laskesuusatamise MK on rahvusvaheline võistlus, kus osalevad ühe konkurentsirohkem talispordiala maailma tipud, aga Premium liiga on Euroopa üks nõrgemaid kõrgliigasid,
  2. jalgpalli ülekannete arv on selgelt väiksem,
  3. ETV põhikanalil jalgpalli meistriliigat pole, ülekanded on ETV2-s ja ETV+-is,
  4. suvisel nädalavahetusel leiab keskmine Eesti inimene oluliselt tõenäolisemalt enda mingi muu tegevuse, kui telekast spordi vaatamine,
  5. kui lasketiir on spordivõõra inimese jaoks põnev ja atraktiivne sündmus, siis nurgalöök ei ole.

Kõige otsem tee mõõduka spordisõbra südamesse käib ETV otse-eetri kaudu

Aga ikkagi on Premium liigal käes väga võimas relv, millele ükski teine kodune pallimänguliiga isegi lähedale ei küüni. Tobrelutsu esikoht aasta sportlase treenerite valimisel näitab, et kõige otsem tee mõõduka spordisõbra südamesse – ja just selle sihtgrupi tabamine on võtmetähtsusega, sest fänn vaatab niikuinii ja spordieiraja ei vaata mitte mingi valemiga – käib ETV otse-eetri kaudu.

Ning kui oled seal otse-eetris, satud teleloogikast tulenevalt ka oluliselt suurema sageduse ja tõenäosusega uudistesse. "Muidugi on ETV kõikvõimas. Kui nad ütleksid, millist ajakava ja võistluspaika tuleb kasutada, et meie võistlused otse-eetrisse jõuaksid, siis küll me teeksime seda, mis vaja," märkis üks Eesti spordiametnik hiljuti, kui seda teemat lahkasime.

Premium liiga jõuab 2021. aastal ETV eetrisse 43 mänguga. Foto: Brit Maria Tael

Nagu öeldud, ETV ülekanded on Premium liiga jaoks väga vägev relv. Aga kas see on ka oskuslikult enda kasuks ära kasutatud? Selle teadasaamiseks oleks vaja mingi saavutust (näiteks eurosarja alagrupiturniirile jõudmine), millega siis mingil konkursil osaleda.

Kuna aasta sportlase hääletus on võistkonnaalade jaoks hääletamissüsteemi ja individuaalalade üha ägeneva ringkaitse tingimustes aina lootusetum üritus, siis parem parameeter oleks ilmselt telereiting. Kui FC Flora end tänavu suvel eurosarjas alagruppi mängiks, siis kas saadaks mõne kohtumisega kätte sama reiting nagu keskmine laskesuusaetapp? Kui jah, oleks ilmselt põhjust rahuloluks. 

Eestlased piiri taga
Meistrite liiga
Klavan või Pohlak?
Aitäh, Raku!
Uus nädal, uued jutud
Suur küsitlus
Pikk aeg sai läbi
Madalamad liigad
teine vaatenurk
Parimad-parimad-parimad
POPULAARSEMAD UUDISED
LOETUMAD
KOMMENTEERITUMAD
A. LE COQ PREMIUM LIIGA 2024
  • 1 Tallinna FCI Levadia 87
  • 2 Nõmme Kalju FC 72
  • 3 Paide Linnameeskond 72
  • 4 Tallinna FC Flora 70
Vaata veel
VAATA KOGU TABELIT
VIIMASED UUDISED
KÕIK
EESTI
VÄLISMAA