Pankroti äärel Tallinna FC Ararat korraldab täna kell 15 Tallinna linnavalitsuse ees meeleavalduse, kus protestib selle vastu, et linn küsib neilt spordibaaside rendil kõrgemat hinda kui mõnelt teiselt klubilt.

Täna välja saadetud pressiteates kurdab Ararat, et nende 400 jalgpallilast on ebaõiglaselt linna staadionite ja baaside ukse taha jäetud. "Tallinna spordiasutused on aastaid nõudnud Araratilt saalide ja staadionite rendi eest kõrgemat hinda kui võrreldavatelt klubidelt," ütles klubi president Avetis Harutjunjan. "Ühtset, kõigi jaoks selget tunnihinda jalgpallikoolidele pole. Hind tekib nii, et spordikeskuse juht vaatab näkku ja ütleb, et sinule on hind selline."

Ararat on sattunud suurtesse makseraskustesse, mille süü veeretavad nad Tallinna linnale. "Jalgpalliklubi sattus läbipaistmatu ja diskrimineeriva hinnapoliitika tõttu tänavu makseraskustesse. Tallinn tõi seejärel mõnepäevase maksetega hilinemise ettekäändeks rendilepingute lõpetamiseks ja ca 400 jalgpallilapse tänavale viskamiseks. Detsembrist sulgesid FC Ararati jalgpallilastele uksed Sõle ja Pae spordikeskused," seisab teates.

“Tegemist on ettekäändega, sest Tallinna kommunaalameti ametnik Erik Sarapuu ütles tänavu kevadel Lasnamäe spordikompleksi komisjoni koosolekul välja: FC Ararati saatus on kõrgemal otsustatud, sest me olevat eelmise linnavõimuga hästi läbi saanud,” rõhutas Harutjunjan.

"Kui võrreldavad klubid tasuvad linnale spordirajatiste rendiks suurusjärgus 15 000 - 50 000 eurot aastas, siis FC Ararat on tasunud üle 120 000 euro. Võlg linna spordiasutuste ees, mille põhjustas Tallinna valikuline hinnapoliitika, on suurusjärgus 75 000 eurot. Lisaks jättis linn enda tekitatud makseraskustele viidates klubile välja maksmata 60 000 eurose sporditoetuse," seisis avalduses.

Tallinnal neli otsekorraldusega staadionit

Soccernet.ee-le teadaolevalt ei ole olukord siiski päris nii lihtne ning klubi rahalised raskused on eelkõige kehva majandamise tulemus. Ararat maksab tõesti baaside eest rohkem kui mõni teine klubi, aga sellel on oma põhjus. Mõned suuremad staadionid on teatud klubidele (Hiiu staadion Nõmme Kaljule, Ajaxi staadion Lasnamäe Ajaxile, Wismari staadion Tallinna Legionile ja Lasnamäe Spordikompleksi kunstmurustaadion FC Infonetile) rendile antud pikaajalise otsekorraldusega. Teised on toimetanud lühemaajaliste lepingutega, mis ongi tavapärase turuloogika järgi kallimad kui pikaajalised stabiilsemad lepingud.

"Neid ei ole tänavale visatud, aga neil on võlgnevused," kinnitas Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhataja asetäitja Ivar Jurtšenko Soccernet.ee-le. "Ma ei oska hetkeseisul öelda, kui suur see summa on, aga paar kuud tagasi oli neil linna ees kultuuri- ja spordiameti ning haridusameti baaside peale ära jagatuna üle 80 000 euro suurune võlg. Võlad läksid ühel hetkel nii suureks, et me üritasime viimase sammuna teha nendega võlgnevuse tasumise kokkulepet, allkirjastasime kõik mõlemapoolselt, aga kui oktoobris jõudis kätte esimese makse tähtaeg, siis kahjuks see leping enam ei pidanud, kuna ei täidetud oma kohustusi, mida lubati võtta."

Väide, et Ararat maksab rohkem kui teised klubid, on Jurtšenko kinnitusel osaliselt tõene. "Olen Ararati juhi Avetis Harutjunjaniga sellel teemal kümneid kordi rääkinud. Siin on üks põhjus see, et linn annaks otsekorraldusega staadione suurematele klubidele rohkem kätte, aga neid staadione lihtsalt pole. Praegu on neli otsekorraldusega staadionit antud Kaljule, Legionile, Infonetile ja Lasnamäe Ajaxile. Nendega võrreldes on temal ja teistel klubidel hind kallim, näiteks Põhja-Tallinna Voltal ja FC Tallinnal on Araratiga samasugune olukord."

Mis saab edasi? "Oleme rääkinud Harutjunjaniga ka pikemast vaatest, et see hetk võib saabuda aastal 2026. Praegu kavandame Lasnamäele aadressil Punane 69 täismõõtmetes jalgpallihalli. See annaks tõenäoliselt olukorra, kus suuremad klubid saaksid oma kodustaadioni, aga kõige selle eeldus on see, et klubi oleks finantsiliselt jätkusuutlik. Kui klubi võtab kohustusi, ent ei suuda neid ära täita, siis lõppkokkuvõttes läheb kõigiga nii nagu praegu läks Araratiga. Suure võlgnikuna ei saagi linnabaasides trenniaegu," lisas Jurtšenko.

EJL: Ararat peab uueks aastaks leidma lahenduse

Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht kinnitas, et klubi on tõsistes raskustes ja tegu ei ole uue olukorraga.

"Oleme FC Ararati olukorraga hästi kursis, oleme suhelnud pikema aja jooksul nii klubi kui ka linnaga. Klubi on tõsistes majanduslikes raskustes. See ei ole üllatus: meenutan, et 2024. aasta alguses sai FC Ararat naiste meistriliigas kaks miinuspunkti ja rahatrahvi, sest rikkus tõsiselt litsentsinõudeid, näiteks jättis nii tähtajaks kui ka kolme ajapikenduse peale täitmata olulised finantskriteeriumid, sh esitamata eelarve," selgitas Uiboleht.

"Toetame praegu ajutiselt klubi treeningaegadega jalgpalliliidu baasides. See on meie kohustus alaliiduna klubi ees, et anda neile aega lahendus leida. Samas on see ajutine tugi ja võimalik seetõttu, et praegu on hooaegadevaheline periood, kus on vabu aegu. Uue aasta alguseks peab Ararat leidma teise lahenduse. Loodame, et see neil õnnestub, aga oleme valmis kõikideks stsenaariumideks."

Soccernet.ee-le teadaolevalt on hetkeseisuga väga tõenäoline, et Ararati rahalised raskused viivad pankrotini ja selleni, et uuel aastal nende võistkondi meistrivõistlustele välja ei pandagi. Lõppenud hooajal mängis Ararati esindusnaiskond esimest korda Meistriliigas, esindusmeeskond lõpetas II liiga põhja/ida piirkonna 12 võistkonna konkurentsis 11. kohal. Lisaks sellele on Araratil palju noortevõistkondi. Pankroti korral on Ararati treenerid ja mängijad vabad leidmaks endale uue klubi.