FC Levadiaga Eesti meistriks tulnud ning Premium liiga parimaks väravavahiks valitud Roman Smiško andis Ukraina portaalile sport.ua põhjaliku intervjuu, kus rääkis nii oma elust Eestis kui ka varasemast karjäärist. 

Soccernet.ee toob alljärgnevalt oma lugejateni valiku Eesti piiri lähistel Lätis sündinud puurilukule esitatud küsimustest ja vastustest.

Roman, vaadates mitte väga kaugele tagasi, siis kuidas meenutad oma Eestisse sattumist?

Kui mängisin veel Ukraina esiliigas, siis süüdistati meie meeskonda Illitšivski Bastioni vastu ühe mängu äraandmises, kuigi tegelikult oli tegu treeneri vigadega. Pärast seda sain pakkumisi näiteks Poolast Widzewi Lodzist ja Aserbaidžaani meeskondadelt. Otsustasin aserite kasuks, kuid seal ei sujunud asjad sobivalt ning siis sattusin juba Kõrgõzstani, Kotškor-Ata Neftši meeskonda. Seal tulime meistriteks ja muidu oli seal hea olla, kuid rahutused riigis rikkusid mulje kogu sellest ajaperioodist. Selle järel huvitus minust juba Levadia, testimine läks edukalt ja viimased kolm hooaega olen siin mänginud.

Sinu väliskarjäär algas seega Kõrgõzstanis?

Ei - enne seda mängisin veel Valgevenes Smorgoni eest ning Leedus Vetra eest.

Kas aastate jooksul keeleprobleemi pole kuskil tekkinud?

Ei, kuigi ausalt öeldes on eesti keel väga keeruline, erit häälduse poolest. Kohalike jutust saan põhimõtteliselt aga juba aru.

Tiitlite järgi otsustades oli lõppenud hooaeg Levadia ja sinu jaoks läbi aegade üks edukamaid, lisaks valiti sind liiga parimaks väravavahiks. Kas oskasid sellist edu oodata?

Kaks aastat tagasi, kui langesime esikolmikust välja, ütles meie treener Marko Kristal, et Levadia tuleb peagi tagasi ning võidab taas tiitli. Selle hooaja eesmärgiks pani Viktor Levada meile meistritiitli ning Euroopa liigas vähemalt esimesest eelringist edasi pääsemise. Nüüd olemegi meistrid ning võitsime isegi Superkarika, kuigi paljud eksperdid kahtlesid meie edus, arvates, et meil on liiga noor meeskond.

Minu enda parimaks väravavahiks valimine oli loomulikult üllatus, alati on hea tunne, kui sinu mängu eraldi esile tõstetakse.

Keda sa oma kolleegidest parimaks väravavahiks pead?

Kalju väravavahti Vitali Telešit. Ta on usaldusväärne, ja mis kõige tähtsam, stabiilne. Minu meelest on ta Sergei Pareiko järel Eesti teine väravavaht.

...ja ründajatest?

Meie meeskonnast Rimo Hunt ja Kaljust Vladimir Voskoboinikov, kes lõid liigas kõige rohkem väravaid. Rimo on justkui meie oma Wayne Rooney - ta on võitleja ja üdini professionaal, liider platsil. Kaks aastat tagasi ei teatud temast veel midagi, sest ta mängis madalamates liigades, kuid nüüd on ta juba koondise tasemel ning kaotas parima väravalööja tiitli Voskoboinikovile vaid ühe väravaga.

Millised on Tallinnas elamistingimused?

Väga toredad! Klubi andis mulle õdusa korteri ja auto. Pere - naine Tatjana ja viieaastane tütar Sofia - on lähedal, mis on psühholoogilise poole pealt väga oluline, kui sa ei ela kodumaal.

Kas tulevik on kindlustatud?

Jah - 90% kindlalt olen ka järgmisel hooajal Levadias, eriti veel seetõttu, et eelmisele aastale sarnaselt on meil sihid taas kõrgel. Ja saame mängida ka Meistrite liigat.

Loe täispikka (venekeelset) intervjuud siit!