Frankfurdi raudteejaam on muljetavaldava arhitektuuriga hoone, mis seisab sel kohal juba üle-eelmise sajandi lõpust ehk oma 135 aastat. Kui jaamale selg keerata ning mööda kõlava nimega ja EM-i puhul erksavärviliseks maalitud Kaiserstrasset südalinna poole astuma hakata, käib välikohvikutes korralik melu. Kõik oleks justkui tavaline. Ärge lihtsalt vasakule ega paremale vaadake.

Sinna, peatänavast kahele poole, jääb Bahnhofsvierteli nime kandev kvartal. Ja sellist Saksamaad, mis seal oma elu elab, ei ole suurturniiri korraldajad kuskil reklaaminud. Ometi on kõik Frankfurdis toimuvatele mängudele saabujad – belglased ja slovakid, inglased ja taanlased, šveitslased ja rumeenlased sunnitud läbima kvartali, kuhu tegelikult ei soovitata ühelgi külalisel jalga tõsta.

Tõsi seegi, et eeskätt on hirmujuttude trummi tagunud Briti kollasema otsa meedia, kellele meeldib kõike meeletult võimendada. Ent ka näiteks Belgia politsei andis enne esmaspäevast mängu Slovakkiaga oma riigi kodanikele soovituse olla selles piirkonnas liikudes "äärmiselt ettevaatlik, sest möödakäijaid võidakse tülitada ja päise päeva ajalgi röövida".

Tegu pole kindlasti sedasorti punaste laternate tänavaga, mida näiteks Hamburgi või Amsterdami külastajal kõlbab õhtuti naljaviluks ja põnevuse mõttes läbida. Pigem on Bahnhofviertelis avanev pilt kõhe ja karm näide sellest, kui sügavale põhja võib inimene langeda, enne kui ümbritsev elu temast võitu saab. Isegi päise päeva ajal võib siin näha keset tänavat seosetult karjuvat ja edasi-tagasi jooksvat naisterahvast, kelle meeled on selgesti mingi mõnuaine mõju all. Autode vahel uitab sihitu pilguga paljasjalgseid kerjajaid, kelle pilgust on näha, et neil pole parasjagu suuremat aimu sellest, kes ja kus nad on.

#Zombieland is een harde maar realistische reportage van @EvaVlaar over de stationsbuurt in #Frankfurt. De situatie is vergelijkbaar met #Brussel-Zuid: drugs, geweld, illegalen, verloedering, criminaliteit, sluikstort… de gebruikelijke cocktail van problemen eigen aan de… pic.twitter.com/pTJEFlbrfn — Filip Dewinter (@FDW_VB) August 31, 2023

Daily Mail leidis oma otsingutel ka narkomaane, kes olid nõus nendega mõne sõna rääkima. Sõltlasi on Bahnhofviertelis hinnanguliselt 5000, narkodiilereid 300 ringis, inimelu hind ja väärtus aga ... lihtsalt puudub. "See naine siin võib üles ärgata kolme päeva pärast, aga kui enam ei ärkagi, siis keda huvitab?" kehitas Daily Mailiga vestelnud mees – väidetavalt Ali-nimeline, väidetavalt Marokost, väidetavalt 32-aastane – ükskõikselt õlgu, viidates tema kõrval uima vajunud narkomaanile.

Oma silm on kuningas

Soccernet.ee ei hakanud päevasel ajal Bahnhofviertelist läbi kõndides kellelegi diktofoni ega kaamerat nina alla torkama. Mitte ainult selle pärast, et Daily Maili fotograafile üritati tänaval pildistamise eest paar päeva varem peksa anda ja tema telefoni röövida, vaid vähemalt osalt ka seetõttu, et niisuguse allakäigu jäädvustamine tundub mõnes mõttes nende õnnetute inimeste elujäänustel trampimisena.

Jetzt spotten auch noch ausländische Fußball-Fans über den EM-Gastgeber!https://t.co/4PxVIt87HW pic.twitter.com/o90HGQ4fj9 — NIUS (@niusde_) June 17, 2024

Mida olekski siin virelejatel sõnades lisada sellele, mida silm niigi näeb? Või õigemini - sellele, mida kuues meel tunneb? Otsest hirmu, nagu seiraks keegi võõrast sooviga talle halba teha, kvartalit läbides ei teki. Võib-olla aitavad seda peletada ees ja järel kõndima juhtunud Taani fännid, võib-olla lihtsalt naiivsus. Aga samas kordab piki selgroogu roomav tunne vägagi selgelt: pigem mine, kuhu sul on vaja minna, ja ära vahi liialt ringi.

Bahnhofsvierteli allakäigule andis märkimisväärselt hoogu juurde koroonapandeemia, mille tõttu paljud sealsed poed olid sunnitud uksed sulgema. Mahajäetud hoonete alumised korrused hõivasid peagi eluheidikud ning koos linna otsusega majutada raudteejaama lähedal asunud hotellidesse pagulasi, kes nägid narkoäris kiiret rahateenimisvõimalust, ongi kvartalist saanud zombie-piirkond.

Kas klantsfassaad oleks parem?

Frankfurdi probleem ei seisne ainult narkokvartalis ega pahatahtlikus Inglismaa meedias. Isegi Frankfurter Neue Presse andis kümnest võõrustajalinnast just neile madalaima hinde, kümnepallisüsteemis kõigest 5,95. Ka Saksa tuntuim tabloid Bild tegi Frankfurdi maatasa, nimetades linna Saksamaa häbiplekiks.

Kohalik politsei korraldas EM-i eel kvartalis küll põhjaliku operatsiooni, mille käigus viidi läbi hulk vahistamisi, ning turniiri ajaks saadi sellega tänav ilmselt veidi puhtamaks, aga muret see mõistagi ei lahendanud. Ent teisalt - kas niisugune pealtnäha plekitu fassaad, mis pandi püsti kahel viimasel MM-il Venemaal ja Kataris, on ausam viis teha nägu, et võõrustajariigis on kõik korras?

Tugeva kontrasti leidmiseks piisab, kui kõndida Bahnhofsviertelist väljudes ümber nurga ning vaid sadakond meetrit kesklinna suunas. Äkitselt sirutuvad silme all taeva poole kümned moodsad büroohooned - raha ja poliitilise võimu sümbolid. Kõrval töötavad kopad, et teha ruumi üha uutele ja uutele kõrghoonetele, sest linna värske eurokvartal aina laieneb. Betooni raamiva Klaasi ja metalli vastastikused peegeldused panevad hetkeks justkui unustama, et nurga taga peegeldab elu oma märksa süngemat palet.