Viimase MM-pileti võitles enda nimele Iraak, kelle täiskoosseisus osalemine oli loetud nädalate eest kahtluse all.

Märtsi alguses astusid Ameerika Ühendriigid ühes Iisraeliga sõjajalale Iraaniga. Konflikt laienes kiirelt ka Iraani naaberriikidesse, halvates lennuliikluse ja pannes proovile erinevaid struktuure. Iraak oli hädas Mehhikosse sõiduks vajalike viisade saamisel, sest mitmed saatkonnad olid suletud. Samal ajal oli peatreener Graham Arnold lõksus Araabia Ühendemiraatides.

Austraallasest peatreener Arnold kirjutas veel paari nädala eest FIFA-le, et ehk saaks mängu edasi lükata. Ta kirjeldas, et hetkeseisul pole Iraagil võimalust panna kokku parim koondis, mida MM-i play-off kahtlemata vajab. Ka viibis konflikti tõttu planeeritud treeninglaager.

Vaikselt hakkas olukord Iraagi jaoks siiski selginema. Kuna Iraagis pole Mehhiko saatkonda, väljastas meeskonnale esimesed viisad Saudi Araabias asuv ning seejärel ulatas abikäe Katar. FIFA ja ka Mehhiko ise toonitasid samal ajal, et on valmis igakülgseks abiks. Nädal enne play-off-mängu toimumist lendas Iraagi koondis tšarteriga Mehhikosse ja alustas valmistumist.

Teises konföderatsioonidevahelises play-off'i puus võistelnud Iraagi vastaseks oli Boliivia, kes oli tulemusega 2:1 alistanud Suriname. Guadalupes toimunud finaalmäng läks lahti 10. minutil, kui Iraak pääses juhtima. Suurepärane karistuslöök lendas väravavahi sekkudes napilt latti, ent järgnenud nurgalöögis oli skoorimiseks valvel Ipswich Townist Luton Towni laenatud Ali Al-Hamadi.

Boliivial õnnestus enne vaheaega vastata. Viiekasti tagant pääses löögile 18-aastane Moises Paniagua, kes oli viigivärava löönud ka Suriname võrku. Palli kaks korda enam vallanud Boliivia kahjuks sellest sel korral ei piisanud, vaid 53. minutil lõi Iraagi kapten Aymen Hussein omad MM-ile.

Iraak lunastas sellega alles oma teise MM-pääsme. Esimest korda käidi maailma suurimal vutipeol aastal 1986, kui samuti oli (üheks) võõrustajaks Mehhiko. Nendega samasse alagruppi kuulunud Iraak jäi aga ka Paraguay ja Belgia järel punktita viimaseks.

Sel korral on Iraagil vastas veelgi kõvemad nimed: Prantsusmaa, Senegal ja Norra.

Iraak - Boliivia 2:1 (1:1)
10. Ali Al-Hamadi, 53. Aymen Hussein - 38. Moises Paniagua