Sarnaselt kahe aasta tagusele ajale toimuvad Aafrika meistrivõistlused taas keset talve ehk päris mitu suurklubi jääb vähemalt paariks mänguks oma staaridest ilma. Kokku läheb 627 jalgpallurit Aafrika suurimale jalgpallipeole eesmärgiga oma riik kontinendi parimaks viia.

13. jaanuaril avapaugu saav turniir toimub tänavu Elevandiluurannikus, kes korraldab Aafrika Rahvaste Karikat teist korda peale 1984. aastat. Tegemist on aegade 34. meistrivõistlusega ning kolmandat korda võtab finaalturniirist osa 24 koondist. Kusjuures sarnaselt eelmisele AFCON-ile (African Cup of Nations) pidi ka 2023. aasta turniir algselt toimuma juuni-juulikuus, ent aasta enne planeeritud starti saadi aru, et ekvatoriaalses kliimavöötmes pole suvel siiski võimalik mängida.

Võrreldes osalejate nimekirja eelmise turniiri omadega võib tõdeda, et suurem osa ehk täpsemalt 17 koondist saavad ka seekord oma oskuseid näidata. Televiisorite ette jäid aga 2022. aastal Ghanale koha kätte näidanud Komoorid, kuueteistkümnendikfinaali jõudnud Gabon ja Malawi ning Zimbabwe, Sudaan, Sierra Leone ja Etioopia. Seega saab öelda, et suurvõistluse 15 varasemast tšempionist jäid eemale kolm: lisaks Sudaanile (1970) ja Etioopiale (1962) on mandri parimaks troonitud ka Kongo (1972). Hõbemedalitega pärjatutest jäid finaalturniiripiletita Uganda (1978) ja Liibüa (1982).

Kes aga näpsasid siis väljatoodute kohad ära? Võib öelda, et üheks võtmesõnaks on Aafrika lõunaosa suurriigid: peale üheturniirilist eemalejäämist teevad oma tagasituleku nii Kongo DV, Lõuna-Aafrika Vabariik, Angola, Namiibia kui ka Tansaania. Pisut pikema pausi järel võtavad turniirist osa nii 2012. aasta šokkmeister Sambia kui ka Mosambiik.

Turniiri suurimateks favoriitideks peetakse nii eelmisel MM-il vägevalt esinenud Marokot, eelmise kahe AFCON-i tšempionit Senegali ja Alžeeriat kui ka korraldajamaad Elevandiluurannikut. Siinkohal on aga paslik mainida, et võistluse ajalugu kahte järjestikuses võitu ühele riigile ei soosi. Seda on siiani suutnud teha vaid Egiptus (1957-1959, 2006-2010) ning Kamerun (2000-2002). Seejuures viimasel seitsmel korral pole tiitlikaitsja isegi poolfinaalidesse jõudnud.

Kui loosimises ükski eeldatavatest favoriitidest samasse gruppi ei läinud, siis ei saa ikkagi öelda, et kõiki ootab ees lihtne alagrupifaas. Pisut rohkem loosiõnne oli Marokol (Kongo DV, Sambia ja Tansaania) ja Alžeerial (Burkina Faso, Mauritaania, Angola), kes said vastasteks loosikausside nõrgemad lülid. Korraldajamaa peab aga juba oma teises matšis kokku minema Nigeeriaga ning tiitlikaitsjast Senegal saab madistada viimasel MM-il käinud Kameruniga, Guineaga ja eelmisel AFCON-il üllatanud Gambiaga.

Euroopa tippliigad jäävad 129 mängijata

Kuna kontinendi meistrivõistlused toimuvad samal ajal kui Euroopa tippliigades mängitakse klubijalgpalli, siis ilmselgelt peavad koondist abistavad mehed klubi tiba raskemasse seisu jätma. Nagu juba mainitud sai, siis turniiri avapauk käib 13. jaanuaril, mil võõrustajast Elevandiluurannik kohtub Guinea-Bissauga. Alagrupivoor kestab ühtekokku poolteist nädalat ehk 24. jaanuari õhtuks saavad esimesed koondised koduteed alustada. Enamus võistkondadest liiguvad aga edasi sõelmängudele ning kaks parimatest parimat saavad 11. veebruaril Alassane Ouattara nimelisel staadionil omavahel kokku.

Mida see siis klubijalgpalli fanaatikutele tähendab? Näiteks Premier League'i austajatel on seis tõenäoliselt kõige kergem, kuna liiga ise on jaanuari teises pooles väiksel puhkusel. Peetakse ära ainult üks voor ehk alagruppidest väljalangejad ei jää sugugi paljust ilma. Edasi läheb aga tihedaks madistamiseks, kuna AFCON-i viimaste kaheksandikfinaalide ja suure finaali vahel peetakse ära kolm mänguvooru. Samas karikamängudest osavõtvatel klubidel on seal vahemikus mõned lisaduellid vaja maha pidada. Itaalias, Saksamaal ja Hispaanias toimub kogu turniiri vältel viis mänguvooru - lõunapoolsetel jalgpallikeskustel on üks voor poolik kohaliku karikasarja tõttu - ning Prantsusmaal saavad kõik klubid neli korda platsile joosta.

Mängijate mõttes saab suurima löögi Ligue 1, kus pole ühtegi (!) klubi, kes ei saadaks ühtegi pallurit Aafrika suurturniirile. Kokku jääb kõrgliiga ilma 60 mängijast ning suurim auk jääb Marseille ja Lorienti rivistusse. Kui nendest esimene jääb ilma oma põhikeskkaitsjast Chancel Mbembast (Kongo DV), keskväljal rügavatest Amine Haritist (Maroko) ja Ismaila Sarrist (Senegal) ning ääreründajana tegutsevast Iliman Ndiayest (Senegal), siis tabeli alumises otsas maadlev Lorient jätab lühikeseks ajaks hüvasti oma põhikeskkaitsja Montassar Talbiga (Tuneesia), äärekaitsjatest Darlin Yongwa (Kamerun), Gedeoun Kalulu (Kongo DV) ja Formose Mendyga (Senegal) ning parima söödujagajaga Sirine Doucourega (Mali).

Vahetusmehi saavad otsida ka tabelis teisel ja kolmandal kohal olevad Nice ja Monaco, kes saadavad Aafrikasse oma põhimeestest vastavalt Jeremie Boga (Elevandiluurannik) ja Terem Moffi (Nigeeria) ning Wilfried Singo (Elevandiluurannik), Mohamed Camara (Mali) ja Ismail Jakobsi (Senegal). Tabeli esinumber PSG jääb seekord ilma ainult oma paremkaitsjast Achraf Hakimist (Maroko). Vähemalt neli mängumeest lähevad ära ka Montpellierist (viis), Metzist, Nantes'ist ja Reimsist (kõigil neli).

Teistel Euroopa tippliigadel läheb pisut lihtsamalt, kuna ainult üks klubi kaotab rohkem kui kolm mängijat. Inglismaa AFCON-i klubiks võib seega ristida tunamullu Inglismaa kõrgliigasse tõusnud Nottingham Foresti, kes jääb sarnaselt kahele Prantsusmaa klubile ilma seitsmest pallurist: Willy Boly, Serge Aurier, Ibrahim Sangare (kõik Elevandiluurannik), Moussa Niakhate, Cheikhou Kouyate (mõlemad Senegal) ja Ola Aina (Nigeeria). Suurema löögi saab ka Saksamaa liider Leverkuseni Bayer, kes jääb ilma kahest põhikaitsjast Edmond Tapsobast (Burkina Faso) ja Odilon Kossounoust (Elevandiluurannik) ning varuründaja Amine Adlist (Maroko). Kolm mängumeest lahkub ka Almeriast, Real Betisest, Fulhamist, Leccest ja Frankfurdi Eintrachtist.

Seejuures osa klubidest ei kaota ühtegi mängumeest: kui Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias jääb koosseis samasuguseks pooltel tiimidel, siis Inglismaal ei tule ühtegi muudatust teha ei Manchester Cityl, Newcastle Unitedil ega Burnleyl. Hispaanias saavad samamoodi tiitlivõitlust edasi pidada Real Madrid, Girona ja Barcelona ning Itaalias ei tee Torino Juventus ega Milano Inter teist nägugi.

Nagu eelnevast järeldada võib, siis enamus klubidel ongi üks-kaks lahkuvat staari, mis ei tähenda samas aga seda, et jäetud tühimik oleks väike. Näiteks Liverpool kaotab, ainult ühe mehe, ent tegemist on klubi legendi Mohamed Salahiga (Egiptus). Sarnane seis on ka Stuttgartil (Serhou Guirassy, Guinea), Napolil (Victor Osimhen/Nigeeria ja Andre Frank Zambo-Anguissa/Kamerun), West Hamil (Mohammed Kudus/Ghana ja Nayef Aguerd/Maroko) ning Milanil (Ismael Bennacer/Alžeeria ja Samuel Chukwueze/Nigeeria).

Tiba omamoodi on aga Manchester Unitedi väravaesise seis. Nimelt on seal sel hooajal seisnud kamerunlasest Andre Onana, kes on ka kutsutud oma koondist esindama. Koondisega juba varasemalt korra tülli läinud kiiper - 2022. aasta MM-il saadeti ta distsiplinaarprobleemide tõttu koondise juurest minema - otsustas aga et tema jaoks on olulisem 14. jaanuaril toimuv Manchester Unitedi - Tottenhami duell ehk kodumaa avamänguks Guinea vastu tema platsil ei ole. Kuulujuttude järgi on mees hakanud mõtlema isegi seda, kas teisteks mängudeks kohale sõita, kuid seda, mis Onana lõplikult otsustab, saab näha järgmise nädala alguses.

Kes kaasavad enim Euroopas pallivaid mängijaid?

Kui vaadata numbreid koondiste enda vaatevinklist, siis enim Euroopas palka teenivaid mängijaid on riikides, mida võib ka turniiri üldfavoriitideks pidada. Näiteks valitseval meistril Senegalil on vaid kaheksa meest, kes ei mängi varasemalt väljatoodud kõrgliigades, ning nendegi hulka kuuluvad mehed, kes vaid pool aastat tagasi Araabiasse kolisid (Kalidou Koulibaly, Edouard Mendy, Sadio Mane). Ülejäänud 19 saavad iganädalaselt maailma mõnes tippliigas palli veeretada ning neist võib välja tuua näiteks Londoni Chelsea ründeliinis toimetava Nicolas Jacksoni ja Tottenhami keskväljal vudiva Pape Matar Sarri.

Üsnagi vägev mängijate loetelu on ka pisut rohkem kui aasta aega tagasi MM-il poolfinaali jõudnud Marokol. Põhja-Aafrika riigi 27 väljavalitust lausa 16 pallib Euroopa tippliigas, kellest vast äratuntuimad on lisaks Hakimile ja Aguerdile ka Sofyan Amrabat (Manchester United), Youssef En-Nesyri (Sevilla), Hakim Ziyech (Galatasaray) ning Yassine Bounou (Al-Hilal).

Vähemalt kümne Euroopa tipus mängiva mehega panustavada ka Alžeeria, korraldajamaa Elevandiluurannik, Mali, Nigeeria, Ghana ja Guinea. Samas on otseloomulikult ka selliseid koondiseid, mille koosseisust ei leia ühtegi Euroopa klubijalgpalli fännile tuttavat nime. Nende sekka võib lugeda nii 2010. aasta MM-i korraldajast Lõuna-Aafrika Vabariigi, Namiibia, Tansaania kui ka Mauritaania. Kui mitmel jalgpalli mõistes väiksemal riigil on kaasatud paar kõrgliigade keskmikutes mängivat pallurit, siis pisut teistsugune on Mosambiigi seis, kellel on ainult üks staarmängija - Atletico Madridis leiba teeniv 29-aastane Reinildo Mandava. Vasakkaitsja pole tänavu saanud just väga palju väljakule joosta, ent mullu sai ta hooaja peale kirja 33 matši.

Kusjuures võib öelda, et turniiril on täitsa olemas seos Eestiga! Nimelt on ju finaalturniirile teist korda järjest jõudnud Gambia, kelle tippklubi teeb koostööd ei kellegi muu kui Paide Linnameeskonnaga. Kui nende esialgsesse nimekirja jõudis hetkelgi Eestis palliv Ebrima Jarju, siis reaalsuses sõidab turniirile selline mees nagu Muhammed Sanneh, kes veetis Eestis kaks hooaega. Praeguseks pallib 2 korda koondises platsile saanud mees Ostrava Banikus.

Aafrikast pärit, kuid turniirist osa ei võta

Nagu suurturniiridega ikka, siis leidub ka tänavustel meistrivõistlustel mõni mängija, kes oma taseme poolest võiks kindlasti finaalturniirilt osa võtta, kuid mõnel põhjusel ta seda siiski ei tee. Olgu siis selleks kas mõni raskem või lihtsalt valel ajal tulnud vigastus, tüli treeneriga, soov koondist mitte esindada või hoopis AFCON-i piletist ilmajäämine.

Kui eelmiselt turniirilt jäi eemale hetkel Aafrika väärtuslikeimaks mängijaks peetav Victor Osimhen, siis tänavu kõige-kõige suuremad staarid katki pole läinud. Teisalt mõned nimed saab siiski välja tuua: näiteks Brentfordi parim väravakütt Bryan Mbeumo käis detsembris vigase pahkluu tõttu operatsioonil ning saaks Kameruni aidata alles märtsis. Lisaks jäävad eemale Ghanast pärit kogenud poolkaitsja Thomas Partey, mullu Crystal Palace'i parimaks mängijaks valitud kaitsev poolkaitsja Cheick Doucoure (Mali) ning Nottingham Foresti eelmise hooaja parim väravakütt Taiwo Awoniyi (Nigeeria).

Kusjuures just Nigeeria võibki tänavu välja tuua kui suurima ebaõnnega koondise. Lisaks juba mainitud Awoniyile jäävad vigastuse tõttu eemale tänavu Leverkusenis 16 mänguga kümme väravat löönud Victor Boniface, tema poolkaitsjast klubikaaslane Nathan Tella ning Leicester City kui ka koondise pikaaegne keskväljamootor Wilfried Ndidi. Koondisesse võeti ka teine Inglismaa esiliiga liidermeeskonnas palliv mängija Kelechi Iheanacho näol, kuid väidetavalt pole temagi hetkel täie tervise juures.

Nii mõnigi mängumees võeti koondisesse vaatamata sellele, et pallur ise pole sajaprotsendiliselt terve. Kusjuures juba on mõned poolvigased ka tagasi klubi juurde saadetud: Salernitana ja Senegali ääres tegutsev Boulaye Dia ning Rennes'i osav ründeäss Amine Gouiri, kes tegi alles sügisel Alžeeria koondisesärgis debüüdi, peavad algava turniiri siiski vahele jätma. Endiselt on aga koondise juures Noussair Mazraoui (Bayern/Maroko), Bertrand Traore (Aston Villa/Burkina Faso), Sebastien Haller (Dortmund/Elevandiluurannik) ja Simon Adingra (Brighton/Elevandiluurannik).

Eriti omapärane seik juhtus aga Guinea koondises, kuhu ei pääsenud riiki 25 mängus abistanud Morlaye Sylla. Mis on siis põhjuseks? Nimelt pidas riik suvel ühe sõpruskohtumise Brasiiliaga ning mängu järel vahetas Sylla särke Vinicius Junioriga. Kõik kulges nagu plaanitult, kuid riietusruumis kadus särk väidetavalt kui tina tuhka ning 25-aastast mängijat ajas see üsna marru. Sylla hakkas teiste suunas näppe näitma ning lõpuks süüdistas ta peatreener Kaba Diawarat varguses. Ilmselgelt tekitasid taolised süüdistused halva õhkkonna ja kuna mees pole siiani teiste ees vabandanud, siis ei mahtunud ta ka AFCON-i koosseisu.

🚨 | Morlaye Sylla left out of Africa Cup of Nations squad following Vinicius Jr 'shirt theft' incident. pic.twitter.com/fnHHu69F1N — SPORTbible (@sportbible) December 28, 2023

Muidugi leidub ka neid, kes lihtsalt oma mänguvormi pärast koondisesse ei mahtunud. Nii juhtus näiteks korraldajate osava ääremängija Wilfried Zahaga, kes abistas tunamullu oma sünnimaad kümnes mängus. Paar meest teatasid aga ise, et nemad turniirile reisida ei taha, kuna väärtustavad rohkem oma klubikarjääri. Nii tegi ka Aafrika üks hinnatuimaid noormängijaid Hannibal Mejbri (Manchester United/Tuneesia) ning Angola vaat et nimekaim mängija M'Bala Nzola (Fiorentina). Eemale jääb ka mullu Lõuna-Aafrika Vabariigi aegade kallimaks palluriks kerkinud Lyle Foster (Burnley), kes maadleb hetkel vaimse tervise probleemidega.

Viimasena saab välja tuua jalgpallurid, kelle koondis ei mahtunud Aafrika tugevaimate sekka. Keskmisele jalgpallifännile võib enim äratundmisrõõmu pakkuda Gaboni mängijate nimekiri: kuuluvad ju sinna nii Dortmundi Borussias kui ka Londoni Arsenalis säranud Pierre-Emerick Aubameyang, paar hooaega Torino Juventuses veetnud Mario Lemina ning MLS-i lõppenud hooaja parim väravakütt Denis Bouanga.

Veel saab välja tuua Kesk-Aafrika Vabariigi pikakasvulise poolkaitsja Geoffrey Kondogbia (Marseille), Prantsusmaal hõbedakohta hoidva Nice'i põhikeskkaitsja Youssouf Ndayishimiye (Burundi), Zimbabwe keskväljaduo Marshall Munetsi (Reims) ja Marvelous Nakamba (Luton) ning esimese Liibüa koondislasena UEFA Meistrite Liigasse jõudnud Al-Musrati (Braga).

Koondiste nimekirjad:

NB! Välja on toodud vaid mängijad, kes mängisid 11. jaanuari seisuga Euroopa mõnes tippliigas (Premier League, Serie A, Bundesliga, LaLiga, Ligue 1) või siis on kas praeguses klubis või varasemate saavutustega silma paistnud.

A-alagrupp:

Elevandiluurannik: Ousmane Diomande (Lissaboni Sporting), Odilon Kossounou (Leverkuseni Bayer), Ibrahim Sangare (Nottingham Forest), Simon Adingra (Brighton), Evan Ndicka (Roma), Franck Kessie (Al-Ahli), Seko Fofana (Al-Nassr), Sebastien Haller (Dortmundi Borussia), Wilfried Singo (Monaco), Jeremie Boga (Nice), Karim Konate (RB Salzburg), Jonathan Bamba (Celta Vigo), Nicolas Pepe (Trabzonspor), Maxwel Cornet (West Ham), Christian Kouame (Fiorentina), Serge Aurier (Nottingham), Oumar Diakite (Reims), Willy Boly (Nottingham), Max Gradel (Gaziantep).

Nigeeria: Victor Osimhen (Napoli), Ademola Lookman (Bergamo Atalanta), Alex Iwobi (Fulham), Terem Moffi (Nice), Samuel Chukwueze (Milan), Calvin Bassey (Fulham), Kelechi Iheanacho (Leicester), Umar Sadiq (Real Sociedad), Moses Simon (Nantes), Frank Onyeka (Brentford), Ola Aina (Nottingham), Ahmed Musa (Sivasspor).

Ekvatoriaal-Guinea: Saul Coco (Las Palmas), Jose Machin (Monza), Jesus Owono (Alaves).

Guinea-Bissau: Mama Balde (Lyon), Fali Cande (Metz), Houboulang Mendes (Almeria), Marciano (Almeria).

B-alagrupp:

Egiptus: Mohamed Salah (Egiptus), Omar Marmoush (Frankfurdi Eintracht), Mostafa Mohamed (Nantes), Mahmoud Trezeguet (Trabzonspor), Mohamed Elneny (Arsenal), Ahmed Hegazi (Al-Ittihad).

Ghana: Mohammed Kudus (West Ham), Inaki Williams (Athletic Bilbao), Ernest Nuamah (Lyon), Salis Abdul Samed (Lens), Mohammed Salisu (Monaco), Joseph Paintsil (Genk), Antoine Semenyo (Bournemouth), Daniel Amartey (Besiktas), Alidu Seidu (Clermont), Jordan Ayew (Crystal Paace), Iddrisu Baba (Almeria), Andre Ayew (Le Havre).

Roheneemesaared: Logan Costa (Toulouse), Jovane Cabral (Salernitana), Bebe (Rayo Vallecano).

Mosambiik: Reinildo Mandava (Atletico Madrid).

C-alagrupp:

Senegal: Nicolas Jackson (Chelsea), Pape Matar Sarr (Tottenham), Ismaila Sarr (Marseille), Sadio Mane (Al-Nassr), Iliman Ndiaye (Marseille), Moussa Niakhate (Nottingham), Habib Diallo (Al-Shabab), Krepin Diatta (Monaco), Kalidou Koulibaly (Al-Hilal), Edouard Mendy (Al-Ahli), Pape Gueye (Marseille), Ismail Jakobs (Monaco), Bamba Dieng (Lorient), Formose Mendy (Lorient), Idrissa Gueye (Everton), Lamine Camara (Metz), Youssouf Sabaly (Real Betis), Fode Ballo-Toure (Fulham), Nampalys Mendy (Lens), Pathe Ciss (Rayo Vallecano), Mory Diaw (Clermont), Alfred Gomis (Lorient), Cheikhou Kouyate (Nottingham).

Kamerun: Andre Onana (Manchester United), Andre-Franck Zambo Anguissa (Napoli), Christopher Wooh (Rennes), Vincent Aboubakar (Besiktas), Karl Toko Ekambi (Abha), Jean-Charles Castelletto (Nantes), Simon Ngapandouetnbu (Marseille), Frank Magri (Toulouse), Darlin Yongwa (Lorient), Enzo Tchato (Montpellier).

Guinea: Serhou Guirassy (Stuttgart), Mohamed Bayo (Le Havre), Naby Keita (Bremeni Werder), Mouctar Diakhaby (Valencia), Morgan Guilavogui (Lens), Ilaix Moriba (Getafe), Issiaga Sylla (Montpellier), Abdoulaye Toure (Le Havre), Saidou Sow (Strasbourg), Ibrahim Diakite (Reims).

Gambia: Musa Barrow (Al-Taawoun), Omar Colley (Besikatas), Ablie Jallow (Metz), Muhammed Sanneh (Ostrava Banik).

D-alagrupp:

Alžeeria: Ismael Bennacer (Milan), Rayan Ait-Nouri (Wolverhampton), Riyad Mahrez (Al-Ahli), Fares Chaibi (Frankfurdi Eintracht), Houssem Aouar (Roma), Ramy Bensebaini (Dortmundi Borussia), Mohamed Amoura (Saint-Gilloise), Ramiz Zerrouki (Feyenoord), Hicham Boudaoui (Nice), Nabil Bentaleb (Lille), Youcef Atal (Nice), Adam Ounas (Lille), Yasser Larouci (Sheffield United), Kevin Van Den Kerkhof (Metz), Ahmed Touba (Lecce), Aissa Mandi (Villarreal), Islam Slimani (Coritiba), Sofiane Feghouli (Fatih Karagümrük).

Burkina Faso: Edmond Tapsoba (Leverkuseni Bayer), Dango Ouattara (Bournemouth), Bertrand Traore (Aston Villa), Issa Kabore (Luton).

Mauritaania: -

Angola: Zito Luvumbo (Cagliari), Jeremie Bela (Clermont).

E-alagrupp:

Tuneesia: Ellyes Skhiri (Frankfurdi Eintracht), Aissa Laidouni (Berliini Union), Montassar Talbi (Lorient), Anis Ben Slimane (Sheffield United), Hamza Rafia (Lecce).

Mali: Yves Bissouma (Tottenham), Mohamed Camara (Monaco), Amadou Haidara (Leipzig), Hamari Traore (Real Sociedad), Boubacar Traore (Wolverhampton), Boubakar Kouyate (Montpellier), Lassana Coulibaly (Salernitana), Falaye Sacko (Montpellier), Diadie Samassekou (Hoffenheim), Kamory Doumbia (Brest), Moussa Diarra (Toulouse), Sirine Doucoure (Lorient).

Lõuna-Aafrika Vabariik: -

Namiibia: -

F-alagrupp:

Maroko: Achraf Hakimi (PSG), Nayef Aguerd (West Ham), Noussair Mazraoui (Müncheni Bayern), Sofyan Amrabat (Manchester United), Amine Adli (Leverkuseni Bayer), Bilal El Khannouss (Genk), Youssef En-Nesyri (Sevilla), Abde Ezzalzouli (Real Betis), Amine Harit (Marseille), Azzedine Ounahi (Marseille), Hakim Ziyech (Galatasaray), Yassine Bounou (Al-Hilal), Ismael Saibari (PSV), Amir Richardson (Reims), Chadi Riad (Real Betis), Romain Saiss (Al-Shabab), Abdel Abqar (Alaves), Selim Amallah (Valencia), Oussama El Azzouzi (Bologna), Yunis Abdelhamid (Reims).

Kongo DV: Yoane Wissa (Brentford), Chancel Mbemba (Marseille), Simon Banza (Braga), Silas (Stuttgart), Arthur Masuaku (Besiktas), Gedeoun Kalulu (Lorient), Samuel Moutoussamy (Nantes), Cedric Bakambu (Galatasaray), Dimitry Bertaud (Montpellier).

Sambia: Patson Daka (Leicester City), Lameck Banda (Lecce).

Tansaania: -