Euroopas krooniti parimaks Hispaania ja Ameerikas Argentina. Mõlemas koondises on arvukalt Hispaania ja Inglismaa kõrgliiga pallureid, kes tõid rambivalgusesse ka oma leivaisa. Märkimist väärivad teiste seas nii Crystal Palace kui Real Sociedad, aga ka Manchester City ning näiteks isegi Razgradi Ludogorets.

Alustuseks numbreid ja statistikat siit-sealt. Kokku löödi EM-finaalturniiril 51 mänguga 117 väravat, mis tegi ühe matši keskmiseks 2,29. Lõuna-Ameerikas peetud Copa Americal sahisesid 32 kohtumise jooksul võrgud 70 korral ehk keskmiselt 2,19 korda mängu peale. Allolev graafik esindab numbreid EM-ilt - millistel perioodidel löödi enim väravaid. Vastus: teisel veerandtunnil ehk 16.-30. minutitel. 

Jätkame eestlase jaoks kallima suurturniiri ehk EM-i lainel ning teises graafikus on välja toodud kõikide väravate statistika lähtudes lööja koduklubist. Nähtub, et enim tegid Saksamaal toimunud EM-il skoori "sakslased" ning seejärel Hispaania ja Inglismaa kõrgliiga mängijad. Ühe värava lõid Bulgaaria, USA, Poola, Sloveenia, Ukraina ja Hollandi tippliiga mängijad.

Kui jagada löödud väravate arv turniiril osalenud mängijatega, rakendamata piiranguid, saab edukaimaks liigaks nimetada Bulgaaria kõrgliigat! Sest sealt pärit Razgradi Ludogorets saatis Saksamaale kaks mängumeest, kellest üks - šveitslane Kwadwo Duah - ka skoori tegi. Niisiis oli neil 0,5 väravat mängija kohta. Sarnane ähvardas olema ka juhtum Sloveenia kõrgliiga ümber, kui kolmest mängijast ühel - FC Floragagi madistanud Žan Karnicnikil - õnnestus värav lüüa.

Selles võrdluses saavutas Sloveenia ees teise koha Bundesliga, kelle näitajaks sai 0,34. Enim väravaid lõid Dortmundi Borussia, Müncheni Bayerni ja RB Leipzigi mängumehed, kelle seas on näiteks Niclas Füllkrug ja Donyell Malen (mõlemal 2 väravat), Harry Kane (3) ja Dani Olmo (3). Järgnevad Prantsusmaa, Hispaania ja Türgi kõrgliiga.

Nii Hispaania kui Argentina mängisid suurturniiridel 26-mehelise koosseisuga. Allolevas neljandas tabelis on välja toodud kõigi 52 mehe koduklubid, mis on tekitanud paremusjärjestuse: tipus on La Liga, kelle klubides mängivad 24 meistrit. Neist kerkis esile Real Sociedad, kes on koduklubiks Alex Remirole, Robin Le Normandile, Mikel Merionole, Martin Zubimendile ja Mikel Oyarzabalile (kõik Hispaania). 

Premier League tervitab 12 tšempionit, Serie A viit ning Bundesliga kolme. Vähemalt ühe mehega on esindatud ka Portugali, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Argentina, Hollandi ja USA kõrgliiga. Näiteks Amsterdami Ajaxis mängib Argentina varuväravavaht Geronimo Rulli, Al-Nassris tegutseb hispaanlasest kaitsja Aymeric Laporte.

Kui aga võtta sekka mõlemas finaalis osalenud mõlema koondise koosseisud, selgub, et kõige rohkem oli neil lavadel Crystal Palace'i mängijaid. Samas neist kuuest vaid kaks (Marc Guehi ja Jefferson Lerma) mahtusid algkoosseisu. 100% võttis see-eest Manchester City koos Rodri, Julian Alvarezi, John Stonesi, Kyle Walkeri ja Phil Fodeniga. Real Madridi mängumehi oli finaalis kokku neli (arvestatud on ka neid, kes mängisid lõppenud klubihooajal Hispaanina meistriga) ning neist kaks - Dani Carvajal ja Jude Bellingham - lõid kaasa põhikoosseisust.

Niisiis saab võtta nii, et lõppenud EM-i järgi on Euroopa edukaim liiga Bulgaaria kõrgliiga või äärmisel juhul Bundesliga. Samas tuleb enim tšempioneid Hispaaniast, kuigi Premier League'i parima Manchester City kvaliteet on justkui kõrgeim. No võta siis näpust ...