Amatöörklubi Tallinna Kalevi resultatiivseim mängija, jalgpalliväliselt müügimehena töötav Tiit Tikenberg kogus lõppenud hooajaga enda kontole 20 tabamust, jäädes sellega pingereas kolmandale kohale.

"Eelkõige on see tänu võistkonnale, kes on mulle loonud need eeldused, et mina saaks löögile," jääb 24-aastane Tikenberg ise tagasihoidlikuks.

Soccernet.ee-le antud intervjuus räägib endine Eesti U21-koondislane lähemalt oma karjääriga seotud otsustest ja tulevikuplaanidest, aga ka Kalevi tänavuse hooaja edu saladusest.

Nelja aasta eest Kalevisse siirdudes profijalgpallist loobunud Tikenbergi sõnul on tal kõrgliigasse naasedes "isu kindlasti tagasi tulnud". Suuremate klubide poolt on tema vastu juba huvi tuntud ning ta ei välistagi võimalust, et võib sobiva pakkumise korral taas vaid jalgpallile keskenduda.

Millal ja kuidas alustasite jalgpalliga?
Alustasin jalgpalli mängimist Viljandis, kust olen pärit ka. Elasin ühes majas endise jalgpalluri Argo Arbeiteriga ja tänu temale hakkasin mängima jalgpalli, sai hoovis vahepeal mängitud natuke. Alustasin kuueaastaselt. Või seitsme, ma ei mäleta täpselt. Esimene treener oli Jaak Luhakooder, kes siiamaani on treener Viljandis.

Kuidas Flora süsteemi sattusite ja miks sealt lahkusite?
Viljandis ma mängisin kuni 14-aastaseni, siis ma tulin Tallinnasse spordikooli. Siis ma tulingi kohe Flora süsteemi. Põhimõtteliselt nad teadsid mind varem ka Floras, ma olin noortekoondises käinud ja kui tulin Tallinna õppima, siis kohe läksingi automaatselt Florasse mängima.

Mingi aeg mul oli noormängija leping seal ja ma sain Floras mängida ka, mängisin duubli eest. Siis mingi hetk treenerid vahetusid ja pandi mind Kuressaarde mängima. Mul lõppes Floraga leping ja siis mul tuli põlvetrauma. Ma käisin veel TVMK-s proovimas enne seda ja samal ajal tuligi trauma. Siis ma lihtsalt ei tahtnud enam Floras mängida. Pakuti küll, et Viljandi Tulevikus mängida, aga ma ei leidnud erilist motivatsiooni selleks.

Siis Aavo Sarap kutsus mind Tallinna Kalevisse. Sellel ajal Kalev oli teises liigas. Siis ma mõtlesingi, et vaikselt töö kõrvalt mängida, aga kuna jalgpalli vastu armastus on nii suur, siis suutsime tõusta Esiliigasse ja nüüd kõrgliigasse ja nüüd on isu kindlasti tagasi tulnud mängida.

Mis oli Kalevi selle hooaja edu võti?
Ma arvan, et eelkõige peatreener, kes suutis sellise meeskonna kokku ajada. Meeskonnavaim kindlasti. Ja mõned mängijad, kes on kunagi mänginud noortekoondistes ja kes tegelikult on oma oskustelt väga head mängijad, aga lihtsalt asjaolud on nii kokku langenud, et nad ei ole profijalgpallurid. See meeskond on põhimõtteliselt teisest liigast alates enamuses koos mänginud, selline ühtne punt. See, ma arvan, tagaski meile selle edu.

Iseloomustage Aavo Sarapit treenerina.
Hästi kogenud treener ja hästi paksu nahaga treener. Ta alati ütleb oma arvamuse välja ja on intelligentne treener, ei ole selline, kes lihtsalt möliseb kuskil. Kuigi tal on ka omad miinused, vahel keeb üle väljaku ääres või kuskil - selle eest on ta karistada ka saanud. Trennis ei valitse sellist stressimeeleolu kunagi, alati tehakse nalja ja hästi mõnus on. Kui vaja, tehakse asja tõsiselt. Ainult kiidusõnu võib öelda.

Millised eesmärgid on Kalevil järgmiseks aastaks?
Ma arvan, et klubi teeb kõik selleks, et kõrgemale püüelda. Eks see palju oleneb sponsoritest ja rahadest, et kas me suudame häid mängijaid juurde tuua klubisse. Kui see õnnestub, siis ega kuues koht meid kindlasti enam ei rahulda. Tahaks juba nelja hulka ja medalite eest võidelda. Eelkõige püsimajäämine on ikka peamine eesmärk, aga noh, süües kasvab isu ja enam seal keskmike hulgas olemine ei rahulda meid.

Kas mõni profiklubi on Teie vastu huvi tundnud? Kas oleksite ise nõus klubi vahetama?
Põhimõtteliselt on küll paar klubi. Ei teagi, kui sobilik nimesid on nimetada. Sergei Ratnikov on huvi tundnud, kes nüüd see aasta peaks liituma TVMK-ga, ja ka Tartust on huvi tuntud.

Kindlasti, kui ma näen, et sellel klubil on potentsiaali. Aga mul on see asi, et ma ikkagi käin päeval tööl ja Eesti klubid võib-olla ei ole nii jõukad, et ma saaksin nüüd lüüa tööle käega ja ära tulla, aga kui minna profiklubisse, siis seal on kaks korda päevas trennid. See tähendab, et töö tuleks pooleli jätta. Siin tuleb valida, Kalev vähemalt praegu võimaldab seda, et ma saaks käia tööl ja õhtul trennis. No ma arvan, et kui mind kutsuks Levadia või selline võistkond, siis ma kindlasti läheks. Või kui oleks võimalik kuskile piiri taha minna. Siis ma ei kahtleks, läheks kindlasti.

Millised on teie suurimad plussid ja miinused jalgpallurina?
Ma arvan, et minu suurim pluss on tehnika ja loovus, see, et ma suudan üllatada vastast ootamatute käikudega. Platsinägemine. Ja võib-olla ka tribling. Miinusteks on kindlasti teravus ja kiirus, kaitsetöö.

Mis on teie väravate löömise edu võti?
Eelkõige on see tänu võistkonnale, kes on mulle loonud need eeldused, et mina saaks löögile. Kuigi kõik arvavad ja igal pool kirjutatakse, et ma olen ründaja, ma põhimõtteliselt ikkagi ründaja ei ole, olen rohkem poolkaitsja. Enamiku väravaid ma lõin, kui ma mängisin poolkaitses.

Vahepeal tuli ka ründes mängida. Eriti mulle ei meeldi mängida täiesti ees ründes, tipuründajana. Mulle meeldib ründaja taga mängida, sealt ma suudan rohkem palli saada ja väravale lüüa. Olen ka varem paar hooaega mänginud kõrgliigas ja mingi kogemus on olemas. Ka selle pealt on päris palju väravaid tulnud. Muidugi ka see, et ma olen löönud päris palju pendlaid.

Keda tõstaksite esile väravate kaasautoritena?
Kindlasti Andrei Afanasov, kes on juba vanem mängija meil ja mängib ründes. Tema suudab alati väga hästi palli katta ja edasi mulle sööta. Tema on peamine söötude andja. Ka Liivo Leetma, kes meiega liitus, on palju mind aidanud. Ääremängijad Vahur Kiis ja Andrei Timofejev. Ja muidugi peaks kiitma ka keskkaitsjat, kes poole hooaja pealt meiega liitus. Teisest liigast tuli Mait Nõmme, kes on vähemalt kolm penaltit meile teeninud, tänu millele ma olen väravaid saanud.

Milline on olnud selle hooaja meeldejäävaim värav?
Ma arvan, et meeldejäävaim on olnud Maag Tammeka vastu esimene värav, kui me 1:1 mängisime; kui ma kuskilt 25 või 30 meetri pealt peaaegu ristnurka lõin. Ja ka teine mäng, kui me kaotasime Maag Tammekale ja ma punase kaardi sain, siis minu esimene värav, millega me juhtima läksime. Oli 16-kasti nurgast tahanurka. Ja Flora vastu ka üks värav, kui ma üks-ühele läksin. Need on need kolm, mis kohe meelde tulevad.

Kas Meistriliigas mängida oli raskem või kergem kui madalamates liigades?
Kui me Esiliigas mängisime, oli kuidagi ebastabiilne meie mäng. Olime küll soosikud, aga lõpetasime kolmandal või neljandal kohal, ma nüüd ei mäleta. Meistriliigas oli lihtsam mängida nõrgemate meeskondadega, mitte selle põhinelikuga. Oli tunda, et saame vastu ja suudame võita. Põhimõtteliselt oli lihtsam mängida kõrgliigas, selles mõttes, et meeskond oli ühtlasem ja tahtis rohkem võita ja võidelda.

Faktid - Tiit Tikenberg
Sünniaeg: 28.01.1983 (Viljandi)
Pikkus: 183 cm
Kaal: 74 kg
Asetus väljakul: Ründaja/poolkaitsja

Senine karjäär:

2007 - JK Kalev Tallinn 34/20
2006 - JK Kalev Tallinn (Esiliiga) 33/16
2005 - JK Kalev Tallinn (Esiliiga) 29/16
2004 - JK Kalev Tallinn (II liiga) 27/28
2003 - FC Kuressaare 26/3
2002 - FC Kuressaare (Esiliiga) 27/17
2001 - FC Kuressaare 26/5
2000 - FC Flora Tallinn 7/-; JK Tervis Pärnu (Esiliiga) 26/10
1999 - Lelle SK 3/-; FC Flora Tallinn 4/-
...
Eesti U21-koondis

Soccernet.ee tänab küsimuste koostamisel abiks olnud külastajaid:

lauriisimo, Gannel Puzz, HArdi Volmer, Alo, Metslane, Super Furry, Erik, Janno, Oskar, Juve, 17, Priit, dirty sanchez, Gert, Mait Värnik, Tofoa, Tõnis, Villu, Roland, Mirko, danel eiert, Rasmus, regina teino, Raul, Indrek Tool, Aino Mihelson, Helena Marks, Sanja, anonüümne, kindral, koomas.