Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak kinnitas, et Sportland Arenale tribüünihoone ehitamine ei tähenda, et kunstmuruväljakuid näiteks Tartusse ja Pärnusse, kus nendega kitsas käes on, ei tuleks.

Mõne päeva eest sai selgeks, et Lilleküla jalgpallikompleksis asuv Sportland Arena saab lõpuks tribüünihoone, mis muudab tingimused pealtvaatajate jaoks oluliselt paremaks. Samas ei ole näiteks Tartus meistriliiga nõuetele vastavat kunstmuruväljakut ja nii pidi Tartu Tammeka oma kodustaadioni muruväljaku halva seisukorra tõttu eelviimase liigamängu hoopis Tallinnas pidama. Millest selline olukord on tekkinud?

"Jalgpalliliit on tegelikult igal pool üle Eesti nendes protsessides (infrastruktuuri arendamises - toim.) olnud kaasas ja arendanud, löönud kaasa. Aga initsiatiiv peab tulema alati kohapealt. Ei ole nii, et me lähme siit Tartusse ja Pärnusse ja hakkame seal midagi ehitama. See pole normaalne," selgitas Pohlak.

"Teiseks on ikkagi see kompleks jalgpalliliidu oma, siin mängitakse Sportland Arenal kevadel ja sügisel palju olulisi mänge. Tegelikult see selliseks esimeseks aastaringseks staadioniks välja ehitada, on väga oluline areng. See tähendab ka seda, et Eestis, kui see tribüün saab valmis, saab mängida rahvusvahelisi mänge, ametlikke mänge, aastaringselt."

Tartu ja Pärnu saavad korralikud kunstmurud

Pohlak avaldas, et tänaseks on aga nii Pärnus kui ka Tartus kohalik initsiatiiv olemas ja uute väljakute ehitamist või vanade remontimist võib oodata. "Mis puudutab Tartut, siis täna oleme jõudnud olukorda, kus nii Santos kui ka Tartu Tammeka on alustamas oma projekti ja jalgpalliliit, kuna seal on initsiatiivi näidatud, aitab protsessi käiku viia."

"Ja samamoodi ma tean, et Pärnus on sõlmitud kokkulepe Mai tänava kunstmurustaadioni renoveerimiseks, kus ka jalgpalliliit lööb kaasa," lisas EJL-i president. "Me lööme alati kaasa, aga kohapeal peab olema ka initsiaator ja me ei lähe kuskile ja hakka ise tegema. Niimoodi ei saa. Need arengud on enne puudunud ikka sellepärast, et seal ei olnud enne kohalikku initsiatiivi."

Ühtlasi peab liidu juht Sportland Arena kunstmuruväljaku ehitamist staadioniks, kus tribüün on ümberringi ja tuul ei tõmba, heaks eeskujuks. "See on väga tähtis märk selleks, et mujale analooge tekitada."

"Nõukogude ajast ei jäänud eesti jalgpalli infrastruktuurile ju õigepoolest mitte mingit pärandit, kui mitte arvestada neid 300-meetrise ringiga koolistaadione, kus rahvaliigat praegu mängitakse. Ja selle infrastruktuuri arendamine on olnud väga-väga keeruline protsess ja eeldada, et jalgpalliliit üksi seda teha suudaks, ei ole reaalne."

Taristu parendamist näeb Pohlak ka publikuhuvi suurendamise eeldusena. "Ma arvan ikkagi, et infrastruktuur on kindlalt see, mis on esimene asi, mida me peame arendama ja see on väga pikk protsess. Midagi ei ole siin salata."