Ameerika Ühendriikide presidendil Donald Trumpil on viimastel päevadel seoses eesootavad MM-iga käed-jalad tööd täis. Ühelt poolt on ta lubanud teha kõik endast oleneva, et Iisraelil järgmisel suvel toimuvale turniirile pääsemist ei keelataks. Teisalt on Trump aga ähvardanud, et võtab teatud linnadelt mängude korraldamisõiguse, kui seal pole piisavalt turvaline. Kui tõsiselt mõlemat lubadust võtta, on mõistagi juba omaette küsimus.

Iisraeli koondiste ja klubide jätkamine rahvusvahelistes sarjades on viimase nädala jooksul sattunud aina suurema küsimärgi alla. ÜRO on nimetanud Palestiinas toimuvat genotsiidiks ning kutsunud FIFA-t ja UEFA-t üles boikotile. USA on sellele aga kindlalt vastu. "Näeme kõvasti vaeva, et peatada kõik katsed takistada Iisraeli koondise osalemist MM-il," lausus USA välisministeeriumi esindaja portaalile The Athletic.

Eestiga samasse MM-valikgruppi kuuluva Iisraeli võimalused MM-ile pääsemise nimel üleüldse kaasa rääkida on arvestatavad. Valikgruppi juhib küll kõik viis mängu võitnud Norra, aga seni neli mängu pidanud Itaalial on üheksa punkti nagu ka viis kohtumist pidanud Iisraelil. Viimati mängiti kolm nädalat tagasi omavahel, Itaalia võitis äärmiselt väravaterohkeks kujunenud kohtumise tänu Sandro Tonali 90+1. minuti väravale 5:4.

Alagrupi teine meeskond saab võimaluse püüda MM-pääset sõelmängude kaudu. Sinna jõudmiseks peab Iisrael tõenäoliselt nii 14. oktoobril Udines Itaaliast jagu saama ning lootma lisaks, et itaallased veel kuskil libastuvad. MM-finaalturniiri peetakse järgmisel suvel USA-s, Kanadas ja Mehhikos. Alagruppide loosimine toimub 5. detsembril.

Alates 2023. aasta oktoobrist, mil terrorirühmitus Hamas korraldas Iisraeli vastu verise rünnaku, milles hukkus 1100 inimest, ning Iisrael sellele jõuliselt vastas, pole Iisraeli pinnal rahvusvahelisi mänge peetud. Käimasolevas MM-valiksarjas on Iisraeli koondise "kodumängud" toimunud Ungaris.

Gazas on Iisraeli sissetungi järel hukkunud kohalike terviseametnike väitel üle 60 000 palestiinlase. Pühapäeval kinnitasid Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, et tunnustavad nüüd ametlikult Palestiina riiki. President Trump vastas seepeale, et ei nõustu nende riikide otsusega. Esmaspäeval teatas Palestiina tunnustamisest ka Prantsusmaa.

Surve kasvab

Teisipäeval pöördusid ÜRO inimõiguste nõukogu - tegu on sõltumatute asjatundjatega, kes pole ÜRO ega ühegi valitsuse palgal - neli liiget UEFA ja FIFA poole soovitusega Iisrael rahvusvahelisest jalgpallist kõrvaldada. Kümmekond päeva tagasi avalikustatud uurimise tulemusena tuvastas komisjon, kuidas "Iisraeli võimudel ja kaitsejõududel on genotsiidi tunnuseid omav soov hävitada osaliselt või tervenisti Gaza sektoris elavad palestiinlased". Vastavalt rahvusvahelisele õigusele on sel juhul tegemist kuriteoga.

"Spordijuhid ei tohi inimõiguste rikkumise osas silma kinni pigistada, eriti kui nende platvorme kasutatakse seadusevastaste tegude õigustamiseks," märgiti raportis. "Boikott peab kindlasti olema suunatud Iisraeli riigi, mitte individuaalsete sportlaste vastu. Üksikisikud ei pea vastutama oma riigi valitsuse otsuste eest, seetõttu ei tohiks ühtegi mängijat eraldi päritolu ega rahvuse põhjal sanktsionieerida.

Ent koondiseid, mis esindavad riike, kus pannakse toime ohtralt inimõiguste rikkumisi, saab ja peab eemaldama. Seda on tehtud varemgi - Venemaa on Ukrainas toimuva sõja tõttu juba pikemat aega keelu all. Iisraeli viibimine okupeeritud Palestiina territooriumil on seadusevastane ja FIFA ei tohi sellist olukorda legitimiseerida. Alaliidul on seaduslik ja moraalne kohustus võtta kõik võimalikke meetmeid, et Gazas toimuv genotsiid lõpetada," seisab raportis.

he United Nations have called for Israel to be banned from international football competitions. 🗣️

A panel of experts appointed by the UN said the action was a ‘necessary response’.

The panel addressed the role of international football governing bodies, such as UEFA and FIFA,… pic.twitter.com/OqtL9Aq6rb — FootballJOE (@FootballJOE) September 24, 2025

Iisrael on nimetanud ÜRO raportit "moonutatud ja võltsiks". The Athletic uuris USA välisministeeriumilt, kas riigi juhtkond on juba UEFA ja FIFA poole pöördunud, et neid Iisraeli jätkamise osas mõjutada. Riigidepartemangu esindaja ei soostunud aga sel teemal täiendavaid kommentaare jagama. Kolmapäeval keeldusid ÜRO avaldust kommenteerimast ka nii FIFA kui ka UEFA.

Iisrael imestab isegi

Iisraeli kõrvaldamist on nõutud varemgi, ent tulutult. Juba mullu aprillis palus Palestiina Jalgpalli Liit (PFA) FIFA-t enne organisatsiooni 74. kongressi, et Iisraelil ei lubataks mängimist jätkata. "FIFA-l on võimalus astuda ajaloos õigele poole piirjoont. Pole aus, kui mõnda sõda peetakse teisest tähtamaks ja mõnda ohvrit teistest märkimisväärsemateks," lausus kongressil peetud kõnes alaliidu president Jibril Rajoub.

Tänavu mais toimunud 75. kongressil tegi PFA samasuguse avalduse, kuid taas tulutult. Septembris tõdes isegi Iisraeli alaliidu avalike suhete osakonna juht Shlomi Barzel kodumaisele väljaandele The Globes, et on rahvusvahelisel areenil jätkamise üle üllatunud. "See on mitmes mõttes paras ime. Kuid seda saab seletada nii meiepoolse aktiivse tegevuse kui ka FIFA ja UEFA vastutulelikkusega. Samas on ajalugu näidanud, et riikidele on hoopis vähemagi eest võistlustel osalemise keelde määratud," sõnas Barzel.

Iisrael mängib alates 1994. aastast UEFA egiidi all. Põhjus on lihtne - kuigi tegu on Aasia alaliidu asutajaliikmega, kes tuli 1964. aastal ka tolle maailmajao meistriks, visati nad sealt 1974. aastal välja, sest hulk riike keeldus nendega mängimast. Euroopa tsoonis pole Iisrael kordagi MM-ile ega EM-ile jõudnud. Parimal juhul osaleti 2020. ja 2024. aasta turniiride eel play-off-mängudes, kuid kaotati seal vastavalt Šotimaale ja Islandile.

Ohtlik või mitte?

Trumpi teine mure on aga kodumaine. Neljapäeval mainis ta ajakirjanikele, et kui mõni MM-i võõrustav linna peaks olema "kas või natukene ohtlik", viib ta mängud sealt ära. "Garanteerin, et MM tuleb väga turvaline," teatas Trump ovaalkabinetis peetud vestluses alustuseks. Üks ajakirjanik küsis seepeale, kas jutt käib Seattle'ist ja San Franciscost - mõlemas linnas peaks toimuma kuus kohtumist, ent mõlemad on ka avaldanud selget vastumeelsust Trumpi immigratsioonipoliitika suhtes.

Ühtlasi küsis ajakirjanik, mida Trump teeb juhul, kui nimetatud linnad "keelduvad koostööst" presidendi administratsiooniga. "Noh, see on kahtlemata huvitav küsimus," vastas Trump seepeale, "kuid teeme kõik, et seal oleks turvaline. Neid linnu juhivad radikaalselt vasakpoolsed kuutõbised, kes ei tea, mida teevad."

Seattle'is asuval Lumen Fieldil toimub plaani kohaselt neli alagrupimängu, kaasa arvatud USA koondise teine alagrupimäng 19. juunil. Samuti peetakse seal üks 1/32 finaali kohtumine ja üks kaheksandikfinaal. San Franciscost umbes 65 kilomeetri kaugusel asuvas Santa Claras ja sealsel Levi's Stadiumil toimub aga viis alagrupikohtumist ja üks 1/32 finaal.

The #FIFAWorldCup is coming to the Emerald City. pic.twitter.com/4OxrPpu14f — FIFA World Cup 2026 Seattle (@SeattleFWC26) February 9, 2024

FIFA pani MM-i ajagraafiku paika juba veebruaris ning sestsaadik on USA-s asuvad 11 võõrustajalinna teinud kõvasti tööd, et vastata kõikidele MM-iga kaasnevatele nõudmistele. Lisaks Seattle'ile ja San Franciscole võõrustavad MM-i veel Atlanta, Boston, Dallas, Houston, Los Angeles, Kansas City, Miami, New York/New Jersey ja Philadelphia. Mehhikos võõrustavad turniiri Mexico City, Guadalajara ja Monterrey ning Kanadas Vancouver ja Toronto.

Kui reaalne mängude teise linna viimine oleks, pole siiski selge, arvestades just nimelt ettevalmistusnõudeid. Lisaks ei ole Trumpil ainuisikuliselt mingit õigust korraldajalinna muuta. Samas saab ta hästi läbi FIFA presidendi Gianni Infantinoga, keda ta nimetas sel suvel peetud klubide MM-i ajal "suureks sõbraks".

Hiljuti eraldas Trumpi valitsus föderaalreservist MM-i turvalisuse tagamiseks 625 miljonit dollarit ehk veidi üle 530 miljoni euro. See raha jaotatakse 11 korraldajalinna vahel, ent mitte võrdselt, vaid proportsionaalselt, arvestades iga linna vajadusi. Valge Maja MM-i töörühma juhi Andrew Giuliani sõnul peavad linnad esitama kulude aruande ja ettepaneku hüvituse saamiseks. Töörühma juht on Trump, mis tähendab, et teoreetiliselt on tal võimalik raha jaotamine soovi korral politiseerida.

US President Donald Trump said he would 'absolutely' look to move matches for the 2026 World Cup if he deems any of the US cities planning to serve as hosts to be unsafe https://t.co/fHjkDZHh75 pic.twitter.com/TyqWX1TslU — Reuters (@Reuters) September 26, 2025

Augustis saatis Trump rahvuskaardi Washingtoni, olles enne allkirjastanud korralduse, milles tõi põhjuseks "kuritegevuse alase eriolukorra". Neljapäeval sõnas ta eelmainitud kohtumisel ajakirjanikega aga pealinna kohta, et värskeima statistika kohaselt seal "kuritegusid ei ole". Ühtlasi lubas Trump, et teemaga tegeletakse. "Nagu te ilmselt teate, läheme Memphisesse ja veel mõnda linna. Õige pea läheme ka Chicagosse. MM-i ajaks on kõik turvaline. Kui ma arvan, et ei ole, kolime teise linna, absoluutselt. Väga aus küsimus!" kiitis ta ajakirjanikku.

"Kui arvame, et kuskil ei ole turvaline, läheme sellest linnast ära. Kui mõni linn on MM-i või olümpia jaoks natukenegi ohtlik - kui olümpia ajal mingi mäss tuleb, eks ole - aga eriti MM-i jaoks, sest mängitakse nii paljudes linnades, siis me ei saa seda lubada. Me läheme mujale. Aga ma loodan, et seda ei juhtu," kõlas presidendi trumpilikult hüpliku sisuga kokkuvõte.