Türgi meeskonda võib võrrelda püssirohuga – õige suunamise ja riistaga võib vastased purustada, kuid vale kasutuse korral lendab kogu tünn ise õhku. Just seetõtttu on tegu iga turniiri, isegi iga mängu eel, kõige suurema musta hobusega.

Tõenäoliselt Euroopa üks kuumaverelisemaid meeskondi võib valikturniirides loota enamasti suurepärasele koduvormile, sest fännid suudavad igast kodumängust teha vastastele totaalse põrgukatla.

Tänavusel valikturniiril ei saadud seda eelist esimestel mängudel kasutada, kuid ka staadionikeelu lõppemise järel jäädi siiski ootamatult kodus korra alla Kreekale ja kaotati punkte ka Norrale. Samas rehabiliteeriti end mõlemale meeskonnale võõrsil tuul alla tehes ja pääseti üle kuue aasta esmakordselt suurturniirile.

Türgi jalgpalli senine tipphetk sündis 2002. aastal, kui imelises hoos olnud Rüstü Recberi, Okan Buruki, Hakan Süküri ja Hasan Sasi eestvedamisel suunati pulbitsev emotsioon imeilusatesse esitustesse ja lõpetati Koreas ja Jaapanis toimunud turniir kolmanda kohaga. Ka finaalikoht polnud väga kaugel, sest Türgiga oli hilisem meister Brasiilia enim hädas.

Taevast mutta

Kõigest kaks aastat hiljem saadi täieliku käkiga hakkama, kui edasipääsu otsustanud play-offis kaotati ... Lätile. Kui me ei elaks Eestis, siis küsiksime arusaamatult: „Kellele?” Just nii suure üllatuspommiga oli toona tegu. Suur üllatus ilmselt lätlasi päästiski, sest kaks aastat hiljem kaotas Türgi taas, kuid toona läks asi juba tunduvalt halvemini.

Nimelt võitis Šveits play-off ringis koduväljakul 2:0, türklased hakkasid kodus raevukalt taga ajama ja võitsidki 4:2, ent sellest edasipääsuks ei piisanud. Türklaste emotsioonid keesid üle ja püsirohutünn lendas tuhandeks jupiks. Kõige enam kannatasid muidugi šveitslased, kuid kakluses on ikka kaks poolt ja seekord läks nende „au” Alpay Özalanile ja Benjamin Huggelile.

Kõige õnnetumalt läks Stephane Grichtingul, kes sai ühelt türklaselt nii kõva löögi munanditesse, et vigastus nõudis kirurgilist sekkumist. Karistuseks türklastele pikk keeld kodustaadionil mängimisele, millest ka loo alguses juttu. Šveitslastega saavad türklased vanad armusuhted ka tänavusel turniiril üles soojendada.

Kogenud ründeliin

Türgi kvalifitseerus tänavusele EM-ile tiitlikaitsja Kreeka järel alagrupist teisena. Meeskond on aastate järel vahetanud väravavahti – Volkan Demirel sai esikindad endale pärast Rüstü vigastust.

Kaitseliinis on türklaste suurimaks (sõna otseses mõttes) probleemiks keskkaitsjad, kes on küll väga suured ja pikad, kuid kiiruses jäävad kesisteks.

See-eest on Euroopa „haigetel meestel” vägagi kogenud ründeliin, kust leiab Tuncay Sanli ja Nihat Kahveci, kellest viimane on tänavu Hispaanias näidanud imelisi esitusi.

Meeskonna staar - Nihat Kahveci

Türklased sõltuvad ääretult muidugi poolkaitsjatest, kus mängu peavad ära tegema vennad Altintiopid, Emre või Tümer Metin, kuid eelkõige peavad vastased silmad peal hoidma Nihatil.

Bosporuse pull Hakan Sükür on sedakorda koju jäetud ja nii peabki 28-aastane Nihat kastanid tulest välja tooma. La Ligas Villarreali särgis koguni 18 kolli põrutanud mehelt võib seda ka oodata ning oma kiiruse ja täpse lõpetamisega võivad mitmedki kaitsjad  tema vastu hätta jääda.

Kellel silma peal hoida? Gökhan Gönul

23-aastast paremkaitsjat jälgivad kõik Euroopa suured, jälgime ka meie. Fenerbahces mängival kaitsjal on koondisesärgis ette näidata vaid kuus mängu, kuid see-eest on ta endale juba koha päikese all kätte võidelnud.

Euroopa 15 parima äärekaitsja sekka valitud Gönulil on väga hea sööduoskus, tehnika ja kiirus, mis muudavad ta robertokarloslikult ohtlikuks. Väravavaistu tal küll sel määral pole, ent söötude osas peab teda alati silmas pidama.

Soccernet ennustab - langemine alagrupis

Ääretult tabavalt on valitud tekst türklaste esindusbussile, mis kõlab tõlkes nii: „Kas Türgi kirg suudab sellesse bussi mahtuda?” Kas just bussi, kuid kui türklaste emotsioonid taas väljakul üle keevad, siis loodame, et nad langevad rahulikult alagrupis.

TÜRGI

Fifa reiting: 25.
Peatreener: Fatih Terim (Türgi)
Valikturniir: C-alagrupi teine koht Kreeka järel 24 punktiga 12 mängust
Parim EM-finaalturniir: Veerandfinaal 2000
EM-il mänginud: kaks korda, 1996. aastal piirduti alagrupiga

Esialgne koosseis EM-iks:

Väravavahid: Volkan Demirel (Fenerbahce SK), Rüstü Reçber (Besiktas JK), Tolga Zengin (Trabzonspor).

Kaitsjad: Gökhan Gönül (Fenerbahce SK), Sabri Sarioglu (Galatasaray AS), Gökhan Zan (Besiktas JK), Ibrahim Kas (Besiktas JK), Emre Asik (Galatasaray AS), Servet Cetin (Galatasaray AS), Hakan Balta (Galatasaray AS), Ugur Boral (Fenerbahce SK).

Poolkaitsjad: Mehmet Aurelio (Fenerbahce SK), Mehmet Topal (Galatasaray AS), Emre Belözoglu (Newcastle United FC), Tümer Metin (Larissa FC), Yildiray Bastürk (VfB Stuttgart), Hamit Altintop (FC Bayern München), Ayhan Akman (Galatasaray AS), Arda Turan (Galatasaray AS), Tuncay Sanli (Middlesbrough FC), Kazim Kazim (Fenerbahce SK), Gökdeniz Karadeniz (FC Rubin Kaasan).

Ründajad: Nihat Kahveci (Villarreal CF), Halil Altintop (FC Schalke 04), Semih Sentürk (Fenerbahce SK), Mevlüt Erding (FC Sochaux-Montbeliard).

Ettevalmistuse sõprusmängud:

6. veebruaril Türgi – Rootsi 0:0
26. märtsil Valgevene – Türgi 2:2
20. mail Türgi – Slovakkia 1:0
25. mail Türgi – Uruguay
29. mail Soome – Türgi

Alagrupimängud:

7. juunil Portugal – Türgi
11. juunil Šveits – Türgi
15. juunil Türgi - Tšehhi

Mänguvormid: