Inglismaad on varasemalt kummitanud mitmed hädad, kuid saareriigi koondise suurimaks mureks on kohaliku meedia poolt neile ikka ja jälle püstitatud liigkõrged ootused.

Kuigi valiktsüklis võideti ainsa koondisena kõik peetud kohtumised ning sõprusmängus alistati ka valitsev maailmameister Saksamaa, on ajalugu näidanud, et tõeliselt olulistes mängudes on mängijate õlul olev koorem liialt raskeks osutunud.

Kolme Lõvi meelisnumbriks on saanud valiktsüklis näidatud headele esitustele järgnev silmapaistev kokkuvarisemine lõppvõistlusel – viimasel kolmel suurturniiril on üheteistkümnest peetud mängust võidetud vaid kolm. Sellel korral tõotab stsenaarium siiski olla hoopis ettearvamatum.

Kuigi 2014. aasta MM-il langeti konkurentsist juba alagrupifaasis, on Inglismaa jalgpalliliit jäänud peatreener Roy Hodgsoni plaanile truuks. Tagasi vaadates irooniliselt nimetatud "kuldne" põlvkond on laiali saadetud, alles on vaid koondise kapten ja kõigi aegade parim väravakütt Wayne Rooney. Koos temaga Prantsusmaale sõitvad mehed on noored, vihased ning motiveeritud jätma maha oma märki.

Parim kaitse on rünnak

Endine Liverpooli ja Soome koondise peatreener Hodgson on oma meeskonnad aastate jooksul pigem üles ehitanud tugevale kaitsele kui teravale rünnakule, kuid sellel suvel võib Inglismaad näha hoopis teistsugusest küljest. Ehkki Rooney, Harry Kane, Jamie Vardy, Daniel Sturridge ja Raheem Sterling on kahtlemata talendikad mängijad, on ründava suunitluse põhjus veelgi lihtsam – Inglismaal puuduvad praegu maailmatasemel kaitsjad.

Ei Chris Smalling, Gary Cahill ega John Stones pole oma koduklubide eest teinud just suurepärast hooaega, kuid nad on Hodgsoni valikus ainsad keskkaitsjad. Seda positsiooni võib mängida ka koondise üheks tugitalaks saanud Eric Dier, kellelt oodatakse aga mehetegusid poolkaitses. Koondise tuksuva südame moodustavadki sellel korral pealinnaklubi Tottenhami mängijad.

Lisaks Dierile on särava komeedina Inglismaa jalgpallitaevasse kerkinud ründav poolik Dele Alli, kellesarnast mängijat pole Inglismaa koondises ilmselt Paul Gascoigne'i ajast nähtud. Tipuründaja Harry Kane'i vastu mängimist pelgab hetkel iga Euroopa kaitsja. Nukravõitu kaitse ja tugeva rünnaku taustal võib oodata, et Inglismaa mängud väravavaeseteks ei jää.

Trumbiks ettearvamatud käigud

Roy Hodgsoni suurimaks väljakutseks on mõista, kuidas omavahel eriti hästi mitte sobivatest pusletükkidest lõpuks avavile eel fotograafile poseeriva algkoosseisu kokku saab. Dieri kõrvale keskpoolkaitsesse oleks vaja kedagi, kes aitaks tal mängu lõhkuda – kuid sellega kaotaks Inglismaa teravust rünnakul. Alli ja Ross Barkley sobiks kokku nagu paar vastaste karistusala ümber verd haistvaid hunte, aga see ei jätaks väljakul kohta Rooneyle, kellele Hodgson on lõputult ustav.

68-aastasele inglasele on koondise eesotsas jäetud uute mängijatega eksperimenteerimisel üsna vabad käed ning kuigi see on võimaluse andnud mitmetele noortele tulevikutähtedele, ei tea ilmselt ka Hodgson ise, milline Inglismaa parim koosseis kindlal päeval on.

See jätab koondisele loomulikult ka teatava vangerdusruumi. Üle pika aja on Inglismaal võimalik ka pingilt mängu tuua mehi, kes turniiri kulgu otsustavalt muuta suudaksid. Üks nendest on Leicesteri ridades Inglismaa meistriks tulnud Jamie Vardy, kellele algkoosseisus ilmselt kohta pole, kuid kes selle tõttu veelgi enam tahtmist täis ennast ka rahvusvahelisel areenil tõestada.

Teisel pool Prantsuse väina valitseb vaikne ja optimistlik ootusärevus. Inglismaa on vabanenud neid kammitsenud igavesest favoriidikoormast ning suvisele EM-ile minnakse täis nooruslikku võidujanu ja soovi kirjutada Inglismaa koondise ajalukku uus ja edukas peatükk.

Meeskonna staar - Harry Kane

Londoni poisist on kahe MM-ile järgnenud hooaja jooksul sirgunud mees, keda võib kahtlusteta pidada üheks Euroopa parimaks ründajaks. Erakordselt hea väravavaistuga Kane’i jaoks on see esimeseks suurturniiriks ning 22-aastaselt soovib ta näidata, et on valmis Alan Sheareri poolt jäetud suurtes jalajälgedes astuma.

Silm peale - Dele Alli

20-aastaselt Allilt loodetakse Inglismaal palju, kuid seni on noormees ootustele vastanud ja olnud nii klubi kui koondise loovaks jõuks. Hodgson loodab, et emotsionaalne mängija suudab pead külmana hoida ja mitte ebavajalikke kaarte teenida.

Koondisest väljas - Theo Walcott

Kümme aastat tagasi kuulus Walcott 17-aastasena Sven-Göran Erikssoni koosseisu, mis sõitis Saksamaal toimunud MM-ile. Viis suurturniiri hiljem peaks Walcott olema oma karjääri parimates aastates, kuid kehva vormi tõttu ei pääsenud ta isegi Hodgsoni algsesse koosseisu.

Treener - Roy Hodgson

Woy on avaldanud soovi Inglismaa koondise tüüri ees jätkata, kuid meeskonna esitus EM-il saab selle juures otsustavaks. Kahe aasta tagune MM anti Hodgsonile andeks, nüüdseks oodatakse silmnähtavat arengut.

Anders Nõmm: "Palju sõltub Inglismaa esimesest mängust Venemaa vastu. Kui võidetakse, saab meeskond piisaval määral enesekindlust, et selle pealt isegi poolfinaali jõuda. Nukram tulemus paneb palju kaalule mänguks Walesiga, kes Inglismaa vastu mängides kahtlemata lisamotiveeritud. Kuldne kesktee? Inglismaa jõuab veerandfinaali ja kaotab penaltiseerias Portugalile."

Mängud alagrupis:

L, 11. juunil kell 22.00 vs Venemaa
N, 16. juunil kell 16.00 vs Wales
E, 20. juunil kell 22.00 vs Slovakkia

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis:

Väravavahid: Fraser Forster (Southampton), Joe Hart (Manchester City), Tom Heaton (Burnley).
Kaitsjad: Ryan Bertrand (Southampton), Gary Cahill (Chelsea), Nathaniel Clyne (Liverpool), Danny Rose (Tottenham), Chris Smalling (Manchester United), John Stones (Everton), Kyle Walker (Tottenham).
Poolkaitsjad: Dele Alli (Tottenham), Ross Barkley (Everton), Fabian Delph (Manchester City), Eric Dier (Tottenham), Danny Drinkwater (Leicester), Jordan Henderson (Liverpool), Adam Lallana (Liverpool), James Milner (Liverpool), Raheem Sterling (Manchester City), Andros Townsend (Newcastle), Jack Wilshere (Arsenal).
Ründajad: Harry Kane (Tottenham), Marcus Rashford (Manchester United), Wayne Rooney (Manchester United), Daniel Sturridge (Liverpool), Jamie Vardy (Leicester).