Jalgpallihooaeg 2022 tuleb teisiti kui varem. Premium liigas lubatakse senisest enam vahetusi, aga ka klubis treenitud mängija (KTM) reegel astub järgmise sammu, selgub uue hooaja võistluste juhendist. Soccernet.ee uuris, mis ja miks muutub.

Premium liiga tänavusele hooajale tõmmati joon alla 5. detsembril, kui Tallinna Levadia viigistas viimases voorus Tallinna Floraga, tulles Eesti meistriks. Samal päeval kinnitas Eesti Jalgpalli Liidu juhatus meistrivõistluste uue hooaja juhendid. Kui tihtipeale on muudatused pigem kosmeetilist laadi, siis aeg-ajalt on ka põhimõttelisemaid uuendusi. Seekord leiab mõlemat.

Mis siis muutub?

1. KTM-reegel astub venima jäänud sammu

Uuest hooajast peab kolmes kõrgemas liigas - Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B - mängu alustama ja terve kohtumise vältel platsil olema vähemalt kaks KTM-i. KTM on mängija, kes olenemata vanusest, rahvusest ja kodakondsusest on vanuses 12-23 eluaastat olnud klubisse registreeritud vähemalt kolm hooaega. Laenul olles läheb hooaeg kirja mõlema klubi arvestusse. Samuti loetakse KTM-iks mängijat, kes on klubi võistkonda üles antud mistahes vanuses vähemalt seitsmel hooajal. Lisaks on igal klubil võimalik nimetada kuni kolm kunstlikku KTM-i, kelleks saavad olla klubisse registreeritud mitte vanemad kui 23-aastased Eestis treenitud mängijad. Kunstlikku KTM-i saab kõnealuse tõsise vigastuse või klubist lahkumise korral ka vahetada.

Varasem nõue nägi ette, et matši peab küll alustama kaks KTM-i, aga kohtumise vältel peab väljakul olema üks. See võimaldas muuhulgas teha esimese minuti KTM-vahetusi, mida demonstreeris möödunud hooajal Nõmme Kalju. Lisaks peab nüüd mänguprotokolli kuuluma neli KTM-i ehk kaks korda rohkem, kui neid peab mängu lõppedes olema väljakul.

Soccernet.ee uuris muudatuse tagamaad Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult. "Nimetatud muutus pidi rakenduma juba aasta tagasi, aga tollal lükati reegli rakendumine Paide Linnameeskonna soovil ja teiste klubide ning jalgpalliliidu nõusolekul edasi," selgitas Pohlak Soccernet.ee-le.

"Reegel on nüüd jõudnud oma nii-nimetatud täisfaasi, enamike klubide puhul ta ka töötab – töötamine tähendab, et klubi peab reegli täitmiseks või õigemini selleks, et reegel ei mõjutaks klubi sportlikke tulemusi, mõtlema ja tegutsema pikemalt ette vaadates, eelkõige looma klubis noormängijate arendamiseks vajalikud tingimused, skautima mängijaid kasvatajaklubidest ning tooma neid õigeagselt oma keskkonda.

Reegliga koos töötavad Eliitliigade transporditoetuse süsteem, mis loob skautimisplatvormi – nii on tagatud maksimaalne arv osalejaid Eliitliigades – ja stipendiumisüsteem, mille all on korraga ligi 150 Eesti eeldatavalt parimat noormängijat ehk ca 30 mängijat igast aastakäigust, kuhu on igal Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B klubil võrdne võimalus mängijaid esitada," ütles ta.

Algselt, kui KTM-reegel loodi, pidi selle staatuse omandamiseks klubisse kuuluma neljal hooajal vanuses 12-21. Aastate jooksul on EJL reeglit oluliselt pehmendanud ja modifitseerinud. Kas lähiaastatel on oodata selle osas veel mingisuguseid juba praegu planeeritud arenguid või on see KTM-reegel nüüd lõpuks valmis?

"KTM-reegel on pigem valmis, aga murekohaks on noormängijate toomine tippjalgpalli. Teeme maikuus toimuvaks dialoogkohtumiseks klubidele selle nurga alt ülevaate olukorrast praegu ja lähitulevikus ning arutame, kuidas siit edasi minna. Ilmselt oleks vaja luua toetusmehhanism näiteks U21 mängijate kasutamiseks Premium liiga võistkonnas – kui kasutad, siis saad toetust, näiteks lisastipendiumi näol vms – aga ma ei oska öelda, millal see reaalselt võimalik on," sõnas Pohlak.

2. Premium liigasse tuleb viis vahetust

Kui aastakümneid on olnud jalgpallimängus normiks kolme vahetuse tegemine, siis viimased kaks koroonaviiruse poolt mõjutatud vutiaastat tõid sellesse muutuse. Varem madalamatest liigadest (Eestis ka kahest Esiliigast) tuntud viis vahetust jõudsid ajutise võimalusena ka rahvusvahelisse jalgpalli. Kui Premium liiga 2020. aastal koroonaseisaku järel käima läks, jätkati kolme vahetusega, nagu mängiti ka tänavu. Olukorda küll arutati klubidega, aga muudatust ei rakendatud.

Uuest hooajast on aga Premium liigas lubatud ühel võistkonnal mängus teha viis vahetust, mis tuleb sooritada maksimaalselt kolme mänguseisaku jooksul. Vaheajal tehtud vahetused seisakuna arvesse ei lähe. Kolme seisaku põhimõte vahetuste tegemisel kandub ühtlasi edasi ka Esiliigadesse, kus varem võis viis vahetust ka ükshaaval teha.

Miks kõrgliiga nüüd samuti viie vahetuse peale üle läks? "See on rahvusvaheline tendents ja on tõenäoline, et lähiajal teeb IFAB (jalgpallireeglite eest vastutav organ - K. E.) ka vastava püsiva muutuse reeglites. Praegu on lubatud viit vahetust rakendada nii-öelda ajutise asjaoluna kuni 31. detsembrini 2022. Viis vahetust on ka lisavõimaluseks noorematele mängijatele," põhjendas Pohlak.

Viis vahetust on praegu lubatud näiteks nii eurosarjades kui ka koondiste võistlustel, samuti mitmetes tippliigades. Samas näiteks Inglismaa Premier League'is on lubatud endiselt vaid kolm vahetust.

3. Protokolli kantavate mängijate arv kasvab

Ühes viie vahetusega kasvab ka kõrgliigades mänguprotokolli kantavate mängijate arv täpselt kahe koha võrra – 18-lt 20-le, mis tähendab, et lisaks algkoosseisumeestele saab pingil olla varasema seitsme varumängija asemel üheksa pallurit. Miks osutus piiriks just 20 ja mitte näiteks 23, mis on rahvusvaheline praktika liigades ja võistlustel, kus on lubatud viis vahetust?

Pohlak: "Arutelul oligi kaks võimalust: kas suurendada protokolli kantavate mängijate hulk 20 või 23-ni. 20 kinnitati eelkõige põhjusel, et see on meie võistkondade suuruse jaoks loogilisem number kui 23. Kolm lisamängijat tähendaks, et need jalgpallurid sõidaksid kujundlikult laupäeval Narva Premium liiga mängule, istuksid seal pingil ja järgmisel päeval sõidaksid duubliga Esiliiga või Esiliiga B mängule."

Kui pikalt oli jalgpallimaailma standardiks 18 kohta protokollis ja viimastel aastatel on see rahvusvaheliselt kerkinud kuni 23 peale, siis näiteks Inglismaa Premier League'is on samuti protokolli kantavate mängijate arv 20.

Ühes protokolli kantavate mängijate arvu kasvuga tõusis nüüd ka tehnilises alas viibivate inimeste üldarv. Premium liigas tohivad tehnilises alas olla nüüd ühe võistkonna poolt kuni 21 inimest – 9 varumängijat ja 12 klubi ametiisikut. Esiliigades on see number 16 – kuni üheksa pallurit ja kuni seitse ametiisikut.

4. Pisemad muudatused kõrgliigades

Lisaks eelnevale on tippliigade juhendites ka hunnik pisemaid muudatusi. Toome mõned neist siinkohal ka välja.

• Klubid on kohustatud tegema igakülgset koostööd EJL-i ametnikega võistluste parimaks korraldamiseks ja läbiviimiseks. Varem sellist punkti polnud.
• Premium liiga esikolmiku võistkondi ja nende liikmeid autasustatakse kuni 40 medali ja diplomiga. Varem oli see number 30. Muudatus on tingitud eelkõige tippvõistkondade kasvanud abipersonali pinnalt. Näiteks meistril Levadial on igaks kohtumiseks ainuüksi juba pingi peal tihtipeale 10 inimest personali hulgast. Lisaks saab võistkonda üles anda kuni 30 jalgpallurit - Eestis registreeritakse üldiselt küll vähem mängijaid. Ometi võis ka tänavusel jalgpalligalal näha, et kõik autasustamisele saabunud Levadia liikmed ei võtnud omale medalit, sest neid lihtsalt ei jagunud.
• Pärast ülesandmistähtaega (hooajaeelne periood on 2. jaanuarist kuni 10. märtsini ja hooajasisene 1. juulist kuni 30. juulini) saab võistlusele üles anda mängijat, kelle siseriiklik või rahvusvaheline üleminek on registreeritud kas EJL-i süsteemis ERIS või FIFA rahvusvahelises üleminekute süsteemis TMS ning seda hiljemalt 10 päeva jooksul pärast mängija klubisse registreerimist. See tähendab, et kui üleminekuakna lõpuks on üleminek vormistatud, siis mängija saab ikkagi liituda, kui näiteks teisest alaliidust saabuvad dokumendid viivitusega.
• Järelkasvuvõistkonna mängija peab olema registreeritud klubisse, mille eest ta võistlustel osaleb. Varem esines olukordi, kus mängija esindas noortes üht klubi ja täiskasvanutes teist klubi, kui ta oli näiteks vahepeal ülemineku teinud. Või siis esindas näiteks mõne väikeklubi noormängija Eliitliigas suuremat klubi, mille pealt tekkis arusaamatus, kas ta tohiks järelkasvuvõistkonna mängijana suurema klubi meeste võistkonda samuti esindada.

5. Duubelvõistkonnaks saab olla vaid oma klubi võistkond

Madalamate liigade juhendi üks kõige märgilisemaid muudatusi sätestab, et edaspidi saab duubelvõistkond olla vaid sama klubi võistkond. Seni oli levinud praktika, kus näiteks sarnases regioonis toimetavad klubid said koostööd teha ja üksteist aidata. Enam pole see lubatud. Miks?

"Viisime oma juhendi vastavusse FIFA reeglitega, mille järele üks mängija tohib korraga mängida vaid ühe klubi eest," põhjendas alaliidu juht. See tähendab, et seni koostööd teinud klubid peavad looma kas ühendklubi ühise juriidilise kehaga või ühendvõistkonna, mille kontseptsioon on veel jalgpalliliidus täpsustamisel, ent mille idee kohaselt saaks duubel koosneda näiteks kahe klubi mängijatest, millest esindust saavad abistamas käia vaid tolle kõrgemal asuvale klubile kuuluvad pallurid.

6. Teine liiga kasvab üheks hooajaks

Kui seni oli Eesti meistrivõistluste II liiga jaotatud kahte piirkonda, millest mõlemas oli 14 võistkonda, siis nüüd kasvavad mõlemad tsoonid 16 võistkonnani. Keegi tänavuse hooaja klubidest välja ei lange, lisanduvad lihtsalt III liiga nelja piirkonna võitjad. Veel pole aga paika pandud täpset võistluste süsteemi, sest senise kõik-mängivad-kõigiga-kodus-ja-võõrsil alusel kasvaks mängude arv 26 kohtumiselt 30-ni.

Pohlak: "Teise liiga lõpptabel võistluste peatudes oli selline, kus kõikidel võistkondadel oli võimalik liigasse püsima jääda. Hooaja 2022 tulemusel taastame II liigas 14 võistkonnaga piirkonnad, samuti loome hooajaks 2022 ideaalis sellise võistlussüsteemi, kus mängude arv ei ületa varasemat. Teise liiga suurenemine loob eelduse selleks, et tegelikult ei lange ka kolmandast liigast hooaja 2021 tulemuste põhjal keegi välja."

7. Madalamates liigades saab oma klubi mängijaid üles anda hooaja lõpuni

Kui varasemalt oli madalamates liigades samuti kindlate tähtaegadega seotud üleminekute kord, siis nüüd tekkis täiendav võimalus. Nimelt saab oma klubi uusi mängijaid üles anda kuni hooaja lõpuni. Oma klubi uus mängija on pallur, kes ei ole jooksvatel täiskasvanute meistrivõistlustel olnud üles antud ühtegi võistkonda ja on klubisse registreeritud hljemalt jooksva aasta 30. juulil.

Piltlik näide: pallur mängis eelmisel hooajal klubis, aga uut hooaega ei alustanud, sest näiteks oli tööga hõivatud või vigastatud või elas mingi perioodi välismaal, ent sooviks siis taas oma vana võistkonna eest mängima hakata – nüüd ta saab võistkonnaga liituda näiteks ka augustis.

8. Madalamates liigades pallivad duublid saavad ülevalt kasutada kolme pallurit

Kui Premium liiga või Esiliigade klubide duubliks on II liiga võistkond, mis ei kanna laiendit U21 või U19, saavad duubli mängus osaleda kuni kolm põhivõistkonna mängijat. Varem oli selleks arvuks viis. Samuti tohivad II ja III liiga klubides ülevalt alla duubli mängudes osaleda kuni kolm põhivõistkonna mängijat.

Alt üles tohib endiselt mõlemal puhul üheks mänguks käia viis duubli pallurit. Ehk siis duubli funktsioon on nüüd selgemalt sõnastatud järelkasvu loomise, mitte esinduses mänguaega mitte saavate pallurite mängitamisena.

9. Pisemad muutused madalamates liigades

Lisaks eelnevale on ka madalamate liigade juhendis väiksemaid täiendusi ja muudatusi. Toome neist mõned välja.

• Reglemendis on nüüd eraldi defineeritud mängija osalemine mängus, milleks loetakse mängija protokolli kandmist. Kaasa arvatud juhul, kui ta on protokolli kantud vahetusmängijana ning teda sisse ei vahetata.
• Samuti on nüüd sõnastatud ka mängija mängimine mängus, milleks peetakse mängija viibimist väljakul ja mängimist kasvõi ühe minuti. Edasi-tagasi vahetustega mängudeks loetakse mängija mängimiseks juba tema protokolli kandmist, ka vahetusmängijana.
• Loodud on mõiste "võistkondlik üldine paremusjärjestus", mida võib vaja minna hooaegade lõppedes, kui tuleb ette ebatavalisi stsenaariume. Mõiste tähendab: "Edetabel, mis pannakse kokku pärast võistluste lõppu ja kus on sportlike tulemuste alusel ühtsesse paremusjärjestusse pandud kõik täiskasvanute meistrivõistlustel osalenud võistkonnad.
  Paremusjärjestuse väljaselgitamisel lähtutakse põhimõttest, et kõrgemas liigas mistahes koha saavutanud võistkond on kõrgemal kohal, kui sellest madalamal liigatasandil osalenud
  võistkond. Sama liigataseme korral võetakse esmalt arvesse liigavõitjate mängude tulemusi, seejärel kohta liigatabelis koos punktide arvuga ning seejärel keskmist punktide arvu mängu kohta. Kui ka siis on punktid võrdsed, võetakse aluseks punktis 16.6 toodud kriteeriumid."

10. Naiste Meistriliigas üks täiendus mängijate registreerimisel

Naiste Meistriliiga juhendis on vaid kosmeetilisemad muudatused. Üks suurem täiendus puudutab mängijate registreerimist. Kui suvine üleminekuperiood on muidu juuli lõpuni, siis pärast ülesandmistähtaega saab võistlustele registreerida sarnaselt meeste võistlustele ka mängija, kelle üleminek on õigel ajal vormistatud; aga täiendavalt ka ühe elukutselise jalgpalluri kuni septembrikuisele esimesele täisvoorule eelneva tööpäeva lõpuni, kui konkreetne profimängija on enne üleminekuperioodi tähtaja lõppu jäänud mujal vabaagendiks. Samadel tingimustel võib üles anda ka harrastusjalgpallurist Eestis treenitud mängija.

PARANDUS 17. detsembril kell 16.04: Algselt kirjutasime lisaks, et naiste Meistriliiga tabeli lõpp mängib ringi vähem, ent nii ikkagi ei ole. Juhendis seisis, et uuel aastal mängitakse esmalt kolm ringi omavahel, mille järel liiga poolitatakse, ent mitte nagu tänavu (ehk 1.-4. koht ja 5.-8. koht), vaid esinelik omavahel ning viies ja kuues eraldi ning kaks viimast neljandat ringi ei mängigi. Erinevate järelpärimiste tulemusel kinnitati jalgpalliliidust nüüd, et tegu oli lihtsalt juhendisse sattunud trükiveaga.

Seega kui aastaid mängiti kaheksaklubilises liigas esmalt kaks ringi omavahel läbi, mille järel tabel poolitati, pärast mida esimesed ja tagumised mängisid isekeskis veel kaks ringi, siis juba möödunud aastal viidi läbi uuendus, mida järgitakse ka uuel aastal. Ehk esmalt peetakse omavahel kolm ringi, mille järel tabel poolitakse ning esimesed mängivad isekeskis ja tagumised isekeskis viimase ringi.

11. Võõrsilvärava reegel on nüüd kadunud

Lisaks on kõikides liigades ja võistlustel nüüd kaotatud võõrsil värava reegel, mis tähendab, et näiteks üleminekumängudel ei saa võõrsil löödud värava eest enam eelist. Võõrsilvärava reegli kaotamine tuleneb rahvusvahelisest praktikast, kust see samuti tänavu suures osas likvideeriti.

***

EJL-i eesmärgiks on tõsiseltvõetava profiliiga loomine

Kõik juhenditest tulenevad muudatused on tehtud mõistagi eesmärgiga siinset jalgpalli paremini suunata ja seda edasi viia. Samuti selleks, et tulla toime ootamatute olukordadega, mida maailma laastanud koroonakriis on ka Eesti jalgpallis pakkunud.

Kui Eesti meeste kõrgliigad on viimastel hooaegadel esialgu pidanud algama ühe plaani kohaselt ning Premium liiga 36-voorulisena, siis koroonaviiruset tekitatud murede tõttu on nii tänavu kui ka mullu liiga lõpplahendus poolitamise näol ümber tehtud. Kuidas tagada, et uus hooaeg õnnestuks mängida lõpuni kujul, nagu on algselt planeeritud?

EJL-i president Aivar Pohlak: "Liigade lõpus õnnestus probleeme vältida ja üheks märksõnaks selle juures oli olukorraga kohanemine. See võiks olla ka üheks argumendiks uue hooaja toimimisele."

Paratamatult on viimasel kahel hooajal rakendatud praktika aga tekitanud laiema diskussiooni, millisel kujul võiks Eesti tingimustes liigasid mängida. Aastal 2022 mängitakse Premium liigas taas tavapärase nelja ringi ja 36 vooruga.

Kas jalgpalliliidus on tänavu arutatud ka võimalikku tippliigade reformimist, olgu selleks siis näiteks esiliigade suurendamine, ühendamine või võistlussüsteemi püsivam muutmine kahe erandliku hooaja järel?

"Solidaarusmehhanismide tõttu on suuri reforme keeruline ette võtta, samuti ei ole mõistlik teha reforme vaid selleks, et nii on "kihvtim"," tõdes Pohlak. Ta selgitas: "Meie olukorras peame vaatama võimalikke reforme eelkõige sportliku arengu perspektiivist, peale mida tulevad teised aspektid, sest sportliku taseme tõus mõjutab kõige rohkem teisi tähendusi – nii publikuhuvi, majandust jne.

Samas oleme pannud paika, et tuleme dialoogkohtumistele välja analüüsiga praeguse olukorra ja võimalike arengute kohta, aga kõik see saab olema vaadatud eelkõige nurga alt ja sooviga ehitada Eestis välja tõsiseltvõetav professionaalne jalgpalliliiga, kus mängivad tõsiseltvõetavad professionaalsed jalgpalliklubid."