"Mind oleks ilmselt nii või naa kritiseeritud. Pidin langetama parima võimaliku otsuse mu enda ja mu pere jaoks. Jalgpall jalgpalliks, aga kas lähen ja proovin midagi uut? Kas üritan südamelähedast jalgpalli mõnes teises riigis arendada ja aidata mõnel teisel liigal maailma parimate sekka tõusta? Just see tekitab minus elevust, sest tahan arendada jalgpalli kõikjal maailmas. Ja just see mind õigupoolest motiveeriski."

Oli 2023. aasta septembri algus. Viis nädalat varem Liverpoolist lahkunud, Saudi Araabia klubi Al Ettifaqi ridadesse siirdunud ning sellega paljud senised toetajad välja vihastanud Jordan Henderson istus The Athleticu ajakirjanike David Ornsteini ja Adam Craftoniga laua taga, üritades pikas intervjuus selgitada, miks ta sellise sammu astus. Ei, ta ei hakka teenima 700 000 naela nädalas. Ei, ta ei läinud saudide juurde raha pärast. Ei, talle pole lepingus antud käsku hakata Saudi Araabiat kiitma. Jah, ta mõistab täiesti, miks inimõiguste eest seisjad on tema peale vihased. Jah, ta usub tõesti, et see üleminek on õige samm.

• Mustvalge või vikerkaarevärviline mure? Saudid rehitsevad Liverpooli keskvälja, kapten ajas vähemused kurjaks
• Saudi Araabiasse kolinud Henderson avas esimest korda suu: raha pole mind kunagi motiveerinud

Napp pool aastat hiljem, isegi nädalapäevad enne kuue kuu täitumist, on Henderson tagasi Euroopas. Kahe ja poole aasta pikkune leping kuulsa Amsterdami Ajaxiga on allkirjastatud, saudide miljonid ja maailma muutmise plaanid minevikku jäänud. Kuid parafraseerides kuulsa krediitkaardifirma kunagist tunnuslauset – on asju, mida isegi naftaraha eest enam tagasi ei osta.

Hendo is here. — AFC Ajax (@AFCAjax) January 18, 2024

"Ma ei kahetse midagi," kordas Henderson paar nädalat pärast Ornsteinile ja Craftonile antud intervjuud ühes usutluses veel kord. Ühtpidi oli see ilmselge vale, sest tolles pikas intervjuus oli ta korduvalt väljendanud kahetsust, et teda peetakse senistele väärtustele selja keerajaks. Uskus Henderson toona veel tõesti, et tal õnnestub saudide meelt inimõiguste osas muuta? Kui jah, oli ta oodatust naiivsemgi. NIng teisalt - mida muud saanukski ta sel hetkel öelda?

Vikerkaar tuhmus kiiresti

Liverpoolis veedetud aastate jooksul oli Henderson klubi kaptenina kerkinud LGBTQ+ kogukonna ja seeläbi vähemalt mingil määral kõigi vähemuste mõtteliseks esindajaks. Jätkuvalt maskuliinsusest läbi imbunud jalgpallimaailmas hinnati tema panust kõrgelt – kuniks ta sellele Al Ettifaqiga liitudes justkui selja keeras. Henderson selgitas küll korduvalt, et püüab ühtaegu austada kohalikke kombeid, hoides samas senised põhimõtteid jätkuvalt au sees, aga kui Al Ettifaq tema käel olnud vikerkaarevärvilise kaptenipaela juba uut mängijat tutvustavas videos kiirelt halliks retušeeris, näis neil sõnadel olevat kaunis vähe kaalu.

Nagu poole aastaga selgeks sai, jõudis see arusaamine kiirelt ka Hendersonini. Pole isegi vahet, kas tema isiklik miraaž koosnes tõesti eeskätt maailma muutmisest või siiski vaid puhtjalgpallilisest nägemusest, igatahes hajus see kiiremini kui januse rändaja kujutluspilt olematust kõrbeoaasist. Liiga tase ei vastanud nimekatest välismaalastest hoolimata ootustele. Al Ettifaq ei suutnud ka Steven Gerrardi käe all arenguhüpet teha, kuigi peale Hendersoni liitusid nendega veel näiteks Moussa Dembele ja Georginio Wijnaldum.

Mitte ainult Henderson, vaid nii mõnigi teine suvel Saudi Araabiasse siirdunu on juba läbi üpris hõredate lillede mõista andnud, et tahaks tuttavamasse keskkonda naasta. Isegi tunamullune Ballon d’Ori võitja Karim Benzema pillab vihjeid, et koliks hea meelega tagasi Euroopasse, ja usust tulenevalt peaks tema jaoks seejuures igapäevaelu Saudi Araabias olema veel grammike kergem kui Hendersonil.

Pole põhjust kahelda, et üks kaalukeeli Euroopasse naasmisel oli Hendersoni jaoks just tema lähedaste olukord. Poolkaitsja perekond elas viimasel poolaastal Bahreini pealinnas Manamas, kust on Al-Ettifaqi treeningkeskusesse umbkaudu 75 minutit autosõitu. Või nagu märkis veel üks endine Liverpooli mees Alex Oxlade-Chamberlain, kes valis Saudi Araabia asemel lõpuks Türgi: kui pead pärast Riyadhis maandumist veel kuus tundi autoga sõitma, teeb see lähedaste küllakutsumise mõnevõrra keerukamaks. Ka kultuuriliste erinevustega kohanemine võib eurooplasele olla islamiriikides isegi ilma otseste käskude-keeldudeta kaunis väljakutsuv.

Tühjad tribüünid süvendavad masendust

Terve elu jalgpalliriigis Inglismaal veetnud mängijal on kindlasti raske harjuda sellegagi, et Al Ettifaqi 35 000 pealtvaatajakohaga staadion on enamasti täidetud vaid viiendiku osas. Jah, võrreldes eelmise hooajaga hüppas publikuarv tervelt 31% kõrgemale, kuid ikkagi käis Gerrardi meeskonda keskmiselt vaatamas vaid 7854 inimest mängu kohta. Riigi suuruselt neljanda, pooleteise miljonilise elanikkonnaga linna kohta on seda häbematult vähe – Inglismaal külastab isegi enam kui poolte League One’i klubide kodumänge rohkem rahvast. Küllap ammutab Henderson omajagu kadedust ka suhtlusest endiste klubikaaslaste Roberto Firmino ja Fabinhoga, kelle kodumänge Al Ahli ja Al Ittihadi eest vaatab keskmiselt mitukümmend tuhat inimest.

Ka sportlikku edu pole niipea näha, sest kuigi Gerrard pikendas äsja lepingut 2027. aastani, on viimasest tosinast liigamängust võidetud üksainus. Tabelis ollakse kaheksandad, liidrist Al-Hilalist 28 ja Meistrite liigasse viivast kolmandast kohast 15 punkti kaugusel. Ning mõistagi ei maksa unustada sedagi, et Saudi Araabias jätkates ei pruugi Hendersonil olla asja Gareth Southgate’i suvisesse MM-koondisesse. Korra on ta juba Wembleyl välja vilistatud ja pole põhjust kahelda, et sama oleks juhtunud ka järgmistel kordadel.

Lõpuks ometi julgus kokku võetud?

Ent muidugi võib Hendersoni naasmist Euroopasse vaadata ka kui julget sammu. Oma vigade tunnistamine on seda alustuseks niikuinii. Lisaks lööb saudide juurest lahkumine väga otseselt ja valusalt ka Hendersoni rahakoti pihta. Kogu Al Ettifaqis teenitud palk, olgu see siis 700 000 naela nädalas või märksa vähem, oleks tema jaoks olnud maksuvaba – aga ainult juhul, kui ta oleks jäänud Saudi Araabiasse vähemalt kaheks aastaks. Nüüd kohaldatakse tema palgale saudide tavapärast maksumäära, mis on 20% ehk minimaalselt kaotab ta enneaegse lahkumisega maksudena umbes kolm miljonit naela.

Ja nagu märgib The Guardian, tähendab Ajaxiga liitumine, et Hendersonist saab käesoleva finantsaasta võtmes Hollandi maksuresident. Ning seal riigis võetakse tema kõrgest palgast maksudeks peaaegu pool, täpsemalt 49,5%. Paradoksaalsel moel kinnitab Henderson seeläbi viimaks, et ta tõesti ei valetanud – raha ei olnud Saudi Araabiasse minekul tema jaoks kõige tähtsam ...

🚨 EXCLUSIVE: Jordan Henderson has reached agreement with Al Etiffaq to leave Saudi Pro League club. 33yo & #AlEttifaq in process of finalising contract termination. Henderson has agreed in principle to join Ajax; now details/paperwork @TheAthleticFC #Ajax https://t.co/FBXfvAwMFL — David Ornstein (@David_Ornstein) January 17, 2024

Raha rahaks, sest tuleviku kindlustas Henderson niikuinii juba Liverpooli päevil teenitud palgaga. Kuidas aga saada tagasi austust ja lugupidamist? Karta võib, et suure osa neist sidemetest raius Henderson lõplikult läbi samal päeval, mil Al Ettifaqi lepingule allkirja andis – sestpeale vaadatakse teda lihtsalt kui meest, kelle sõna ei pea.

Erand või esimene paljude seas?

Ning loomulikult on kogu lool veel üks tahk, mida Euroopast jälgitakse täiesti varjamatult pilkliku muigega. Kui Henderson ei peaks osutuma erandiks, vaid kõigest esimeseks pääsukeseks paljude seas, kes uuesti tagasi Euroopa poole sihivad, lööks see häbitempli külge kogu Lähis-Ida maailmavallutusplaanidele.

Hiinast, Katarist ja muudest pildile pürgivatest või pürginud liigadest pidi saude ju eristama see, et neil on niivõrd palju raha, et isegi suurimad nimed ei suuda selle kutsele vastu panna, ning et nad on valmis teisest kultuurist saabujate rõõmustamiseks alla neelama samavõrd palju eneseväärikust. Mina ei räägi sulle oma usust, sina ei räägi mulle oma vikerkaarest – umbes nii pidanuks see vaikiv kokkulepe välja nägema.

England 🛬 Saudi Arabia

Welcome to your new home @JHenderson ❤️💚#HendersonEttifaqi pic.twitter.com/2brFblNT6Q — Ettifaq Club (@Ettifaq_EN) July 27, 2023

Aga kui halb peab olukord ikkagi olema, et isegi 33-aastane mängumees ei raatsi 30 miljoni naela eest paari karjääri lõpuaastat võõras riigis ära kannatada, vaid kibeleb esimesel võimalusel tagasi koju? Esialgu on tegu küll vaid mõraga Al Ettifaqi "projektis", kuid tundub igati loogilisena, et järgmistel saudide poole vaatavatel Euroopa tähtedel mõlgub Hendersoni hoiatav näide meeles.

Cristiano Ronaldo liitumine Al Nassriga lükkas Araabia poolsaare värava pärani ja ühtäkki ei jõudnud keegi enam arvet pidada, milline staar juba saudidega käed lõi ja millist alles konksu otsa püütakse. Ent samamoodi ei saa välistada, et Hendersoni tuules võib alata samasugune superstaaride väljaränd – eriti kui ka näiteks Benzemal peaks varsti õnnestuma end kehtivast lepingust vabaks rääkida. Alles möödunud sügisel 2034. aasta MM-i korraldusõiguse kindlustanud saudidele oleks tegu äärmiselt häbistava asjade käiguga.