Levadia kuldajastul verinoore komeedina jalgpallitaevasse kerkinud Nikita Andrejevi vastu tundsid huvi maailma absoluutsed tipud, täna leiame parimasse mängijaikka veel jõudmata ründaja aga Venemaa sügavusest Tura jõe kallastelt.

Narvas sündinud ja kasvanud Andrejev kerkis Eestis orbiidile esmakordselt 2005. aastal, lüües 17-aastasena - siis veel esiliigas - Lasnamäe Ajaxi eest 32 mängus 29 väravat, aidates klubi üleminekumängude kaudu ka kõrgliigasse.

Ajaxit noormees aga rohkem ei esindanudki - säravad esitused ei jäänud märkamata, tuues kaasa ülemineku Levadiasse.

Tõus jätkus meeletu tempoga: 2006 tõi lisaks edukale euroteekonnale ja 17 väravale Eesti kõrgliigas edutud testimised Moskva Lokomotiivis ja Ramenskoje Saturnis, krooniks aga kutse ja väravad Venemaa U-19 noortekoondises. 2007 algas Andrejevile juba suurimatest suurima, tol hetkel Venemaa valitsevaks meistriks olnud Moskva CSKA juures.

Moskvast naasis ta küll roideluumurruga ja lepinguta, kuid ka 2007. aasta osutus tervenedes edukaks. Lisaks järjekordsele Eesti meistritiitlile Levadiaga (13 väravat 19 mängus) kutsuti ründaja taas Venemaad esindama, saades osa ka Austrias peetud U-19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustest.

Real Madrid, Dortmundi Borussia...

Just esinemised koondisesärgis kergitasid 19-aastase noormehe koguni Real Madridi huviorbiiti. Hispaania hiiglase huvi siiski lahtus vaikselt ja testimisele Andrejevit ei kutsutudki, kuid 2008. aastal ootasid sellegipoolest ees näitamised Moskva Torpedos ning Dortmundi Borussias. Välismaale siirdumisest aga taas asja ei saanud ning 22 väravat 30 mängus tõid koos Levadiaga kolmanda järjestikuse Eesti meistritiitli.

2009. aastal ehk 20-aastaselt kasvas Andrejev Eestist viimaks välja - kui veebruaris ei õnnestunud Varssavi Legias lepingut teenida ja ka Sevilla huvi jäi üürikeseks, vajutas ta gaasipedaali põhja Levadia eest.

17 väravat 17 mängus panid otsustavalt tegutsema Hispaania kõrgliigaklubi Almeria, kes tol hetkel vigastatud Andrejevi Levadialt meditsiiniliste kontrolli järel testimiseta välja ostis. Levadia eest nelja aastaga 92 kohtumises kokku 69 korda võrku sahistanud väravakütiga tehti koguni 3+4 aastat kestma pidanud leping.

Võimalust ei tulnudki

Vigastatult Hispaaniasse kolinud Andrejevi karjäär aga pidurdus. Lootus tervenedes Hispaania kõrgliigas väljakule pääseda vaid unistuseks jäigi ja kuigi mingil hetkel sattus ta duublis väravasoonele, kuivas mänguaeg ka seal kokku.

Sarnaselt unustatud ründajale ei olnud parimad ajad Almeria esindusel - hooajal 2010/11 langeti kõrgliigast sootuks välja. Uued näod duubelrivistuses aga tähendasid, et suurte lootustega saabunud Andrejev kupatati sügisel 2011 koguni noortemeeskonna juurde.

2011. aasta lõpuks jooksiski suhe karile: leping lõpetati osapoolte kokkuleppel ja Andrejev naasis Eestisse, kandes talvel nii Levadia kui Sillamäe särki.

- Nikita, kõiki huvitab, miks noorel ja andekal mängijal ei õnnestunud Hispaanias läbi lüüa?

"Arvan, et lihtsalt ei osanud kuidagi harjuda kohaliku elu ja jalgpalliga. Lisaks langes Almeria kõrgseltskonnast välja ning see mõjus negatiivselt meeskonna sisekliimale. Mina omakorda ei tahtnud enam pingil istuda ega duublis mängida, seega otsustasin, et pean uude klubisse siirduma."

- Ütlesid, et ei osanud Hispaaniaga harjuda. Mis kujunes suurimaks probleemiks? Keel, mentaliteet?

"Tegelikult ma ei ütleks, et absoluutselt ei osanud - lihtsalt mitte päris lõpuni. Kokkuvõttes oli siiski hulk probleeme. Hispaania elu, mentaliteet, ka jalgpall on Hispaanias kasvõi kiiruste poolest hoopis teistsugune. Lisaks arvan, et treener ei andnud mulle korralikku võimalust ennast näidata. Mind saadeti kohe duublisse ja ootasin oma šanssi, kuid ei saanud lõpmatuseni oodata ja lahkusin klubist."

- Kas Sul oli ka pakkumisi teistest Hispaania klubidest?

"Oli küll, ent nagu teada, olid tol ajal Hispaania klubidel suured finantsraskused ning takistuseks sai nii üleminekutasu kui ka mulle pakutud personaalsed tingimused. Seega Hispaaniast uut tööandjat leida oli väga raske."

Tippude poolt unustatud

2011. aasta lõpus Hispaaniast naastes kandis Andrejev aastalõputurniiril Levadia särki ja tegi kodus Narvas aega veetes mõned ettevalmistusmängud kaasa ka Sillamäe eest. Eestisse jäädes oleks tõenäoliselt oodanud naasmine Levadiasse, kuid töökoht välismaal siiski leidus.

Vaid mõned aastad tagasi suure läbimurde lävel olnud ründaja leidis uue kodu Tjumenis, Venemaa kolmandal liigatasemel. Tallinnast veidi suurema linna vutiklubi FK Tjumen on nüüdseks Andrejevi tööandja olnud ligi kaks aastat.

- Kuidas kulgeb Sinu karjäär Venemaal? Kuidas läheb Su koduklubil FK Tjumenil, kes pallib Venemaa II liigas, Uurali-Volgamaa tsoonis?

"Olen Venemaal Tjumenis juba kaks aastat mänginud ning tänavu pretendeerime esimest korda reaalselt pääsule Venemaa esiliigasse. Kui eelmisel aastal ei õnnestunud meil esiliigasse pääseda, siis praegusel hetkel on kõik vaid meie endi kätes. Lisaks võitsime Venemaa karikavõistluste mängus 2:0 Peterburi Zeniiti [Zeniit mängis enamuses põhirivistusega - A.S.], seega tuju on kõigil on hea!"

- Venemaa teise liiga võitja ei soovi alati kõrgemale minna. Sageli loobutakse kohast esiliigas ning loovutatakse see neile, kel on raha ja ambitsioone [näiteks FK Krasnodar, kes pallib hetkel Venemaa kõrgliigas, ent 2009. aastal pääses esiliigasse oma teise liiga tsoonis vaid kolmandalt kohalt - A.S.].

"Tjumenil on selle küsimusega kõik korras. Meile on seatud eesmärgiks oma tsooni võitmine ning edasipääs esiliigasse. Rahalisi probleeme ei ole."

- Hooaja alguses sa ei mänginud üldse ja viimastes mängudes pääsesid platsile vahetuspingilt - milles on põhjus?

"Tõepoolest, väga palju ma sel hooajal platsil ei viibinud. Süüdi on trauma, mille sain eelmise hooaja lõpus. See jäi korralikult paranemata ja just hooaja alguses sain uuesti vigastada. Mõnda aega võttis ravi ja taastumine ning siis polnud ma veel valmis kõik 90 minutit mängima, sellepärast lubasid treenerid vaid vahetusest sekkuda."

- Venemaa II liiga kohta käivad õudusjutud, et väikeste palkadega meeskondades on suured boonused ja nende mängijad on valmis sõna otseses mõttes väljakul vastastiimi mättasse lööma, võidu ja raha nimel vastasmeeskonna mängijat tõsiselt vigastada ei ole suur probleem ega mingi häbiväärne asi...

"Ma arvan, et kui see oligi nii, siis praegu kaovad sellised meeskonnad kaardilt - peale tuleb põlvkond noori treenereid, kes ise mängisid kõrgel tasemel ning on kursis Euroopaliku lähenemisega. Tänu sellele üritavad paljud meeskonnad mängida sümpaatselt, kuid jäävad mõned sellised, kelle jaoks võit liidri üle on hooaja ainus eesmärk."

- Palun võrdle Segunda B [Hispaania kolmas liigatase - I.L.] ja Venemaa II liiga taset Eesti kõrgliiga omaga.

"Segunda B on kindlasti palju tugevam kui meistriliiga - seal on 5-7 väga head võistkonda, suuremad kiirused ja mängupilt ka atraktiivsem kui Eestis, au sees on kombinatsioonid. Venemaa II liiga on samuti tugevam kui Eesti meistriliiga, kuid mitte väga. Need meeskonnad, kelle selja taga mõjukas kuberner või rikas sponsor, võitlevad Venemaal alati esikoha eest ja tahavad esiliigasse. Samuti on siin palju esi- ja isegi kõrgliiga kogemustega jalgpallureid. Arvan, et Eesti parimad võiksid olla Venemaa teises liigas kuskil tabeli keskosas või hea õnne korral isegi esikolmikus, alumised tiimid oleksid samas ka Venemaal kindlad punased laternad."

- Kas Sind pole kunagi selline mõte külastanud, et mida ma seal Venemaa II liigas teen? Naaseks Eestisse, mängiks eurosarjas, jääks ehk silma välisklubile ning siirduks taas läände...

"Eesti klubidega on selline probleem, et nende euroesinemised piirduvad sageli kahe mänguga. Ei usu, et jääks kellelegi silma. Naasta Eestisse paari euromängu pärast pole hea variant. Kindlasti ma ei ütle, et ei tule enam iialgi Eestisse mängima, kuid praegu ei tule see kõne alla."

"Seda kindlasti mitte. Mu eesmärk on mängida kõrgemal tasemel ja areneda. Lähimaks pooleks aastaks on kõik mu mõtted seotud sellega, kuidas Tjumeniga esiliigasse pääseda ja kuna mu leping lõppeb just poole aasta pärast, siis tahaks siin ka uut lepingut saada. Venemaa esiliigas on hoopis teine tase ning oleks huvitav seal mängida. Üleüldse sooviksin iga aastaga minna ainult kõrgemale ja kõrgemale."

Nikita Andrejev

Sünniaeg: 22. september 1988
Klubi: FK Tjumen (Venemaa)
Positsioon: ründaja
Number: 14 

Karjäär:

2012-... FK Tjumen 34/11
2009-2011 UD Almeria B 26/8
2007 Tallinna Levadia II 8/2
2006-2009 Tallinna Levadia 93/69
2005 Lasnamäe Ajax 32/29

Venemaa U-19 noortekoondis 11/2

Statistika: Soccernet.ee, soccerway.com, ru.wikipedia.org