Bernhardt: edasipääs on võimalik (2)
Enne Eesti U-19 koondise Eliitringi turniiri Horvaatias tegi Soccernet.ee pikema usutluse meeskonna peatreeneri, sakslase Frank Bernhardtiga.
Möödunud sügisel võitlesid eestlased kodumurul Norra, Šotimaa ja Liechtensteini vastu välja pääsme Eliitringi, kus juba sel nädalal minnakse Horvaatias vastamisi esmalt võõrustajate, siis Portugali ja lõpuks Belgia eakaaslastega.
Soccernet.ee tegi Berhardtiga intervjuu laupäeval, päev enne koondise väljasõitu Horvaatiasse.
Kuidas läks ettevalmistusperiood? Kas esines probleeme või on meeskond tähtsaks turniiriks sajaprotsendiliselt valmis?
Usun, et meeskond on turniiriks sada protsenti valmis, kuid ettevalmistus oli meie jaoks pisut keeruline – peaaegu kõik mängijad, keda kasutame, mängivad Meistriliigat või Esiliigat ning seetõttu ei saanud me kõiki mängijaid kõikidel treeningkohtumistel kasutada. Samuti ei saanud me tervet meeskonda samadel põhjustel korraga ühte kohta kokku.
Kuidas võrdlete selleaastast Eliitringi turniiri ning seda turniiri, mis toimus kaks aastat tagasi?
Arvan, et need on kaks täiesti erinevat turniiri – kahe aasta tagusel turniiril olid Hispaania, Saksamaa ja Tšehhi, kes on kõik noorteklassides Euroopa absoluutsed tipud ning see oli ilmselt meie jaoks kõige raskem võimalik alagrupp üldse. Sel aastal mängime Horvaatia, Portugali ja Belgiaga, kes on samuti suured jalgpallimaad, aga mitte nii tugevad kui näiteks Hispaania ja Saksamaa.
Kuidas hindate Eesti võimalusi Eliitringist edasi pääseda?
Usun, et meil läheb palju paremini kui eelmisel korral. Jalgpallis on küll kõik võimalik, aga peame asja mäng-mängult võtma. Kui suudame turniiri hästi alustada, nagu me plaanime, siis on ka edasipääs võimalik.
Milline tulemus Eliitringis teid rahuldaks?
Ütlen alati, et tahan võita igat mängu – kui seda suudame, oleme juba finaalturniiril. Ma loodan, et suudame midagi erilist korda saata, kuid alati on olemas ka võimalus, et ise hästi mängides läheb halvasti. Toon näiteks selleaastase Eliitringi alagrupi 7, kus kõik mängud on juba peetud. Seal kogusid kõik kolm esimest meeskonda kuus punkti ning edasipääs sõltus pelgalt omavaheliste mängude tulemustest. Ma usun siiski, et meil on hea võimalus sellel turniiril ilus tulemus teha.
Palun võrrelge meeskonda, kes mängis Eliitringi eelmisel korral ning selleaastast võistkonda.
Sel aastal on meil väga hea valik ründajate seas. Kui räägime 26-28 mängijast, kes võiksid meeskonda kuuluda, siis nende seas on 6-7 ründajat, mis on väga hea näitaja. Kaks aastat tagasi meil sellist valikut ei olnud, toona oli meil ainult kolm ründajat. Seega on meil sel korral suuremad võimalused edurivi koosseisuga mängida ning see tuleb meile ainult kasuks.
Kes on meeskonna liidrid? Kas võrreldes sügisega on selles osas toimunud muutusi?
Jah, varem ütlesin alati, et võistkonna liidriks oli kapten Karl Mööl, kuid sel aastal jäi ta ettevalmistusest – mängust Ukrainaga ning nädalast Itaalias – kõrvale ning sel ajal olid võistkonna liidriteks Marko Meerits ja Joonas Tamm. Lisaks neile on meil veel Joel Indermitte, kes on alati hästi häälestunud ning võimeline meeskonda juhtima.
Eesti vastasteks Eliitringis on Horvaatia, Portugal ja Belgia. Kas ja kui palju olete uurinud ka vastaste mängu tugevaid ja nõrki külgi?
Jah, tean vastaste mängust peaaegu kõike. Olen iga meeskonna kohta vaadanud läbi 6-8 DVD-d nende viimastest mängudest. Horvaatia on nii minu kui abitreenerite meelest kolmest vastasest ilmselt nõrgim – nad pidasid ettevalmistusperioodil kuus kohtumist, mille nad kõik kaotasid seega ei saa öelda, et Horvaatia meie jaoks võitmatu vastane oleks.
Samal ajal möödus Portugali jaoks ettevalmistus väga hästi – nad võitsid kaks tugevate vastastega sõprusturniiri. Palju saame aimu ka sellest, et mängisime täpselt sama meeskonnaga poolteist aastat tagasi – mängijad on suures osas samad ning seega me tunneme sellest meeskonnast mitmeid mängumehi. Väikese võrdlusmomendina võib veel märkida, et nad tegid Norra vastu ainult 1:1 viigi, aga meie saime sügisel Norra vastu 2:0 võidu.
Millised omadused peavad olema ühel heal U-19 mängijal?
U-19 vanuseklass on tegelikult esimene samm profijalgpallis ning selles vanuses on oluline, et mängija oleks ühtlaselt arenenud. See annab ka eelduse profikarjääri jätkumiseks.
Kas see teeb teile muret, et mitu mängijat teie põhikoosseisust, nagu Elvis Liivamägi ja Karl-Eerik Luigend, läksid Viljandist üle Florasse, aga ei saa seetõttu enam Meistriliigas mänguaega?
Kui nad ei saa mänguaega Meistriliigas, siis saavad nad tavaliselt Esiliigas mängu. Aga kui räägime noormängijatest, kes mängivad suure osa aastast Eestis, on juba see hea, kui nad pääsevad suurtesse meeskondadesse nagu Flora või Levadia, kus nad saavad vähemalt regulaarselt heal tasemel treeninguid. Nii kaua, kuni nad saavad praktikat vähemasti duubelmeeskonnas, on nad noortekoondise jaoks piisavalt heal tasemel.
Kas näete mõnda praegust U-19 mängijat peagi koputamas ka A-koondise uksele?
Arvan, et see on väga suur samm ning oleneb ka paljudest asjadest, näiteks sellest, millisele positsioonile on meeste koondisel mängijaid vaja. Tegelikult peaks mängija pärast U-19 koondist käima läbi ka U-21 koondisest ning alles seejärel meeste koondises mängima. Hetkel on Eesti A-koondis väga heal tasemel – enamik mängijatest on kogenud ning mängivad välismaal, mistõttu on noortel järgmise paari aasta jooksul väga raske koondisesse pääseda. Praeguses U-19 koondises on aga päris mitu mängijat, keda ma saan kasutada U-21 koondise järgmistes valikmängudes ning see on minu jaoks väga positiivne.
Kas näete Eesti jalgpallis teie siin veedetud aastate jooksul arengut?
Ma ei tea, milline Eesti jalgpall oli enne, kuid võin öelda, et hetkel on meie skaudid väga heal tasemel – märkame noori talente juba varakult ning saame neid noortekoondistesse kaasata. Lisaks oleme saanud üha rohkem mänge tugevamate vastastega. Meie suunaks on nüüd rohkem Lääne-Euroopa ja Skandinaavia – skandinaavlastega suudame juba nagu võrdne võrdsega mängida ning see on juba väike samm edasi. Arvan, et Eestis on palju potentsiaali, kuid selle realiseerimise jaoks on vaja jalgpall populaarsemaks muuta – Meistriliiga mängudele rohkem inimesi meelitada, mänge rohkem reklaamida ning see aitaks ka rohkem noori ala juurde tuua.
Kas noorte Eliitliigad on teie algseid ootusi täitnud?
Ma arvan, et Eliitliigad on väga olulised, eriti U-17 vanuseklassis, kus see töötab eriti hästi. U-19 vanuseklassis on aga probleemiks see, et paljud mängijad, kes seal võiksid mängida, mängivad juba Meistriliigas või Esiliigas ning seetõttu ei ole neil põhjust noorteliigades kaasa lüüa. U-19 liiga ei tööta küll ideaalselt, kuid sellegipoolest üritame seda edasi arendada ning see võiks edaspidigi olla kohaks, kus saavad mänguaega need noored, kes seda Meistri- või Esiliigas ei saa.
Kuidas hindate Eesti meeste koondise võimalusi jõuda EM-finaalturniirile?
Võimalus on siiani olemas, aga selle jaoks on kindlasti vaja kahte võitu Põhja-Iirimaa üle ning head tulemust ka Itaalia vastu. Kui seda suudetakse, on minu meelest teine koht täiesti reaalne. Tagasi vaadates on aga tuline kahju mängust Sloveeniaga, mis oli täiesti võidetav kohtumine. Kui sellest mängust oleks kolm punkti kätte saadud, siis oleks Eesti juba praegu teisel kohal ning oma kohta kaitsta on alati lihtsam kui tabelis tõusta. Usun, et õnne ja kavaluse abil on teine koht võimalik, kuid seejärel peaks mängima veel play-off ringi, kus tuleks vastaseks mõni tugev meeskond ning see on juba järgmine suur katsumus.
Suur finaal on tulekul – Manchester United versus FC Barcelona. Kellele hoiate pöialt?
Pärast seda, kui Barcelona Real Madridiga neli korda järjest kohtus, muutusid nad oma teesklemiste, kaklemise, liigse suupruukimise ja muu ausa mängu põhimõtteid eirava suhtumisega minu jaoks ebasümpaatseteks. Samas ei ole ma ka kunagi olnud eriline ManU fänn – olin poolfinaalide ajal hoopis Schalke poolt. Aga kuna nad just Unitedile kaotasid, siis toetan finaalis ilmselt neid – siis saaks hiljem öelda, et Schalke kaotas võitjatele.
Kui kauaks kavatsete Eestisse jääda?
Allkirjastasin uue lepingu ning usun, et praeguse seisuga suudan mulle antud ülesandeid täita. Leping lõpeb 2012. aasta lõpus ning siis vaatan edasi.
