Uueks hooajaks eelvaateid koostades on Soccernet.ee juba aastaid muuhulgas palunud kõigilt kõrg- ja esiliigaklubidelt nende eelarveid, et klubide võimekust paremini hinnata. Aja jooksul on klubide suhtumine muutunud selle küsimuse osas kiiduväärselt aina avatumaks ja vastutulelikumaks, mis võimaldab jälgida jõujooni ja tõmmata võrdlusi.

Varasematel aastatel on omajagu sõltunud klubide valmidusest telgitaguseid avada. On neid, kes annavad juba mitmendat aastat hooaja eelarvenumbri suisa tuhande eurose täpsusega, Ning leidunud on neidki, kes põigelnud vastusest kõrvale põhjendustega "eelarve on veel koostamisel", "eelarve pole fikseeritud" või suhtunud küsimusse koguni kahtlustavalt. Alanud hooaeg on seevastu esimene, kus nii Premium liiga kui ka iseseisvate Esiliiga klubide puhul saab teha ammendava ülevaate kõigi hetkeseisust.

Tasub rõhutada, et tegu on hooaja algul tehtud prognoositavate eelarvetega ehk summad sisaldavad omajagu subjektiivsust. Nii mõnegi klubi välja öeldud summad sisaldavad kõikumist umbes saja tuhande euro piires; niisugusel juhul on allolevates graafikutes võetud aluseks kõrgem piir.

Ka võivad prognoosid aasta jooksul eriti tippklubide puhul märkimisväärselt muutuda – näiteks tulenevalt edust eurosarjades. Samuti on Eesti klubid viimastel aastatel paistnud silma aina edukama mängijate müügiga, kusjuures nagu tõestasid mullu nii Pärnu Vaprus kui ka Narva Trans ning väiksemal määral Tartu Tammeka ja Harju JK Laagri, pole enam see sugugi ainult kõige teravama tipu ehk Flora, Levadia, Kalju ja Paide privileeg. Eelarvesse ei saa eesootavaid müüke ega mitme ringi eurorahasid arusaadavalt planeerida, kuid mõlemal puhul võib edukas tegutsemine moodustada klubi sissetulekutest väga märkimisväärse osa, mis pilti omajagu muudavad.

Viimase viie aasta ülevaade

Kõik järgnevad graafikud käsitlevad kogu klubi eelarvet. Täpsustav info esindusmeeskonna osas on andmete olemasolu korral lisatud tekstis.

Valitseva Eesti meisterklubi eelarve hüppas 2019. aasta kahest miljonist kõigest kolme aastaga peaaegu kahekordseks ehk 3,8 miljoni euroni ja küündis lõpuks ligi nelja miljoni euro alla, enne kui hakkas taas langema ning on mulluseks ja tänavuseks jäänud pidama 3,2 miljoni euro peal. Samasuguse hüppelise tõusu ja seejärel kerge languse on läbi teinud esindusmeeskonna eelarve – kui 2019. aastal oli see miljon eurot, siis haripunktis ehk 2022. ja 2023. aastal 1,8 miljonit eurot.

Alanud hooajaks on Flora välja käinud 1,5 miljoni euro suuruse eelarve ehk sama summa mis mullugi. Mainitud mõne aasta taguse hüppe taga on mõistagi lihtne põhjus ehk hooajal 2021-22 Konverentsiliiga alagruppi jõudmine, mis avas UEFA rahakotirauad. Samas on märkimisväärne, et ehkki järgmistel aastatel pole euroedu saavutatud, ei ole eelarves järsku langust läbi elatud.

Tegu on ühega neist klubidest, kelle rahalise võimekuse hindamine on kõige keerulisem, sest viimastel aastatel on kasutada olnud vaid esindus- ja duubelmeeskonna eelarve, mida Levadia on eelistanud esitada koos. Täpne võrdlus on võtta 2022. aastast, kui esindus- ja duubelmeeskonna eelarve moodustas klubi üldeelarvest veidi rohkem kui kolmveerandi.

Arvestades Levadia tugevat keskendumist esindusmeeskonna saavutustele võib julgelt eeldada, et sama suhe kehtib praeguseni, mis võimaldab tuletada ka klubi üldeelarve. Suures plaanis on Levadia rahalised võimalused püsinud läbi viimase viie aasta muutumatud ning viimasel kolmel aasstal on isegi eraldi märgitud, et eelarve on jäänud aasta varasemaga võrreldes samaks, esindusmeeskonna puhul täpsemalt 1,8 miljoni euro ringi.

Eelarveprognooside põhjal on Kalju suutnud kahel viimasel aastal klubi üldeelarvet mõnesaja tuhande euro võrra kasvatada. Suures plaanis on see aga olnud muutumatu, jäädes 1,5 ja 1,9 miljoni euro vahele. Esindusmeeskonna puhul on tänavu justkui tehtud isegi saja tuhande euro suurune kärbe, ent siinkohal tuleb taas rõhutada hinnangulisust, sest alanud hooaja eelarvet välja käies märgiti ühtlasi "jäänud mullusega võrreldes samaks".

Naljad teemal "kui Promise Davidi rahad üle tulevad ..." on kiirelt saanud Eesti jalgpallifolkloori osaks, aga samas ongi Kanada ründaja ülemineku näitel tegu täiesti reaalse faktoriga, mis võib klubi rahalist võimekust märkimisväärselt mõjutada. Kui sadade tuhandete eurode eest müüdud mängija peaks järgmise sammuna tegema hüppe tippklubisse, kes käib tema eest välja juba kümneid miljoneid, ongi õigete klauslite täitumise korral võimalik, et Eesti klubile laekub summa, mis on võrdne nende aastaeelarvega või vähemalt moodustab sellest arvestatava osa. Kuid see kõik on etteaimamatu maailm, kus garantiisid pole, nagu näitab kas või Davidi hiljutine vigastus, mis ähvardab ta suviselt MM-ilt eemale jätta.

Paide on üks neist, kelle eelarve on nii kogu klubi kui ka esindusmeeskonna lõikes järjepidevalt ülesmäge liikunud. Vaatlusaluse viieaastase perioodi jooksul alustati kogu klubi puhul 1,6 miljonist eurost, millest on nüüdseks saanud ligi kaks korda rohkem ehk 3,7 miljonit eurot. Võrdluseks – 2022. aastal oli Paide eelarve suurimast ehk Flora omast kaks korda väiksem, nüüd teeb aga kõikidele teistele Eesti klubidele silmad ette.

Esindusmeeskonna puhul on eelarve kasv olnud väiksem, kuid siiski samasuguses tõusutrendis. Nii on 2022. aasta miljonist eurost saanud praeguseks 1,7 miljonit eurot ja selles arvestuses konkureeritakse esikoha nimel Levadiaga.

Piirilinna klubi eelarve tõus on esmapilgul hüppeline – kui mullu ulatus see napilt üle miljoni euro, siis tänavu suisa 2,44 miljoni euroni! See summa jääb alla vaid Paidele ja Florale. Kuid siinkohal tuleb arvesse võtta, et Trans on äsja alustanud Kalev-Fama staadionile tuliuue staadionihoone rajamist.

Kuigi staadion, kus sama fondi toel vahetati mullu paarisaja tuhande euro eest kunstmuru, kuulub Narva linnale, on projekti vedaja klubi. Kogu kompleksi uuendamist rahastatakse Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondist 921 830 euro ulatuses ning need summad kajastuvad viimastel aastatel ka Transi eelarves. Enne taristusse investeerimist püsis Transi eelarve stabiilselt 750 000 euro ringis.

Samuti õnnestus Transil mullu teha klubi ajaloo esimene suurmüük, kui ründaja Pierre Landry Kabore siirdus Šotimaa kõrgliigasse. Esindusmeeskonna eelarvete võrdluses on Trans tänavu oma hinnangulise ühe miljoni euroga tippudest siiski selgelt tagapool, ühel pulgal Tartu Tammekaga. Siinkohal peegeldab jõudude vahekorda üsna täpselt ka liigatabel.

Miljon käes ja elu ilus ... kui see kõik vaid nii lihtne oleks. Marten-Chris Paalbergi siirdumine Prantsusmaale märgib Vapruse jaoks küll klubi ajaloos suurt verstaposti, aga nii üksüheselt ei saa müügisummasid siiski eelarvetesse kirjutada, sest üleminekutasud liiguvad jalgpallis enamasti osakaupa. Küll on tabelisse vaadates selge, et Vaprus on viimase viie aastaga läbi teinud suure, samas stabiilse tõusu.

Kogu klubi eelarve puhul on 2022. aasta 800 000 eurost, mis jäi toonastele rahakaimatele alla ligi viiekordselt, tänavuseks jõutud 1,7 miljoni euroni. Vahe tippudega on seega kahanenud umbes kahekordseks. Mullusega võrreldes on ka esindusmeeskonna eelarve peaaegu paarisaja tuhande euro võrra suurem.

Nimekirja esimene klubi, kelle puhul tuleb arvesse võtta, et viiest vaatluse all olevast hooajast esimesel ja kolmandal ehk 2022. ja 2024. aastal mängiti Esiliigas. Eelarveliselt tehti aga suur hüpe esmakordselt Premium liigasse tõustes, kui klubi eelarve peaaegu kahekordistus. Kõrgliigasse tuleku järel on summat hoitud ja tasapisi kasvatatud – esialgu jäädi veidi alla miljoni euro piiri, kahel viimasel hooajal on seda juba ületatud.

Esindusmeeskonna eelarve osas ei ole andmed kuigi ammendavad, ent ühe järelduse saab siiski teha. Kui 2023. aastal esmakordselt Premium liigas käies hinnati eelarveks umbes 400 000 eurot, siis tänavu on see suisa kolmandiku võrra kõrgem, aga kõrgliigaklubide arvestuses ikkagi alles üheksas.

Tartu klubi eelarve peegeldab juba mulluse hooaja käigus aset leidnud muudatusi juhtkonnas, millega on kaasnenud tänavuseks hooajaks vahendite hüppeline kasv. Tammeka alustas viieaastast perioodi 2022. aastal miljoni euro pealt, kasvatas summat igal aastal umbes saja tuhande euro jagu, kuid tegi tänavuseks selge hüppe kahe miljoni peale.

Veel märkimisväärsem on vahe, kui vaadata esindusmeeskonna eelarvet, mis on tartlaste puhul samuti viie aasta lõikes täpselt nähtav olnud. Viie aasta tagusest 350 000 eurost liiguti seejärel 450 000 ja siis kaheks aastaks 475 000 euro peale, kuid tänavu on esindusmeeskonna eelarve juba umbes miljon eurot. Ka tartlastel õnnestus mullu teha klubi jaoks suur müük, kui Ahmed Adebayo Basher siirdus Norrasse.

Saarlaste eelarvenumbrid tekitasid viie aasta eest tormi veeklaasis, kui aastaga tehti justkui kahekordne hüpe. Sealtpeale on Kuressaare klubi püsinud eelarveliselt enam-vähem samal pulgal, jäädes tänavu Premium liiga klubidest ainsana selgelt allapoole miljoni euro piiri. Enamgi veel – kogu klubi arvestades saavad selgelt suurema summaga opereerida ka tänavu Esiliigasse kuuluvad Kalev, Welco ja Viimsi.

Ka esindusmeeskonna lõikes on Kuressaare puhul näha väike, aga stabiilne tõus. Tänavuse hooaja eel mainiti küll, et kõik mängijad on sellest aastast tasustatud, aga siiski tegutseb Kuressaare esindusmeeskond meie käsutuses olevate andmete põhjal Premium liiga selgelt väikseima summaga. Erinevalt klubi üldeelarvest ollakse siin siiski Esiliiga klubidest eespool, ehkki näiteks Viimsist üsna napilt.

Kõrgliigasse naasja kinnitab juba Harju puhul silma jäänud tõde, et kui kord Premium liigasse jõudnuna eelarve hüppeline kasv ees ootab, siis pole vähemalt kogu klubi lõikes mõtet enam väga järele anda isegi juhul, kui seejärel tuleb veeta üks hooaeg Esiliigas. Esimest korda sisenes United 2024. aastal tippseltskonda 1,5 miljoni euro suuruse eelarvega, tänavu on see umbes saja tuhande võrra suurem.

Küll aga on samm edasi tehtud esindusmeeskonna osas, sest mulluse 600 000 euro pealt on tänavu hüpatud 875 000 peale. Veel märkimisväärsem on see võrreldes 2023. aastaga, kui eesmärgiks seati Esiliiga võit – ja see õnnestus ka saavutada –, ent esindusmeeskonna eelarvena käidi toona välja vaid 200 000 eurot ehk üle nelja korra vähem kui tänavu ja kolm korda vähem kui mullu samuti Esiliigas mängides.

Nagu märgitud, ei pruugi iseseisvate Esiliiga tippklubide koondeelarved Premium liiga tagumise otsa esindajatele sugugi alla jääda. See on ka loogiline, kui arvestada näiteks Tallinna Kalevi ja Viimsi klubisüsteemi suurust või Welco viimaste aastate jõudsat tõusu. Täpsemat võrdlust varasemate aastatega takistab andmete lünklikkus, seetõttu on ülalolevas graafikus ära toodud vaid tänavused jõuvahekorrad.

• Tallinna Kalev panustab siinkohal selgelt tulevikule ja kogu süsteemile. Ehkki esindusmeeskond mängib tänavu Esiliigas ja nende eelarve on mullusest kaks korda väiksem (500 000 asemel 250 000), on kogu klubi eelarve kasvanud 1,1 miljoni euro pealt 1,8 miljoni euro peale. Esindusmeeskonna eelarve jääb seejuures alla nii Viimsile, Welcole kui ka Elvale.
• Püramiidi mööda tõusnud Tartu Welco liigub enda kohta loogilist rada pidi, sest kogu klubi eelarve on igal aastal stabiilselt mõnesaja tuhande euro võrra kasvanud. Esindusmeeskonna eelarveks on tänavu välja käidud 350 000 eurot.
• Sama võib öelda Elva kohta, kes on viie aastaga liikunud 430 000 euro suurusest eelarvest tänavuse 750 000 euroni. Seda on sada tuhat eurot rohkem kui mullu. Samas on Elva esindusmeeskonna eelarve tänavu hinnanguliselt veidi väiksem kui eelmisel aastal – mullu 350 000 eurot, nüüd 300 000 eurot.
• Jõulise tõusu on viie aastaga teinud ka Viimsi, kelle 2022. aasta poolest miljonist eurost on tänavuseks saanud juba 1,3 miljonit eurot. Seda on umbes saja tuhande võrra rohkem kui mullu, aga üldplaanis on tõus olnud stabiilne. Viimsi esindusmeeskonna eelarve oli viie aasta eest 100 000 eurot, nüüd on see kasvanud neli korda suuremaks.
• Kolmandat hooaega Esiliigas alustava FC Tallinna puhul varasemad andmed puuduvad ehk pikaajalisest trendist on veel keeruline rääkida, aga nendegi eelarve liigub aasta-aastalt ülesmäge. Tänavuse 450 000 euroga, millest veidi alla veerandi läheb esindusmeeskonnale, jäädakse siiski eelmainitud Kalevi-Viimsi-Welco-Elva kvartetist päris kaugele.
• Sama kehtib veel selgemini tänavuseks aastaks Esiliigasse naasnud Maardu Linnameeskonna kohta. Nende esindusmeeskonna tänavune eelarve jääb liiga iseseisvatest klubidest ainsana viiekohaliseks, kogu klubi eelarve küündib hinnanguliselt mõnesaja tuhande euroni.