A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
Naiste Meistriliiga reedeses hooaja avamängus, kus kohtusid Tallinna FC Flora ja kõrgliiga debütant Harju JK Laagri, hargnes avapoolaja keskel lahti äärmiselt kummaline olukord. Õhku jäi küsimus - kas kohtunikud eksisid nii Harju naiskonna kasuks penaltit määrates kui ka seejärel tabamust määrustevastaseks lugedes? Kõigi märkide järgi täpselt nii juhtus.
Vanessa Grutop oli 30. minutil Flora juhtima viinud, kui vaid kaks minutit hiljem kukutas Flora kaitsja Jelizaveta Južaninova oma karistusala nurga juures Harju poolkaitsja Marian Jaarmani. Peakohtunik Terke Kram lasi mängul jätkuda ning ka lähim abikohtunik Carmen Kaidi Jõeleht ei andnud mingilgi moel märku, et olukorrast tuleks Južaninovale määrusterikkumine fikseerida.
Ometigi andis Kram - mängukella järgi tervelt kuus sekundit pärast Južaninova ja Jaarmani kontakti - ootamatult ikkagi vile ja näitas penaltipunktile. Kui eksimusest vea asukoha suhtes võib veel aru saada, sest naiste Meistriliigas ei kasutata videokohtunikke ja kontakt toimus karistusala joone lähistel, siis arvestades seda, et esialgu ei fikseeritud väljakul isegi viga, jäi penalti määramise otsus küsitavaks.
Veel segasemaks läks asi pärast penaltilööki. Žanna Smirnova saatis palli 11 meetrilt kindlalt võrku, ent Kram vilistas taas ja näitas, et löök ei loe. Põhjuseks näis kohtuniku žestide põhjal olevat see, et Jaarman sisenes enne lööki karistusalasse. See vastas ka tõele, ehkki sinna sattus Harju mängija ühel lihtsal põhjusel - Flora kapten Kristiina Tullus lükkas ta kahe käega üle karistusala joone.
Nüüd eksiti aga juba rängalt, sest Flora kasuks määrati vabalöök. Vastavalt jalgpallireeglitele tähendab ründava võistkonna rikkumine (ehk antud juhul enne lööki karistusalasse sisenemine) õnnestunud penalti korral, et löök läheb kordamisele. Kui Smirnova löök oleks läinud mööda või Flora väravavaht Victoria Vihman oleks suutnud selle tõrjuda, oleks vabalöögi määramine kaitsva võistkonna ehk Flora kasuks olnud tõepoolest õige otsus. Kuid tabavat penaltit saab ründava võistkonna rikkumise korral tühistada ja kaitsva võistkonna kasuks vabalööki määrata ainult juhul, kui pall lüüakse tahapoole või lööja teeb lubamatu petteliigutuse.
Kõnealune olukord täispikkuses (videos alates 41:00):
Harju naiskonna peatreener Carmen Kärg kinnitas 0:2 kaotatud kohtumise järgses intervjuus, et täpselt sellise selgituse Kram talle avapoolaja järel ka andis. "Küsisime, mis toimub. Öeldi, et meie mängija hakkas kasti joone pealt liiga vara jooksma ja selle pärast anti vabalöök. Aga tegelikult, kui ma nüüd ei eksi, peaks andma uue penalti," lausus Harju peatreener.
Mõni tund pärast kohtumise lõppu kinnitas Kärg Soccernet.ee-le, et tema võistkond otsustas protesti mitte sisse anda. Põhjenduse eest väärib Harju naiskond seejuures ausa mängu auhinda: nimelt rõhuti sellele, et juba otsus nende võistkonnale penalti anda oli tegelikult vale, sest viga toimus karistusalast väljas. "Pikka arutelu meil ei toimunud. Otsus oli kiire, võistkond oli sellega nõus," sõnas Kärg.
EJL-i kohtunike osakonna juht Hannes Kaasik tõdes, et peakohtunik tõepoolest eksis. "Tuleb tunnistada kahetsusväärset eksimust reeglite tõlgendamisel, kus esmalt sai läbi inimliku eksimuse määratud teenimatu penalti, millele järgnes penaltist saavutatud värava ekslik tühistamine. Enne lööki karistusalas asetsenud ründemängijal puudus mõju värava saavutamisele," lausus Kaasik Soccernet.ee-le.
"Vahel tabavad kohtunikku tema karjääris suuremad karid ja praegu peab lihtsalt kohtunike tiim selle valu läbi elama, suutma lähipäevil eksimust aktsepteerida ja siis tööd edasi tegema. Meie ülesanne on hetkel kohtunikule toeks olla. Hea meel on selle üle, et juba on kohtunikuga suhelnud meie naiskohtunike koordinaatori Triinu Vaher," lisas Kaasik.
Kordusmängu võimalus oli õhus
Nii maailma kui ka Eesti jalgpalliajaloost leiab näiteid, kus niisugusel juhul on mäng alates eksimuse hetkest uuesti peetud, sest tegu on kohtuniku ränga veaga, mis mõjutab kohtumise tulemust. Eestis juhtus nii kolm aastat tagasi ehk 2023. aasta aprillis, kui Viimsi FC Smsraha ja Sillamäe FC NPM Silmeti vahelise Coolbet saaliliiga poolfinaali kohtumise lisaajal määrati Viimsi kasuks penalti. Kohtunik tühistas täpse löögi, sest Viimsi mängija sisenes liiga vara karistusalasse, kuid ei määranud korduslööki, vaid andis palli Sillamäele.
Viimsi võistkond esitas kohe pärast kohtumise lõppu protesti ning Eesti Jalgpalli Liit rahuldaski selle. Mängu lõpuminutid mängiti uuesti kuus päeva hiljem. Seega olnuks ka antud juhul oluline, et Harju naiskond oleks protestisoovist õigeaegselt teatanud. Sellest soovist tuleb vastavalt naiste Meistrliiga juhendile kohtunikku teavitada kohe pärast mängu lõppu ning protest alaliitu edastada hiljemalt 24 tundi pärast kohtumise lõppu.
Üks tuntud näide samasuguse protesti rahuldamisest pärineb 2015. aastast. Inglismaa - Norra U19 tüdrukute EM-valikmängus juhtus sarnane olukord, kus Inglismaa lõi penalti sisse, aga üks inglanna oli enne lööki jooksnud karistusalasse. Kohtunik tühistas värava, aga andis palli Norrale, eksides määruste vastu. Inglismaa esitas protesti, UEFA rahuldas selle ja kohtumine mängiti uuesti alates penaltilöögi olukorrast.
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!


Eesti liigahooaja algus on käes! Loe klubide hooaja eelvaateid:
Naiste Meistriliiga:
Premium liiga:
Esiliiga:
Jalgpalli sees olijad räägivad ausalt oma teekonnast – platsil ja sellest väljaspool!

Andres Oper. Ründaja, keda soovis isegi Arsene Wenger

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.
Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...

Seitsme kuuga mõlemad randmed katki kukkunud Gouram: äkki, kui ma kolm väravat löön ...

SN Rwandas | Jaanus Reitel: Eesti ja Rwanda kõrgliiga tase on suhteliselt võrdne
Loe Soccernet.ee värskemaid eksklusiivlugusid:


Soccernet.ee selle nädala otseülekanded: