Eesti koondis kohtub selle aasta esimeses mängus Küprosega. UEFA Rahvuste liiga raames madistatakse täna kodumurul ning uue nädala alguses ka külalise juures. Kus peituvad vastase tugevused ja nõrkused?

Statistika-agentuur InStat on nende küsimuste lahendamiseks tulnud appi ning koostanud 17-leheküljelise ülevaate nii taktikalistest nüanssidest kui ka muudest eripäradest. Analüüsitav periood - 1. septembrist eelmise nädala reedeni. Selle aja sisse jäi seitse kohtumist, kust saadi kuus kaotust ja üks viik. Soccernet.ee toob välja InStati kokkuvõtte mõned huvitavamad kohad:

ÜLDISED MÄRKUSED:

1. Küprosel pole viimasel ajal liiga hästi läinud | Novembris saadi sugeda Sloveenialt (1:2 kaotus) ja Venemaalt (0:6). Enne seda mängiti Maltaga 2:2 viiki, Horvaatialt võeti 0:3 kaotus. Septembrikuus kaotati Slovakkiale (tulemusega 0:2), Venemaale (0:2) ja Maltale (0:3).

Sealjuures on palli valdmine olnud keskmiselt 37%. "Küpros on harjunud mängima pallita. Tehes aktiivselt ja efektiivselt kõrget pressi, meeskond suudab kiirelt üle minna ründefaasile" kirjutab InStat. 

2. Formatsioon 3-4-3 | Küpros jääb tõenäoliselt truuks oma tavapärasele 3-4-3 formatsioonile, mis kaitsefaasis võtab 5-4-1 vormi. Vasakul äärel sibib eeldatavasti kaitsvama suunitlusega Itaalia Serie B mängumees Nicholas Ioannou, kes muuseas on väravateni viivate prohmakate tekitajate edetabeli esimene nimi. Parema poole peaks üle võtma rünnakuhimulisem Ioannis Pittas. Ehk siis päris sümmeetriline kogu asjatoimetus pole.

Väravaid hakkab suurima tõenäosusega noolima Pieros Sotiriou, kes on Küprose läbi aegade kolmas skoorija. InStati hinnangul on tegemist ründajaga, kes on "täpne söötja, suudab ohtu tekitada 1-2 puutega. Teeb tihti kiireid avanemisi vastase kaitseliini taha."

KÜPROSE NÕRKUSED: 

1. Taskud | Olenevalt mängufaasist on Küprose kaitseliin kas kolme- või viiemeheline. Just nende faaside vaheline periood ongi üks võimalikke nõelamispunkte: enamasti tekib ruum, mida rünnakule unelema jäänud ääretormajad enam kaitsma tõttama ei jõua. InStat toob välja veel, et neil hetkedel kipub ka keskkaitsjate taha jääma päris palju lustimisruumi.

Ka võiks olla üheks võtmekohaks kolmesest kaitseliinist mängijate välja meelitamine, teab InStat selgitada. "Erinevad pettemanöövrid võivad äärmiste keskkaitsjate tähelepanu köita, mistõttu lahkuvad nad oma tavapärasest vastutusalast." 

2. Standardolukorrad | Nurgalöökide ajal eelistab Küpros valvata tsoone ehk siis enamasti on viiekasti valvamas keskkaitsjad ja üks poolkaitsja, teine rivi paikneb karistusala keskel. InStati andmete põhjal on kõige magusamateks tsoonideks just penaltipunkti ümbrus ja tagumise posti juurde jääv ala. Sealt on löögile saadud 43% kordadest.

Karistuslöökide ajal soovitab InStat rünnata viiekasti äärde jäävaid alasid. Kusjuures sinna tasub isukalt söösta, sest aeglasemad kaitsjad kipuvad nendes duellides kaotajaks jääma. Ka pole väravavaht Neofytos Michael puurisuult välja tulekutes kõike aktiivsem.

KÜPROSE TUGEVUSED:

1. Kõrge press ja kontrarünnakud | Nagu juba varasemalt mainitud, siis Küpros küll liiga palju palliga ei mängi, kuid kui see võimalus tekib, on nad isukad. Tänu ründajate ja poolkaitsjate kitsale asetsemisele üritatakse ühtse löögirusikana kõrget pressi teha ning kiirelt rünnakule tõtata. 16% kontrarünnakutest on löögiga lõpetatud. InStati vaadeldava perioodi jooksul löödi kolmest väravast kaks kontrarünnakutest.

Esimene sööt läheb tavaliselt alumisele ründajale Fotios Papoulisele, samal ajal teevad teised kaks ründajat erinevaid avanemisi vastase liinide vahel. Sealt edasi on variant kas ise ette võtta või otsida tipuründajat Sotirioud. MM-i valikmängudel tuli Papoulise meelisäärest ehk vasakult 48 kombinatsiooni ja kuus pealelööki.

2. Vabadus | Ühena Küprose plussidest toob InStat välja ka individuaalse meisterlikkuse. Näiteks Marinos Tzionis on isukas triblaja (õnnestumisprotsent on 54), Grigoris Kastanos täpne söötja (söödutäpsus on 83%) ja kaugelt põrutaja. Viimane neist on üleüldse meeskonna üks liidritest.

Lisaks on Küprose ründeliinile antud pigem päris vabad käed, mis tähendab, et paberile kantu ei pruugi väljakule täpselt samas olekus jõuda. Kolm ründajat vahetavad aktiivselt kohti, kaasates ka ääremängijaid. Kuna paremat äärt kasutatakse rünnakuks rohkem, siis võib pealelööke oodata ka Pittaselt.

***

Eesti ja Küpros kohtuvad omavahel täna õhtul kell 19 Tallinnas A. Le Coq Arenal.