Foto: Hendrik Osula

10. oktoober aastal 2013 - just see oli päev, mil viimast korda oli Eesti koondise tegevusse kaasatud väravavaht Artur Kotenko.

Sellele järgnenud hooajal tegi Valgevene kõrgliigas Kotenko kaasa Saligorski Šahtjori eest 28 mängu (kõik algkoosseisus) ja oma puuri hoidis ta puhtana neist koguni 17 juhul. Pronksmedali võitnud klubis oli ta pidevalt fännide arvates kuu parimate mängijate seas ning hinnatud spordisait Tribuna.com'i lugejad valisid ta liiga parimaks väravavahiks.

Sellest oktoobrikuu päevast 56 päeva hiljem nimetati koondise peatreeneri ametisse rootslane Magnus Pehrsson, kel läheb täna Šveitsis käima teine aasta sinisärkide eesotsas. Kotenko tema koondisesse kordagi pääsenud pole, isegi pingile mitte.

On ilmselge, et sellises vanuses väravavaht enam suurt arengut teinud pole, aga vorm on tal ju Eesti mõistes olnud suisa fenomenaalne. Pidevalt räägitakse, kuidas meie valik on ahtake ja kedagi raisku ei saa lasta. Siiralt loodan, et ei lasta ka omal ajal Levadia eest väravagi kirja saanud Artur-poissi.

Kuigi Valgevene liiga on meile küllaltki võõras, siis selge on see, et tegu pole mudaliigaga ja Šahtjor ei ole mingi teisejärguline klubi. Suvel mängiti ju isegi Euroopa liigas edukalt, langeti alles PSV enda vastu. See sama Hollandi hiid suutis play-off'i avamängus Kotenko seljataguse murda ainult tänu rikošetist tulnud väravale.

Seniks aga kivi kotti, okas päkka või äkki isegi hoopis pall puuri kõigile Eesti väravavahtidele ja kõige rohkem vanameister Pareikole, kes astub täna õhtul kell 21.45 vastu Šveitsi staaridele, kelle vastu läheb ka pisut õnne vaja!