Bundesliga mäng, mis saatis kohtunikud kolme päevaga kohtupinki (0)
"Kas me oleme kellegi mõrvanud?" küsis Bremenist pärit vutikohtunik Hans-Joachim Osmers oma vilepartneritelt, olles ise ligikaudu sajast sensatsioonihimulisest ajakirjanikust ning kümnetest kaameraobjektiividest vaevu 20 sentimeetri kaugusel.
Päris nii dramaatiliselt asjalood ei kulgenud, nagu 46-aastasele Osmersile ühel 1994. aasta aprillikuisel päeval tundus. Kuid aasta enne kõrge ea tõttu kohtunikukarjäärile joone alla tõmbamist ta Frankfurt am Maini spordikohtusaali astuma siiski pidi.
Selle sama, täna 26 aastat tagasi toimunud intsidendi tõttu, millega Osmers koos kolleegidega kohtupinki jõudis, sai teenekas vilemees veel aastaid tapmisähvardusi ning pidi elama politseipatrullide pideva kaitse all. Kannatasid ka tavalised maksuametnikud, põllumehed ning arstid, kel nende õnnetuseks juhtus olema perekonnanimeks Osmers ja kodulinnaks Bremen ning kes seetõttu kurjade telefonikõnede laviini alla jäid.
Tõsi, intsidendis endas ei olnud Osmersil otsest süüd. Millest aga täpsemalt jutt on?
1993/1994 Bundesliga hooaja 32. voorus võõrustas tiitlile konkureerinud ja Franz Beckenbaueri juhendatav Müncheni Bayern väljalangemisheitlust pidavat Nürnbergi.
Kõnealune intsident Müncheni olümpiastaadionil sündis avapoolaja keskel, kui Bayerni keskkaitsja Thomas Helmer nurgalöögi-järgses olukorras värava ees olnuna palli väravast mööda koperdas. "Oli keerulisem saata pall väravast mööda, kui lüüa see sisse," kirjeldas hiljem Nürnbergi toonane väravavaht ja kaks aastat varem Saksamaaga maailmameistriks tulnud Andreas Köpke. Aga kõigi juuresolnute jahmatuseks ning arusaamatuseks fikseeriti olukorrast Bayerni juhtvärav. Ere ja madal päike oli nii pea- kui ka abikohtuniku hilisema meenutuse kohaselt kogu selle fopaa põhjustanud kurjajuureks.
Heute vor 2️⃣5️⃣ Jahren: Thomas #Helmer mit dem wohl kuriosesten Tor der #Bundesliga-Historie! 🧐
Das Spiel wurde wiederholt, dennoch holte der #FCBayern den Meistertitel. 💪 pic.twitter.com/HAEhorAGXT — FC Bayern München (@FCBayern) April 23, 2019
Need, kes olukorda päris täpselt ei näinud, ei mõistnud esiti publiku reaktsiooni absoluutselt. Sama hooaja eel Bayernist Nürnbergi naasnud Manfred Schwabli peas käisid näiteks mõtted, et "kas tablool pandi vale skoor või milles asi?"
Osapoolte meenutused juhtunust lahknevad tänapäevani. Peakohtunik Osmersi kinnitusel oli ta värava fikseerinud äärekohtunik Jörg Jablonski otsusest isegi üllatunud ja kontrollis Helmerilt ka personaalselt üle, kas pall ikka väravajoont ületas. Helmer olevat vastanud jaatavalt, mis kleepis talle igaveseks külge petturi tiitli. Aga Helmer on veendunud, et Osmer ei küsinud temalt midagi, samuti ei näinud ta ise tol hetkel, kas pall väravas käis. "Kõik juhtus murdosa sekundite jooksul." Pall jõudis lõpuks küll üle otsajoone, aga kus see enne enne seda oli jõudnud ära käia? "Olen seda olukorda väga tihti videost vaadanud ning tuhanded fännid tõstsid oma käed rõõmust, sest see paistis kindel värav olevat. 99 protsenti inimestest oleksid lipu üles tõstnud."
Kumbki pole oma veendumusest tänase päevani taganenud. Helmer ja Osmer vältisid teineteist 24 aastat ja kui nad lõpuks 2018. aastal kohtusid, rääkisid nad kõigest muust kui fantoomväravast. Selle põhjustatud haavad olid niigi sügavad.
Kaks aastat hiljem (1996) tuli Helmer Saksamaaga Inglismaal Euroopa meistriks. Lisaks jõudis ta karjääri jooksul kanda Bayerni kaptenipaela. Kuid tema karjääri defineeriva sündmuse varjust vabanemist ei saabunudki. "Vahel arvan ma, et kõik minus on kärbitud selle ühe väravani. See on osa mu karjäärist," lausus ta veerand sajandit hiljem Bayerni kodulehele.
Konsensust ei olnud intsidendi kronoloogia osas ka kohtunikebrigaadil endal. Üks abikohtunikest Carsten Byernetzki sai kolleegi poolt põhjustatud katastroofist teada õige varakult Beckenbaueri käest, kes jõudis küljejoone juures olukorda ekraanilt kordusest vaadata. "Enam ei saa ma midagi teha," vastas Byernetzki talle. Vaheajal riietusruumis olles ei hakanud Byernetzki küsimust enam tõstatama: "Ma ei tahtnud kolleege rivist välja lüüa ja ei öelnud midagi. Mõlemad läksid teisele poolajale vastu teadmata, mis tegelikult juhtus. Alles pärast mängu riietusruumis mõistsid nad toimunut. Ma pole kunagi kahte nii löödud inimest näinud."
Kuid Osmers mõistis enda kinnitusel juba vahetult pärast avapoolaega, mis tegelikult juhtus. Esmalt küsis Osmers riietusruumi kõndides Jablonskilt, ta palus "mitte muretseda ja kinnitas, et pall oli väravas". Kuid siis sattus Osmersi pilk ekraanidele ning sealt nähtut edastas ta kohe Jablonskile. "Ta oli loomulikult valmis kohe ära minema. Aga meil oli vaja veel teise poolajaga ühele poole saada."
Jablonski langes sarnaselt 13 aastat vanemale Osmersile selliste solvangute alla, et kaks aastat hiljem lõpetas temagi karjääri, aga erinevalt liiga vanast Osmersist ei suutnud tema lihtsalt enam avalikkuse tsunamile vastu seista. Esmalt taandati ta vilistama tugevuselt teise ja kolmanda liigataseme mänge, seejärel sai tal lõplikult villand. "Publik väsitas mu ära. Iga minu otsus võeti ette ning seati kahtluse alla. Ma ei suutnud seda enam taluda," meenutas Jablonski, kelle poeg Sven on nüüd esiliiga tasemel kohtunik.
"Mõtlesin sellest kui taevast tulnud kingitusest," meenutas Osmers. "Seal ei olnud midagi vaielda ning ka Bayerni mängijad aktsepteerisid seda. Kuid Manfred Schwabl lõi penalti nii nõrgalt, et Bayerni väravavaht Raimond Aumann püüdis selle kinni. Siis ma mõtlesin: kuidas mul täna kohtunikuna nii palju ebaõnne saab olla."
Nürnberg pöördus kohtumise järel spordikohtusse, kus kolm päeva hiljem otsustati 311-minutilise istungi järel mäng Saksamaa kõrgliiga ajaloos esmakordselt ning FIFA pahameeleks uuesti pidada. Jalgpalliajaloos küllaltki ainulaadse lahenduse pretsedendiks oli üks mäng 1978. aasta esiliigast, kus pall jõudis väravasse küljevõrgus olnud augu kaudu. Beckenbauer kutsus juriste "arututeks” ja pääses omaenda kohtuprotsessist vaid avaliku vabanduse tõttu.
Kümme päeva pärast tühistamisele läinud kohtumist võttis Bayern juba kindla 5:0 võidu. Igasuguse rütmi kaotanud Nürnberg kaotas ka kaks viimast mängu ning langes kehvema väravate vahe tõttu 2. Bundesligasse. Bayern edestas lõpuks teisena lõpetanud Kaiserslauternit ühe punktiga. Jäänuks see 23. aprilli mäng viiki, nagu Helmeri avavärava mittelugemisega hüpotiseerida võinuks, võitnuks Bayern ikkagi meistritiitli, kuid Nürnberg säilitanuks koha kõrgliigas.
Erinevalt Jablonskist oli Osmers kõrgliigas väljakul tagasi juba uue hooaja teises voorus ning naasis kohe laitmatu esitusega.
Kõigest hoolimata leidis Osmers nii kohtuotsuses kui ka terves loos midagigi positiivset. "Otsus oli hinge jaoks hea. Lohutan end sellega, et panustasin väravajoonekaamera kasutuselevõtmise protsessi." Aega läks selleks küll 21 aastat.
Lisaks kandis olukord endas etümoloogilist väärtust. Väidetavalt jõudis väljend “kummitusvärav” või "fantoomvärav" esmakordselt kõnekeelde just 1994. aasta kevade järel.
