Videokohtunike lisandumine on kohtunikutöö senisest veel rohkem pilti tõstnud, samas püüdleb ka kohtunike ringkond ise suurema avatuse poole, mis aitaks otsuste tagamaid selgitada. Nüüd jõuti esimese kohtunike konverentsini, mille idee tekkis peakorraldaja Reelika Turi sõnul juba päris mitu aastat tagasi.

• Pohlak kohtunikele: ärge kasvatage paksu nahka, ka negatiivsuse kaudu õpite ennast tundma
• RefPal-i vedaja Klaasen: usun, et kümnekonna aasta pärast aitab meid juba tehisintellekt

"Oleme tundnud, et kohtunikkond läbi erinevate tasandite ei saa aastas ühtegi korda kokku. Teine teema on see, et me räägime kokku saades alati jalgpallilisest poolest – vaatame ja analüüsime videosid. Tegelikult on jalgpallis kohtunikke puudutavaid huvitavaid teemasid ju aga päris palju," märkis Turi Soccernet.ee-ga vesteldes. "Paar aastat tagasi kasvas see idee Kristo Tohveri peast välja ja tänaseks jõudsime siia. Äkki ... neli aastat hiljem? Aga tehtud ta lõpuks sai."

Esimesel konverentsil ei hakanud korraldajad endale liialt kitsaid raame seadma. "Kuna leht oli tühi, oli võimalik kasutada erinevaid narratiive. Lähtusime sellest loogikast, et oleks igale huvigrupile midagi põnevat – et nii tippkohtunik, kohtunike vaatleja kui ka regioonikohtunik saaks midagi. Ja kui ma päris ausalt tunnistan, siis kui ma seda korraldama hakkasin, mõtlesin sellistele teemadele, mida mul endal oleks huvitav kuulata!" muigas EJL-i kohtunike regioonijuht ja FIFA litsentsiga kohtunik Turi.

"Alati on midagi põnevat teaduse ja psühholoogia poole pealt, on mõni kogemuslik kirjeldus. Ei olnud ju ka seda survet, et peame ühe teema sisse suruma erinevad esinejad, seetõttu sai loovalt läheneda," lisas ta. Teaduspoolt esindas külalisesinejana Trieste ülikooli üldpsühholoogia abiprofessor Fabrizio Sors, kes rääkis jalgpallistatistikast. Praktilisi kogemusi jagas lätlane Andris Treimanis, kes on praegu edukaim Balti riikide kohtunik – ta on vilistanud näiteks U17 MM-finaali ning oli viimati novembris ametis Benfica ja Inter Milani vahelisel Meistrite liiga alagrupikohtumisel.

• Baltikumi parim vilemees Treimanis: tipptaset pead suutma näidata ka koolistaadionil

"Kui kontakt oli juba loodud, läks kiiresti. Esimesel korral tulid kõik kontaktid isiklikult pinnalt. Olen Treimanisega varasemast tuttav ja sain ta kiiresti nõusse," märkis Turi. Sorsiga viis korraldajad aga kokku juba aastaid Eesti jalgpallureid abistanud spordipsühholoog Laur Nurkse.

Peaasi, et oleks inspiratsiooni

Ehkki saalis oli Eesti tippkohtunike kõrval palju noori, lausus Turi, et see polnud omaette eesmärk. "Enamjaolt mõtlesime just regioonikohtunike peale – mitte tingimata noortele, aga neile, kes siia majja ehk Lillekülla liiga tihti ei satu. Minu jaoks on alati hästi oluline selliseid konverentse või teemapäevi korraldades, et ta oleks inspireeriv. Et seal oleks midagi sellist, mida sa saad kohe iseenda jaoks kaasa võtta. Selle tõttu me just sellised esinejad valisime. Mul oli väga hea meel näha, et Jaan Roosi hea töö Põhja piirkonna regioonijuhina on kandnud vilja ja noored tulevad kohale, kuulavad, on terve päeva, lähevad siit edasi oma mängudele," sõnas ta.

Avalöögiga jäi Turi rahule, lausudes, et kindlasti on plaan selliste üritustega jätkata. "Palju oli korraldusega tegemist – õpetajate streigiga samal ajal ja nii edasi –, aga ma arvan küll, et esimese korra kohta väga edukas sooritus. Tahaks proovida kindlasti veel!" lubas ta.

"Mingi mõte on peas, et võiks tulla üks suur kohtunikke ühendav konverents. Praegu oli natuke vähem osalejaid kui neid, kes end kirja panid. Aga võiks olla nii, et kohal on umbes 75 protsenti Eesti kohtunikkonnast ja muidugi ka lihtsalt huvilised. Siis loodaks, et ta läheb rohkem ühe teema põhiseks, kus räägiksid erinevad eksperdid. Kindlasti kaasaksime alati ka väliskülalisi, kes tooksid uut vaadet juurde," on tal üldplaan juba paigas.

Viie aasta plaan kannab vilja

Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike osakonna juht Hannes Kaasik tõdes oma ettekandes lõppenud aastale tagasi vaadates, et süstematiseeritud töö uute kohtunike leidmiseks on toonud tulemusi. Tema sõnul toimus pööre 2019. aastal, mil saadi aru, et seis on kehv. Kohtunikke oli vähe ja nende arv oli langustrendis. Seetõttu otsustati luua viieks aastaks arengukava, mille vilju nüüd juba lõigatakse, märkis Kaasik.

"Eelmisel aastal oli lõpuks 463 kohtunikku, kes said vähemalt ühe määramise. See on natuke isegi ees kaardistatud eesmärkidest, aga optimaalne vajadus on 500 ja 550 kohtuniku vahel. Kuid selline number pole tulnud niisama, vaid on süsteemse, läbimõeldud ja toetatud tegevuse tulemus," lausus Kaasik.

Ta loetles peamisi tugipunkte, mille abil on kohtunike arv kasvanud. "Määrasime regioonijuhid, kes hakkasid läbimõeldult just harrastuskohtunike ja kohtunike kooliga tegelema. Oleme kaasanud alustavate kohtunike toetuseks tugiisikuid, keda on üle 40. Saadame laiali infokirju, loodame jätkusuutlikuks muuta ka käesoleva konverentsi," sõnas ta.

Kaasik märkis ära konverentsi ühe põhiteema ehk kohtunike väärkohtlemise, mille osas toimus konverentsi lõpus ka arutelupaneel, millel osalesid kogenud kohtunik Jaan Roos, treenerite esindaja Joel Indermitte ning poolehoidjate vaatenurka esindanud Nõmme Kalju fänn Mario Tromp. Kaasiku sõnul on oluline, et antud teema saaks kõlapinda.

"Samas ei peaks me tekitama võltskiidulaulu. Vahel eksime ka meie, vahel pole valitud suund õige. Mingid asjad ka muutuvad – tippjalgpall on oluliselt teine kui kaks või kolm aastat tagasi," lausus ta.

• Kuldreeglid musta kassi vältimiseks: hoia must ja valge lahus ning ära mine isiklikuks

Kui seni on Eestis tippkohtunikena võetud Premium liiga ja Esiliiga kohtunikke, siis pärast VAR-i lisandumist tuleb nende vahele tõmmata mõtteline joon. "Lähenemine mängudele, ettevalmistus, koolitus ja nõudmised on erinevad," märkis Kaasik. Eelmisel aastal jäi näiteks arengugrupp ilma võimalusest teenindada Premium liigat väljakul, sest selleks oli vaja VAR-litsentsi.

"Kuid nüüd uus lend juba töötab, esimene kogunemine oli sel (eelmisel – K. J. K.) nädalal. Enamik sinna kuulujaist on valitud Premium liiga litsentsiprogrammi ja hiljemalt märtsi lõpuks peaks neil olema formaalne õigus olla väljakul," rõhutas Kaasik.

VAR-i kasutuselevõtt avas teisalt Eesti kohtunikele ukse kõrgemale tasemele. "Oleme oluliselt konkurentsivõimelisemad pretendeerima rahvusvahelistele määradele, ka meie klubid on harjunud sellega mängima. See on natuke teistmoodi jalgpall ja selle reaalseks muutmisel oli tohutult suur roll Premium liiga kohtunikel. Saame küll siit-sealt ka negatiivset tagasisidet, aga juhatus on esimese aastaga väga rahul. Andeks antakse vähe, alati tahetakse rohkem – ja kogemusi omades sulle enam nii palju ei andestata. Kuid ma näen seda väljakutse, mitte probleemina, sest mugavustsoonist väljas elades me areneme," võttis Kaasik aasta kokku.