Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak rõhutas esmakordselt peetud kohtunike konverentsi ettekandes, et eeldused heaks kohtunikuks saada pole sellel, kes suudab kriitikat blokeerida, vaid sellel, kes suudab ka negatiivsusest teha järeldusi. Tähtis on tema sõnul isiksuse areng ja läbimõeldud kasvatamine.

• Baltikumi parim vilemees Treimanis: tipptaset pead suutma näidata ka koolistaadionil
• Kuldreeglid musta kassi vältimiseks: hoia must ja valge lahus ning ära mine isiklikuks
• Debüüdiga rahule jäänud Turi: loodan, et igaüks sai siit kohe midagi kaasa võtta
• RefPal-i vedaja Klaasen: usun, et kümnekonna aasta pärast aitab meid juba tehisintellekt

Pohlak tõi näite mängijatega korraldatavatest arenguvestlustest, millest ilmneb, et suuri eesmärke tuleb olla võimeline ka mõtestama. "Mängijate ankeedis on olnud küsimus – milline on su ambitsioon jalgpallis? 95 protsenti vastas, et näen end ühes viiest tippliigast. Tegime seepeale küsimuse ümber nii, et ta puudutaks rohkem persooni: millised isiksuslikud omadused toetavad sinu teekonda jalgpalluriks ja millised ei toeta?" tõi ta näite.

"Kui ma peaksin samasuguse ankeedi tegema kohtunikele, siis mulle tundub, et kohtuniku puhul on persooni sisu edule veel tähtsam kui mängija puhul. Kohtuniku amet on minu meelest persoonile kui peegel. Põhiküsimus võiks samasuguses ankeedis või endaga dialoogi pidades olla – mida ma olen kohtunikutegevuse kaudu saanud teada iseenda kohta? Mis mulle selles pigem meeldib ja mis pigem ei meeldi?" arutles Pohlak.

Ta rõhutas, et kohtuniku sünonüüm on läbi aegade sajandeid olnud õigusemõistja. "Sellel on väga selge tähendus – kohtunik peab lähtuvalt kokkulepitud reeglitest osalema mängu juhtimises õiglaselt. Selle foonil on peegli tähendus selline – kui sa suudad end kõrvalt vaadata, siis saad sellest, mida sa väljakul teed, enda kohta väga palju teada. Sa pead keerulistes olukordades kogu aeg paralleelselt nii langetama otsuseid kui ka käituma, suhtlema, olema pedagoog ja nii edasi."

Näiline kriitika võib olla manipulatsioon

Pohlak juhtis tähelepanu veel ühele olulisele aspektile. "Ärge kasvatage endale paksu nahka! Õppige hoopis negatiivsusega toime tulema, laske see endale ligi. Sest ühiskond toimib täpselt samamoodi ja teil on elus seeläbi hulk maad lihtsam. Mõistagi tuleb endale teadvustada ka avaliku ruumi tähendust. Seal on informatsiooni, aga ka seda, mis tundub informatsioonina, kuid mille kaudu tegelikult mõjutatakse inimesi. Näilise kriitika kaudu, mida avalikus ruumis tehakse, üritatakse tihti kohtunikuga lihtsalt manipuleerida. Seda infot ei tule tõrjuda, vaid sellega tuleb osata hakkama saada," märkis ta.

Millal võiks Eesti aga saada profikohtunikud? "Tavaline profikohtunike loogika meil riigi väiksuse, kommertseripära ja muu tõttu puudub. Väiksus pole muidugi iseenesest veel probleem, sest samuti väikesel Küprosel makstakse näiteks kohaliku liiga teleõiguste eest enam kümme miljonit aastas," nentis Pohlak. "Meie aga samal ajal maksame oma ülekannetele peale. Peame seega leidma uusi ideid. Üks selline tööriist on näiteks RefPal – kui seal saaks rohkem inimesi tööd analüütikuna, siis oleksid nad ju sisuliselt profikohtunikud," pakkus Pohlak.