Eesti parim Leedu vastu - Mark Anders Lepik - Soccernet.ee

Eesti parim Leedu vastu - Mark Anders Lepik

8. OKTOOBER 2020 15:21

Soccernet.ee

Eesti rahvuskoondis sai eile oma aasta kolmanda kaotuse, kui kodus jäädi 1:3 alla Leedule. Ühtlasi on Eesti kaotanud nüüd viimasest üheteistkümnest kohtumisest kümme.

Eesti alustas mängu hästi ja esimesed tosin minutit õnnestusid, aga siis lõi pallikaotuse järel Arvydas Novikovas Leedu 1:0 juhtima ja Eesti mäng vajus kokku. Teise poolaja 37. sekundiks oli seis Leedu kasuks juba 3:0. Minimaalselt, aga siiski, pakkus palsamit hingele Pavel Marini värav, mis hoiab praegu kahe käega kinni Hõbepalli auhinnast, sest on selle koondiseaasta ainsaks väravaks.

Pühapäeval võõrustab Eesti Rahvuste Liiga raames Põhja-Makedooniat ning järgmisel kolmapäeval Armeeniat.

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Matvei Igonen - 5. Kolmest väravast jääb Igoneni hingele enim viimane, mis sai alguse tema väga halvast väljalöögist. Plusspoolele võib kanda episoodi avapoolajal, kui tõrjus leedulaste ohtliku üks-ühele olukorra.

Taijo Teniste - 5. Teniste paistis Eesti kaitsjatest kõige vähem silma, mis selle mängu mastaabis on pigem hea märk. Kaitses tema pealt suuri eksimusi ei tulnud, kuigi teisele väravale tehti tema äärelt eeltöö. Ta proovis usinalt toetada ka rünnakut, mille eredaimaks hetkeks üks suurepärane tsenderdus Mark Anders Lepiku pea peale. Tema puhul tuleb arvestada ka mängupraktika puudumist koduklubis.

Nikita Baranov - 4. Baranov näitas üles kirge ja tahtejõudu. Ta oli üks väheseid mängijaid, kes tahtis palliga tõusta ja midagi ette võtta, mis on kahtlemata kiiduväärt. Hätta jäi ta leedukate kiirete vastu rünnakutega ja enim jääb Baranovi hingele teine värav, kui ta ei suutnud koos Märten Kuusega korralikult mängijaid ära jagada.

Märten Kuusk - 5. Püüdis kaptenipaelaga saadud liidrikoormat kanda ja kahtlemata ta seda kohati ka suutis, ent läbi mängu päris mitte. Vaatamata sellele, et see oli Kuusele alles kolmandaks koondisemänguks, kaasnevad kaptenipaelaga ka kõrgemad ootused. Endale omaselt suutis ta standardite ajal rünnakulgi terav olla, aga suluseisu ära kattes hääletama jäämised ja kerged kukkumised on halvad omadused, mis tuleb kiirelt välja rookida. Oleks saanud iga värava olukorras paremini tegutseda, mis oleks ka parema tulemuse toonud.

Märten Kuusk pani eile ka võrgu sahisema, aga seda suluseisust. Foto: Brit Maria Tael

Henri Järvelaid - 3. Järvelaid paistis taaskord silma sellega, et tal puudub enesekindlus. Ei saa palle hästi kontrolli alla, rabistab liialt ja proovib end tõestada, aga ei õnnestu. Sageli üritab palli võimalikult kiirelt ära toimetada ja sellest lahti saada. Sügisesed koondisemängud on olnud tema jaoks totaalne avanss, aga pole kindel, kas neid tuleks talle anda. Ootame enesekindlat Järvelaidi!

Mihkel Ainsalu - 3. Ainsalu oli kindlasti eile üks halvemaid Eesti koondislasi. Kadus platsile ära, ei pakkunud end kaaslastele ja samas ei jõudnud ka kaitseliini toetama. Ootamatul kombel jäi ta ka kehaliselt lahjaks ja ei liikunud platsil tavapärase võimsusega. Kas on end Ukrainas tühjaks rassinud? Teisel poolajal kandis Ainsalu ka kaptenipaela, mis eile talle kahjuks kohe üldse ei sobinud.

Mattias Käit - 5. On näha, kuidas Käit tõesti püüab ja pingutab, et koondist aidata. Näiteks esimese värava puhul jõudis kaitsesse tühja kohta lappima, aga lõpuks löödi pall tema põrkest siiski sisse. Palliga oli enesekindel ja erinevalt Ainsalust pakkus end pidevalt kaitsjatele ja proovis mängu üles ehitada.

Georgi Tunjov - 4. On näha, et Tunjovil on tehnika olemas, aga pole ilmselt piisavalt enesekindlust. Põhjus võib peituda ka mängupraktika puudumises, sest SPAL-is teda tänavu veel platsile pole lubatud. Esimesel poolajal purjetas kohati lausa kahe leeduka vahelt läbi, aga rohkem sellist teravust ei tulnud. Võiks end rohkem usaldada.

Frank Liivak - 4. Sama mure, mis paljude teiste koondislastega. Püüab, pingutab ja alla ei anna, aga väga palju välja ei tule. Paaril korral võttis ette ja lasi kasti ka väga hea tsenderduse, aga tema roll platsil võiks olla suurem. Väravasöödu eest plusspunktid, aga kui sihipärane pallipuude see oli ...

Pavel Marin - 5. Leedu esimese värava puhul oli tal võimalik lükata lihtne sööt Tenistele, aga kaotas palli. Paraku oli see ka mängu kõige olulisem värav, sest pärast seda oli Eesti mäng tapetud. Samas oli näha, et mehe silmad põlesid ja ta tõesti tahtis Eesti koondist esindada. Värav on preemia, aga miinuspoolele langeb veel ühe hea kiirrünnaku maha mängimine, kui ta kaaslasele söötmata jättis.

Pavel Marini jaoks oli eilne teiseks koondiseväravaks. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Eesti parim Mark Anders Lepik - 5. Läks suurepäraselt pallide peale ja pani tihti Leedu mängijad eksima. Õhuduellides jäi leedukatele küll sageli alla, aga samas suutis otse tema peale tulnud palle ette püsima jätta ja neid edukalt kaaslastele mängida. Tänu sellele jõudis korra ohtlikult löögile Ainsalu. Tema tüüpi ründajat on Eestile hädasti vaja. Mõnes mõttes oli debüüt küll pingevaba, aga siiski võib seda kõrgelt hinnata.

Michael Lilander - 5. Alguses sekkus küll ehk rabedalt, aga edaspidi olid kaitses asjad aina paremini korras. Lilanderi pikk pall on (eriti Eesti koondises) väärtus omaette, sest ta suudab seda anda ilma pikalt ettevalmistamata.

Henrik Pürg - 5. Korraks eksis väga ehmatavalt, aga üldiselt pigem tegi rahuliku pooltunni. Samas tuleb arvestada ka seda, et vahetuste hetkeks oli Eesti 0:3 taga ja Leedu enam kuigi maruliselt peale ei tormanud.

Siim Luts - 5. Luts pole selgelt oma tippvormis, aga siiski andis tema mängutulek äärtele kvaliteeti juurde. Alustuseks tegi kohe Eesti väravale hea eeltöö, aga pärast Markas Beneta (!) sekkumist ei saanud ta enam oma äärel vabalt möllata. Jah, endine Narva Transi äärekaitsja võttis kahjuks Lutsu kinni.

Siim Luts sai kõvasti võidelda mullu Narva Transis mänginud Markas Benetaga (nr 5). Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Edgar Tur - 4. Tema esimesed pallipuuted olid lubavad ja teenis kiirelt nurgalöögi, aga seejärel ei leidnud kaaslased teda enam hästi äärelt üles, kuigi ruumi paistis seal olevat. Debüüdile omaselt tahtmist täis, aga pisut kohmetu.

Rauno Sappinen - 4. Mitu pallipuudet Sappinen üldse kokku tegi? Peaasjalikult jooksis ees lihtsalt tühja. Lepikuga võrreldes selgelt nähtamatum. Mingi piirini saab öelda, et kaaslased ei leidnud teda üles, aga oma roll on selles ikkagi ka ründajal.

Vladislav Kreida - 5. Värske mehena oli ta viimased 15 minutit keskväljal kindel ja näitas Ainsalule, millise nahhaalsusega seal tegelikult mängida tuleks. Võib mürki võtta, et pühapäeval on tema minutid kordades (tõenäoliselt kuus korda) suuremad.