Eesti koondis vandus Rahvuste liiga C-divisjonis teist korda 0:3 alla Rootsile, seekordne kaotus tuli vastu võtta koduväljakul. Kolmest sisselastud pallist hoolimata kerkis Eesti parimaks järjekordselt mitu suurepärast tõrjet teinud väravavaht Karl Jakob Hein.

Eesti alustas innukalt ja Rootsit hoiti mõnda aega isegi väikese surve all. Külaliste kolmest keskkaitsjast kaks hankis endale vähem kui poole tunniga kollase kaardi, ent Alex Douglase vigastuspausi ja sunnitud vahetuse järel haaras Rootsi ikkagi ohjad. 26. minutil avas Sebastian Nanasi täpse löögiga skoori ning kaheksa minutit hiljem oli sama mees väravaesisel taas täpne.

Teist poolaega alustasid rootslased kindla eesmärgiga lüüa kolmaski värav ja kuigi Eesti pidas kaitses vastu, sai Viktor Gyökeres 66. minutil ikkagi ülesandega hakkama. Seejärel andis Rootsi ka Eestile veidi hingamisruumi, kuid raamidesse läinud pealelöögini kodumeeskond lõpuks ei jõudnudki.

Neljast senisest mängust ühe võidu ja kolm kaotust saanud Eesti saatus ehk Rahvuste liiga C-divisjoni püsimajäämine sõltub novembrikuistest mängudest. Esmalt sõidetakse külla Aserbaidžaanile ja seejärel Slovakkiale.

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Eesti parim Karl Jakob Hein – 7. Tegi ära kõik temalt oodatu ja natuke pealegi. Teise ja kolmanda värava puhul ei olnud tal võimalustki, esimese värava ärahoidmine ei jäänud kaugele – sai näpud vahele, aga tõrjuda ei õnnestunud. Teisel poolajal hiilgas Hein ühe maailmaklassist reaktsioonitõrjega ning nullis seejärel julgelt ka vastaste üks-üks olukorra. Plusspoolele võib lisaks kanda ka mängu alguses tehtud väga hea avangu paremale äärele.

• Hein 0:3 kaotuse järel: tore, kui õnnestus mängu parim olla, aga emotsioonid on kurvad

Rasmus Peetson – 4. Päevad pole vennad, vastased ammugi mitte. Aserite vastu hästi silma paistnud Peetsonil oli rootslastega raske, aga eks suures plaanis sama võib öelda kõigi Premium liigast tulnud koondislaste kohta. Võitles hingestatult, kuid pealtnäha lihtsat praaki tuli palju sisse, neist ühe tulemusena pidi vastase rünnaku kollase kaardi hinnaga maha võtma. Ka esimese värava puhul tundus, et jäi kuskile ekslema ja kaotas oma tsooni korraks ära.

Joonas Tamm – 5. Aserite vastu teisel poolajal taasleitud kindlus püsis, ühtegi ilmselget prohmakat ei teinud ja rabistamist tema mängus enam polnud. Küll jäi kiiruse poolest eeskätt Viktor Gyökeresiga hätta, kogemuste pealt suutis üht-teist kompenseerida, aga kokkuvõttes oli meie kaitseliin ikkagi tervikuna hõre.

Karol Mets – 5. Otseselt Metsa pealt midagi ei kärisenud ja kapten rassis jälle kapteni vääriliselt,  aga praaki oli tema kohta palju. Samas vaheldus see õnnestumistega ning Metsal oli kohe avaminutil võimalus ka skoor avada. Paraku see Eesti parimaks võimaluseks jäigi. Lõpuminutitel flirtis natuke ka teise kollasega, ent ilmselgest väsimusest hoolimata suutis pallivõitmistel olla täpne.

• Kohe avaminutil standardolukorrast löögile pääsenud Mets nurises kasti lastud pallide kvaliteedi üle

Michael Schjönning-Larsen – 5. Sama jutt mis Peetsoni puhul ehk Premium liigast tulles ongi Rootsi koondisega raske. Ilmselgeid vigu eriti palju ei teinud, kuigi jäi mitmel puhul hätta peapallide mängimisel ja avapoolajal oli korra kõvasti õnne, et pall karistusalas tema väljasirutatud kätt ei tabanud. Samuti jäi hiljaks teise väravaga lõppenud olukorras, aga ei olnud seal ainus süüdlane. Suutis panustada ka rünnakule, üleminutite julge tõusmine ja pealelöök on midagi sellist, mida tahaks temalt tulevikus rohkemgi näha.

Mihkel Ainsalu – 4. Premium liiga, tippkoondis, teine tempo ... Kisub kordamiseks, aga nii lihtsalt on. Ainsalust saadi korduvalt üsna hõlpsalt mööda, rünnakul valis ta aga teist mängu järjest kas liiga turvalisi lahendusi või siis ei lugenud mängu piisavalt kiiresti, et näha näiteks teisel äärel vabanenud kaaslast ja pall sinna viia.

Mattias Käit – 6. Kvaliteeti oli näha pallipuudetest, eeskätt aga vastu võetud otsustest ja nende elluviimise kiirusest. Kahjuks polnud tal üksinda võimalik kuigi palju ära teha. Ründemängu poolest Eesti jaoks väga kahvatul teisel poolajal oli Käit üks vähestest, kes tahtis ja suutis meeskonda isegi sügavalt oma karistusala juurest rünnakule vedada.

Martin Vetkal – 5. Tegi palju musta tööd, korra teenis tänu sellele ka vastasele kollase kaardi. Surve all sai hästi hakkama. Teisalt oleks tema positsioonil mängivalt mehelt oodanud aktiivsemat tegutsemist palli nõudmisel ja saamisel, selles osas kadus Vetkal väljakul täiesti ära.

• Martin Vetkali sõnul võis rootslaste vigastus tulla neile paradoksaalsel kombel hoopis kasuks

Ioan Yakovlev – 5. Proovis jätkata sealt, kus aserite vastu pooleli jäi, aga Rootsi jõulisemad kaitsjad panid ta kiiresti paika. Algne teravus kustus paarikümne minuti järel, aga jällegi võib seda öelda kogu Eesti ründemängu kohta. Tahtmist oli palju, ent spurdid osutusid tulutuks. Standardolukordadest õnnestus anda paar head palli, kahjuks oli ebaõnnestumisi märksa rohkem.

Vlasi Sinjavski – 4. Töötas korralikult ja kui vaja, pani ka vastasega rinnad kokku, aga palliga ei õnnestunud võistkonnale kuigi kasulik olla. Kaitsetegevuses näitas see-eest omajagu sisu, aga võrreldes kas või Yakovleviga oodanuks enamat.

Alex Matthias Tamm – 6. Ei karda midagi ega kedagi, läks julgelt duellidesse ja Rootsi kaitsjad - eriti Alex Douglas - olid temaga päris hädas. Teisel poolajal hakkas pikapeale väsima ja väärinuks küllap puhkama pääsemist kiireminigi kui 81. minutil, aga treenerid ei tahtnud ilmselt viimast vahetuspausi kiirustades ära kulutada.

Martin Miller – 4. Nii varakult kui 54. minutil sekkuv esimene vahetusmees peaks suutma mängus midagi muuta. Milleril see kahjuks ei õnnestunud, ta ei saanud mängu sisse ja panus rünnakule jäi peaaegu olematuks. Kaitseski tuli lihtsaid apsakaid sisse, näiteks lasi korra mehe selja tagant äärt mööda värava peale jooksma.

Patrik Kristal – 5. Särtsu tuli temaga juurde ja erinevalt mitmest teisest mehest suutis pinge all palliga rahulikuks jääda. Otsis kogu aeg käike ettepoole, platsinägemise ja tahtejõu kõrvale on edaspidi vaja ka lihtsalt füüsilist mehistumist.

• Kristalit ei kõiguta ei üle Lilleküla kaikunud aplaus ega number 14: ma tean, mida minust oodatakse

Kevor Palumets – 5. Jagas kohati hästi palli ja vabanes rootslaste survest, töövõimele pole ka midagi ette heita. Rünnaku ehitamisel jäi kahvatumaks, aga sellega oli raskustes ka kogu ülejäänud meeskond.

Henri Anier ja Märten Kuusk – mängisid hinde teenimiseks liiga vähe.

Eesti koondis - 5. Rootsi näitas veenvalt klassivahet, eeskätt igapäevaselt Eesti liigas mängivatele meestele. Siiski oli ka Eesti mängus helgeid hetki, eriti esimese paarikümne minuti jooksul. Kahjuks ei õnnestunud neid võimalusteks vormistada ja hoo sisse saanud Rootsit enam peatada ei õnnestunud, aga mängupilt polnud lootusetu ja vähemalt hingestatud võitlust suudeti lõpuni näidata. Ühtpidi suudeti võrreldes septembrikuise mänguga paremini teha väikeseid asju, aga suuremad edusammud neist koosnevadki.

Hinnete skaala: 10 - teiselt planeedilt; 9 - maailmaklass; 8 - hiilgav; 7 - väga hea; 6 - hea; 5 - keskmine; 4 - alla oma taseme; 3 - kehv; 2 - täiesti kohutav; 1 - tuleks kaaluda alavahetust.

NB! Võrreldes eelmistes koondiseakendes peetud valikmängudega on Soccernet.ee hindeskaalat veidi kohendanud, mistõttu võrdlused varasemate kohtumiste järel antud hinnetega ei ole üksühesed.