Patrik Kristal. Foto: Jana Pipar

Patrik Kristal teenis Rootsi vastu oma teise koondisemängu. 16-aastane poolkaitsja sai platsile sekkudes vast õhtu suurima aplausi. "Ma tean oma võimeid. Ma tean, mida minust oodatakse," rääkis ta.

Eesti koondis kaotas Rootsile ka Rahvuste liiga kodumängus 0:3. Kristal sekkus mängu 65. minutil, pisut enne viimast tabamust. "Selline kahevahel: kaotasime, aga samas sain ma mängu. Andsime okei lahingu," jagas Kristal mängujärgseid emotsioone. "Olime lõpuni koos, olime tugevad, üksteisel külje all. Aga jah, sellised kahetised tunded."

Kristal vahetas välja Martin Vetkali ja liikus keskväljale rassima. "[Peatreener Jürgen Henn] ei öelnud midagi erilist kaasa. Kõik oli selge, mida tegema pidi – trennis olime harjutanud. Aga kui kolmas löödi, siis läksime 5-4-1 peale ja siis oli natuke teistmoodi, aga ei midagi erilist," rääkis noor koondislane.

Kristali sekkumisele reageeris publik valju aplausiga ning kerge viisijupiga. Seda Kristal väga tähele ei pannud. Aga kas teadmine sellest paneb survet juurde – et Eesti jalgpallisõbrad ootavad temast palju? "Survet mul ei ole. Ma tean oma võimeid. Ma tean, mida minust oodatakse. Lihtsalt tuleb teha tööd selle nimel, et seda saavutada," oli Kristal konkreetne.

Kas särginumber 14 (mille kandis kuulsaks pikaaegne kapten Konstantin Vassiljev – L. J.) siis vähemasti kõigutab? "Ei, absoluutselt mitte!" sõnas ta veelgi kindlamalt.

Kui Rootsis toimunud debüütmängust võttis Kristal kaasa ühe pallinäppamise Dejan Kulusevskilt, siis kel korral jäi peale Eesti publik. "Kindlasti [on oluline see], et tegin kodurahva ees, A. Le Coqil, debüüdi. Atmosfäär on suurepärane, kui fännid on kaasas. See annab ülipalju juurde!"

Kas Kristalil on nüüdse "staarieluga" seoses telefon aina punane ja kõik loodavad särki saada? "Ma ei ole telefoni veel vaadanud – ma ei tea, palju neid sõnumeid praegu on. Aga muidu, noh, ma olen sellega tegelikult harjunud. Neid küsimisi tuli juba kaks aastat tagasi ka. Olen harjunud," sõnas noor poolkaitsja, kinnitades, et naudib sellist tähelepanu.

Aga milline tähelepanu tuleb isa Marko Kristalil? "Ta on tavaliselt selline rahulik, ei ütle väga midagi. Aga kui nüüd koju lähen, eks siis räägime," muigas 16-aastane pallur.