Eesti koondise magusas 2:0 võidus põhjanaabri Soome üle kerkis kahtlemata enim esile Ats Purje, kes oma endises kodulinnas kahe värava ja enesekindla esitusega mängu otsustas.

Kuigi protokollis jäävad mängu meenutama just Purje tabamused, siis tegelikult väärib ülimalt suurt kiitust kogu Eesti koondise mäng tervikuna.

Mängupildilt üpriski võrdselt kulgenud kohtumise kallutaski meie kasuks lisaks heale realiseerimisele ka hingestatud ja organiseeritud kaitsetöö, mille tulemusena Soome Sergei Pareikot üleliia proovile ei pannudki ning vaid ühe pealelöögi väravale kirja sai.

Kas hinnata eilset kohtumist Magnus Pehrssoni ametiaja üheks parimaks, on juba maitseasi, aga fakt on see, et Sinisärgid näitasid eile üle pika aja taas terviklikku ja igas aspektis toimivat mängu, mis kestis sisuliselt kõik 90 minutit ning kus kõva kaitsetöö kõrvale suudeti juurde lisada ka teravad ja kiired rünnakud.

Ats Purje - 8. Pikki aastaid Soome Veikkausliigas pallinud mees näitas, et kui Nõmme Kalju ridades meeldib talle eelkõige resultatiivseid sööte anda, siis koondise jaoks on ta tihti selleks meheks, kes "punni maha keerab" ja hea mängupildi ka positiivseks tulemuseks realiseerib. Kui viimasel ajal on koondise murekohaks olnud ründajate suutmatus nii Sinisärgis kui klubis väravaid lüüa, annab Atsi eilne esitus lootust, et üks vajalik väravaesine "otsustaja" on meil vähemalt San Marino mänguks olemas.

Artur Pikk - 7. Kallaste keskkaitsesse liikumisega ehk pisut üllatuslikult vasakkaitses alustanud Pikk näitas sarnaselt Inglismaa mängule, et noore mängumehe näol on tegu väga stabiilse palluriga, kes olenemata vastasest risti ette ei löö ning üle pabistama ei hakka. Muidu julget ja ennastsalgavat endise kaitseväelase eilset esitust jääb kroonima ka oivaline tsenderdus, mille Ats Purje 2:0 väravaks realiseeris.

Ragnar Klavan - 7. Ragnar, nagu Ragnar ikka. Ülikindel ja vajalik lüli, kes annab meeskonnale palju nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Juhendas tervikuna väga hea mängu teinud kaitseliini edukalt ning tasuks selle eest nullimäng.

Ken Kallaste - 6,5. Kui esimesed 15 minutit oli pisut näha, et Kallaste parempoolse keskkaitsja kohal end vasakujalgsena ehk kõige mugavamalt ei tunne, siis kohanes mängu jooksul kiirelt ning hoidis Klavaniga meie trahvikasti suurema osa ajast puhtana. Suutis veel mitmeid olukordi paigata enda kiirusega ning võib edaspidi Enar Jäägeri kõrval olla järgmine "paberitega äärekaitsja", kes koondist vajadusel ka keskkaitses aidata saab.

Markus Jürgenson - 6,5. Nagu öeldud, väärib kiitust kogu kaitseliini tegevus ning erand ei ole ka Jürgenson. Alustas pisut rahulikumalt, kuid hiljem toetas juba julgelt ka rünnakuid. Ülimalt kindel esitus ning väliselt aimaks, et tegu on kogenud koondislasega, mitte mehega, kes alles oma viienda mängu ranvuskoondise särgis kirja sai. 

Sergei Pareiko - 6,5. Soliidne mäng, ette heita pole mitte midagi. Supertõrjeid tegema ei pidanud, tsenderdused püüdis hästi ja väljalöögid olid ka päris head. Samuti teadis kogenud mehena, millal palli mängu panemisega pisut oodata ja tempot pisut alla lasta.

Rauno Alliku - 6,5. Pehrssoni neljas musketär? Sarnaselt Islandi mängule väga silmapaistev ja toretsev mäng paremäärelt. Ei kartnud, jooksis julgelt rünnakule ja lõi vajadusel ka peale. 

Konstantin Vassiljev - 6,5. Tuli ja tegi oma ära. Näitas taaskord, et näeb platsi väga hästi ja oli vahetusmängijatest silmatorkavaim.

Sergei Zenjov - 6,5. Tekitas korduvalt heade läbiminekutega teravusi ja sai preemiaks ka väravasöödu kirja. On näha, et Venemaa kõrgliigas saadud regulaarne mänguaeg on enesekindlusele väga positiivselt mõjunud. Pisut jääb veel kripeldama kerge otsustamatus, mis meest koondisesärgis värava ees paistab saatvat.

Maksim Gussev - 6. Debüüt kirjas! Sekkus küll alles viimastel minutitel ja jääks traditsiooniliselt hindeta, aga oma poolelt vastase kaitsekolmandikule soleerimine ning korraliku löögiga rünnaku lõpetamine väärib kiitust. Võttis saadud 4-5 minutist maksimumi ja näitas sisu!

Aleksandr Dmitrijev - 6. Kuigi üleliia silma ei paistnud, siis hoidis tavapäraselt keskväljal asjad korras. Nagu Dmitrijevi puhul koondises ikka, tegi palju musta tööd ning kui eraldi situatsioonide eest kiita ehk pisut keeruline, tõestas, et tema kohalolekul on keskpoolkaitses asjad just kaitsvas perspektiivis korras.

Ilja Antonov - 6. Sisuliselt sama jutt, mis Dmitrijevi puhulgi. Tegi palju musta tööd, hoidis keskvälja korras ning eilse võidu väga oluline alustala oligi asjaolu, et soomlaste üritused keskelt läbi murda Antonovi ja Dmitrijeviga eesotsas juba eos summutati.

Joel Lindpere - 6. Kindel ja eksimusteta esitus. Raske midagi ette heita, aga ei paistnud ka millegi erilisega silma. Ilmselt oli pisut veel vigastus jalgades ning heal päeval võinuks tema jalast lahkunud tsenderdused veelgi täpsemad ja konkreetsemad olla. 

Artjom Dmitrijev - 6. Järjekordne debütant. Rahvusvahelise tempoga harjumine võttis ehk pisut aega ning jäi saadud 15 minutiga ehk suhteliselt anonüümseks. Samas ei langenud ka ansamblist välja.

Gert Kams - 5,5. Kuigi sai kirja terve poolaja ja tõi äärele ka teatavat teravust, jäi esimesel poolajal samal positsioonil tegutsenud Allikuga võrreldes selgelt märkamatumaks. Eks siin oli oma roll ka erinevate iseloomudega poolaegadel, aga näiteks ründefaasis ei olnud tsenderdused kasti alati just kõige kvaliteetsemad. Kaitsetööd tegi seevastu mehe eest.

Dmitri Kruglov - 5,5. Sarnaselt Kamsile sai kirja 45 minutit, aga jäi saadud mänguajaga ikkagi liialt anonüümseks. Kaitsetööd tegi jällegi isuga ning keeruline ka otseselt midagi ette heita. Ründefaasis oli mehe märkimisväärseim tegu ilmselt hästi värava ette keritud korner, mille Ken Kallaste napilt üle raamide suunas.

Henri Anier - 5,5. Pooltund kirjas, aga ühtegi ohtlikku olukorda ega teravamat pallipuudet mitte ja see on ründaja puhul paraku murekoht. Jällegi oli siin oluline roll asjaolul, et sekkudes juhtis Eesti juba 2:0 ning palli valdas enam Soome. Anieri sekkudes tundubki koondise mängupilti tekkivat paradoks, kus vastane omab initsiatiivi ning tipuründaja rolliks jääb vastase kaitseliini survestamine.