2019 kujunes Inna Zlidnise (29) jaoks kolmandate tiitlite aastaks – keskkaitsja võitis Budapesti Ferencvarose koosseisus karjääri kolmanda Ungari meistritiitli ja tunnistati pühapäeval kolmandat korda Eesti parimaks naisjalgpalluriks. Teenete ehk 75 koondisemängu täitumise eest pälvis ta ka Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi.

Kolmanda Ungari meistritiitliga kordas ta Eesti jalgpallurite rekordit. Rohkem välisriikide meistritiitleid pole võitnud keegi, Zlidnisega sama palju ainult 2003, 2004 ja 2006 FC Kopenhageniga Taani meistriks tulnud Urmas Rooba. Augustis alanud Ungari kõrgliiga 2019-20 hooajal on Ferencvaros sügiseste mängude järel liider.

Koondise-aasta peamine kordaminek oli EM-valiksarjas võõrsil Türgiga tehtud 0:0 viik, maavõistlustes saadi jagu Leedust ja Aserbaidžaanist. Õppetunnid saadi suvel MM-finaali jõudnud Hollandi ja tunamullusel EM-finaalturniiril osalenud Venemaa käest, skoorideks vastavalt 0:7 ja 0:4.

Soccernet.ee vestles Zlidnisega möödunud jalgpalli-aastast pühapäeval Estonia kontserdisaalis.

Inna, pälvisid kaks auhinda. Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi seoses 75 koondisemängu täitumisega ja 2019. aasta parima Eesti naisjalgpalluri tiitli. Kumb neist sulle tähtsam on?
Raske valida, sest mõlemad on tähtsad. 75 mängu on naisjalgpalluri jaoks ilus number. Ei ole väga palju naisi, kes selle tähiseni jõuavad. Tahan tänada kõiki treenereid, kes on mind nendeks 75 mänguks väljakule usaldanud.

Individuaalsed auhinnad nagu parimaks naisjalgpalluriks tunnistamine on väga mõnusad. Need toovad hea tunde, aga tegelikult on jalgpall ju naiskondlik mäng. Seega tuleb mul tänada kõiki mängijaid, treenereid ja meditsiinilist personali, kellega koos mul see aasta möödus. Muuseas, meditsiinilise personali tähtsus muutub seda suuremaks, mida vanemaks saab jalgpallur!

Klubis oli mul väga hea hooaeg. Kuna kaks aastat järjest jäime Ferencvarose naiskonnaga hõbedale, aga tänavu saime kauaoodatud kuldmedali kätte, siis see teeb minu jaoks tänavuse aasta kahtlemata eriliseks.

2019 tervikuna oli maailmas naiste jalgpallile ilmselt kõigi aegade edukaim, sest niivõrd palju tähelepanu pole varem pälvitud. Kas ja kui palju seda kõike oli tunda Ungaris mängides?
Ei saa öelda, et 2019. aastal midagi oluliselt teisiti oleks olnud, aga juba paar aastat tagasi toimusid Ungari naiste meistrivõistlustel muutused, millega proovitakse neile suuremat tähelepanu püüda.

Näiteks tehakse naiste kõrgliiga kohtumistest ülekandeid Ungari suurimas telekanalis ning lisaks mängule endale on eetris ka stuudioarutelu. Samuti iganädalane kokkuvõttev bülletään. Meistrivõistluste formaat näeb ette finaalseeriat, et rohkem inimesi tuleks mänge vaatama. Mängime üha suurematel staadionitel.

Kui palju sa ise tänavust MM-finaalturniiri vaatasid ja mis mõtteid seal avanenud pilt tekitas?
MM-i vaatamine oli keeruline, sest olime samal ajal Ferencvarosi naiskonnaga treeninglaagris. Isegi finaalkohtumine USA ja Hollandi vahel jäi mul otsepildis nägemata. Aga muid mänge ikkagi vahelduva eduga nägin ja naiskonnakaaslastega arutasime sündmusi igapäevaselt.

Aga kõige tähtsam on, et naiste jalgpallile seoses MM-iga osaks saanud suur tähelepanu jätkuks ega piirduks ainult suurturniiriga. Naiste jalgpall tahab ja vajab igapäevast tähelepanu. 

* * *

Eesti jalgpallurid välismaal võidetud meistritiitlite arvu järgi:

3             Urmas Rooba                     Taani                      2003, 2004, 2006 (FC Kopenhaagen)
3             Inna Zlidnis                          Ungari                  2015, 2016, 2019 (Ferencvaros)
2             Ats Purje                               Soome                  2008 (Turu Inter), 2019 (Kuopio Palloseura)
1             Sergei Terehhov                Soome                 2004 (Valkeakoski Haka)
1             Joel Lindpere                      Bulgaaria           2005 (Sofia CSKA)
1             Taavi Rähn                            Leedu                   2008 (Panevežyse Ekranas)
1             Ragnar Klavan                   Holland               2009 (AZ Alkmaar)
1             Sergei Pareiko                   Poola                    2011 (Krakowi Wisla)
1             Pille Raadik                         Soome                  2013 (Aland United)
1             Tarmo Kink                          Ungari                  2013 (Györi ETO)
1             Henrik Ojamaa                 Poola                     2014 (Varssavi Legia)
1             Igor Morozov                    Ungari                   2014 (Debrecen)
1             Mihkel Aksalu                   Soome                  2015 (Seinäjoki JK)
1             Artur Pikk                           Valgevene           2016 (Barõssavi BATE)
1             Pavel Londak                    Norra                     2016 (Trondheimi Rosenborg)
1             Kevin Kauber                   Wales                    2018 (The New Saints)
1             Albert Prosa                     Malta                     2018 (FC Valletta)