Järjekordselt suuri lootusi hellitav Belgia on pealtnäha sattunud lihtsasse alagruppi, aga Ukraina mängib millegi palju suurema nimel ning Slovakkial ja Rumeenial pole vähimatki kaotada, võita seevastu väga paljut.

• Vaata EM-i Go3 vahendusel!

Soccernet.ee tutvustab käesoleva rubriigiga EM-finaalturniiri osalejaid. Liigume iga päevaga edasi ühe alagrupi kaupa.

• A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
• B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
• C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taani muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
• D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?

Belgia

FIFA edetabelis: 3. koht
Valikturniiril: alagrupis Austria ees 1. koht (6 võitu, 2 viiki, 0 kaotust)
Saavutused: MM-pronks (2018) ja poolfinaalikoht (1986), EM-hõbe (1980) ja -pronks (1972), olümpiakuld (1980)

Staar: Kevin De Bruyne

Belgia kõigi aegade ühe säravama mängija klass ei vaja üle kinnitamist. Et De Bruyne suudab võimalusi luua, on kindel; tähtis on see, kes neid realiseerib. Romelu Lukaku võimed on teada ning talle sekundeerib lõppenud hooajal Bundesligas Leipzigi eest 24 väravat kõmmutanud Lois Openda. Liigahooaja esimese poole vigastuse tõttu vahele jätmine võib Belgia jaoks olla varjatud õnnistus, sest Manchester City pole seekordseks suurturniiriks jõudnud De Bruynet veel ära kurnata.

Eemalejääja: Thibaut Courtois

Maailma parim väravavaht? Võib-olla. Aga EM-il me Courtois'd ei näe, ehkki ta suutis ränga põlvevigastuse kevadeks seljatada ja Real Madridi Meistrite liiga finaalis võidule aidata. Mullusuvine solvumine kaptenipaela asjus jooksutas Tedesco ja Courtois' vahelt läbi musta kassi, kes siiani toas ringi hiilib. Kui peatreener hiljuti väitis, et on teinud kõik endast oleneva, toomaks väravavahti tagasi koondisesse, nimetas Courtois teda otsesõnu valetajaks - ja sinna kadus ka tema EM-kutse.

Treener: Domenico Tedesco

14mängu, kümme võitu ja neli viiki - pärast katastroofilist MM-i ehk 2023. aasta veebruaris Roberto Martinezilt koondise üle võtnud Tedesco pole Belgia tüüri juures veel kordagi kaotusekibedust maitsnud. MM-i järel häälekalt nõutud noorendus- ja uuenduskuur käib samuti täistuuridel, sest vanameistritest on alles vaid 36-aastane Jan Vertonghen ning kolme aasta eest EM-il käinud 26 mehest sõidab seekord Saksamaale vaid kümme. Eeldatavalt võimaldavad alagrupimängud Tedescol seada meeskond valmis play-off'is ees ootavateks kõvemateks vastasteks ja õige rütmi leidmiseks võib see olla belglaste edu valemis ülimalt tähtsal kohal.

Pilk peale: Johan Bakayoko

Hooaja jooksul vaid ühe liigakaotuse saanud ja Hollandi meistriks kroonitud PSV Eindhoveni noor äär on ambitsioonikas. "Viie aasta pärast tahaksin olla Ballon d'Ori võitja," pihtis ta hiljuti The Athleticule. Vundament on unistusele igatahes laotud, sest 21-aastane paremäär panustas PSV tiitlivõitu 14 väravaga ja lisas teist sama palju väravasööte. Koondisedebüüdi tegi ta alles mullu märtsis, aga on juba saanud kirja 11 kohtumist ning avas juunikuus Lillekülas Eesti vastu ka väravatearve.

Potentsiaal?

Belglaste "kuldselt põlvkonnalt" on palju oodatud juba teab mitme järjestikuse suurturniiri eel, aga kahel viimasel EM-il on nende tee saanud otsa veerandfinaalis (tõsi, viimati hilisema võitja Itaalia vastu) ja MM-ist pole mõtet rääkidagi. De Bruyne vedamisel ja tugeva ründeliini abil on Belgial küllalt šansse, et ootused-lootused lõpuks tulemuseks vormida. Suurim küsimärk on ehk keskkaitse kohal, sest Vertonghen ja Wout Faes kipuvad kõrget liini hoides aeglaseks jääma. Üht-teist näitab seegi, et Tedesco pidi mullu kevadel tagasi koondisesse meelitama sealt korra juba taandunud Axel Witseli. Samuti pole tabelit vaadates sugugi võimatu, et veerandfinaalivastaseks saadakse tiitlisoosik Prantsusmaa ja kolme aasta tagune saatus kordub ...

Koosseis:

Väravavahid: Koen Casteels (Wolfsburg), Thomas Kaminski (Luton Town), Matz Sels (Nottingham Forest)
Kaitsjad: Timothy Castagne (Fulham), Maxim De Cuyper (Club Brugge), Zeno Debast (Anderlecht), Wout Faes (Leicester City), Thomas Meunier (Trabzonspor), Arthur Theate (Stade Rennais), Jan Vertonghen (Anderlecht), Axel Witsel (Atletico Madrid)
Poolkaitsjad: Yannick Carrasco (Al Shabab), Kevin De Bruyne (Manchester City), Orel Mangala (Lyon), Amadou Onana (Everton), Youri Tielemans (Aston Villa), Arthur Vermeeren (Atletico Madrid), Aster Vranckx (Wolfsburg)
Ründajad: Johan Bakayoko (PSV Eindhoven), Charles De Ketelaere (Atalanta), Jeremy Doku (Manchester City), Romelu Lukaku (Roma), Dodi Lukebakio (Sevilla), Lois Openda (RB Leipzig), Leandro Trossard (Arsenal)

Slovakkia

FIFA edetabelis: 48. koht
Valikturniiril: aalgrupis Portugali järel teine koht (7 võitu, 1 viik, 2 kaotust)
Saavutused: MM-il korra kaheksandikfinaalis (2010), EM-il korra kaheksandikfinaalis (2016)

Staar: Milan Škriniar

Pärast Marek Hamšiku karjäärilõppu - muide, EM-ile sõidab slovakkide kõigi aegade suurim väravakütt ja rekordinternatsioniaal ikkagi, lihtsalt nüüd juba meeskonna mänedžeri rollis - on temalt kaptenipaela ja tähesära üle võtnud Škriniar. Mullu suvel Interist PSG-sse kolinud keskkaitsja on oma karistusalas võimas, aga suudab ka pika sööduga edukalt mängu avada. Lisades sellele loomupärased liidriomadused, on slovakkidel jätkuvalt võtta mees, kelle soeng ei anna küll Hamšiku mõõtu välja, aga pakutav stabiilsus on meeskonnale ehk isegi kasulikum.

Eemalejääja: Robert Mak

Noorena Manchester City akadeemiast karjääri alustanud 33-aastane maailmarändur on jõudnud ära käia Bundesligas, Kreekas, Venemaal, Türgis ja Ungaris, kuniks maandus mõne aasta eest Austraaliasse Sydney FC ridadesse. Kui klubi eest pole Mak ühte kunagist PAOK-i hooaega kõrvale jättes kunagi väravalöömisega ülemäära hiilanud, siis oma riigi eest kirja saadud 16 tabamust on korralik number ning valiksarja alguses kutsus peatreener ta väikese pausi järel uuesti koondisesse. Aga EM-piletit see Makile ikkagi ei taganud, kuna finaalturniiriks eelistas Calzona nooremaid mehi.

Treener: Francesco Calzona

Kahekümne aasta jooksul viies klubis Maurizio Sarri abilise rollis olnud 55-aastasele itaallasele on Slovakkia juhendamine üldse karjääri esimene ametikoht peatreenerina. Seega pole ime, et kui Calzona 2022. aasta suvel keset kehva Rahvuste liiga hooaega ametisse nimetati, reageerisid slovakid sellele umbusklikult. Ent Napolis tema käe all töötanud Hamšik teadis hästi, millise mehe ta koondise tüüri juurde toob. Tunnustusena kutsuti Calzona talvel pärast EM-pääsme kindlustamist päästma ka Serie A tiitlikaitsjat Napolit, kelle Walter Mazzarri oli sohu tüürinud. Ehkki Calzonal seal ülemäära hästi ei läinud, on Slovakkias tema aktsiad endiselt kõrgel.

Pilk peale: Tomaš Suslov

Ei, teadaolevalt pole tegu kuulsate Eesti korvpallikohtunike kadunud poolvennaga, ent kõvasti tuntumaks on ukraina juurtega 22-aastane poolkaitsja end viimase aastaga teinud küll. Viimaste voorudega kõrgliigasse püsima jäänud Hellas Verona fännid valisid ta hooaja parimaks mängijaks, mis on Suslovi jaoks viimaseid hooaegu arvestades märkimisväärne samm edasi - kui tema eelmine tööandja Groningen Hollandis esiliigasse kukkus, surus Suslov läbi ülemineku Itaaliasse, aga pidi seetõttu karistuseks ka veidi aega duubelrivistuses veetma. Ka koondise peatreener Calzona on pidanud teda avalikult manitsema, aga väljakul on Suslov suutnud edukalt muundada oma isepäisuse ettearvamatuseks ja teravuseks.

Potentsiaal?

Kui lisada Škriniarile Feyenoordis hea hooaja teinud äärekaitsja David Hancko, kelle vastu on juba suve algul tundnud huvi paljud tippklubid, ning kogenud 37-aastasest Juraj Kuckast, Ondrej Dudast ja Stanislav Lobotkast koosnev keskväljakolmik, saamegi slovakkide tuumiku, millest läbimurdmine ei tohiks kellelegi lihtne olla. Küsitavam on ründeliini kvaliteet, sest näiteks kunagi imelapseks tituleeritud Robert Boženik lõi küll Portugalis Boavista eest 15 mänguga kaheksa väravat, aga neist viimased tulid veebruaris. Mitmel mehel on koondisemänge omajagu, tabamusi aga napib. Valiksarja edu põhjal poleks mingi üllatus, kui slovakid suudavad alagrupist edasi murda, aga suuremate koondiste vastu läheb neil kardetavasti raskeks.

Koosseis:

Väravavahid: Martin Dubravka (Newcastle United), Henrich Ravas (New England Revolution), Marek Rodak (Fulham)
Kaitsjad: Vernon De Marco (Hatta), Norbert Gyömber (Salernitana), David Hancko (Feyenoord), Sebastian Koša (Trnava Spartak), Adam Obert (Cagliari), Peter Pekarik (Berliini Hertha), Milan Škriniar (PSG), Denis Vavro (Kopenhaagen)
Poolkaitsjad: Laszlo Benes (Hamburg), Matuš Bero (Bochum), Ondrej Duda (Hellas Verona), Patrik Hrošovsky (Genk), Juraj Kucka (Bratislava Slovan), Stanislav Lobotka (Napoli), Tomaš Rigo (Ostrava Banik).
Ründajad: Robert Boženik (Boavista), David Duriš (Ascoli), Lukaš Haraslin (Praha Sparta), Leo Sauer (Feyenoord), Ivan Schranz (Praha Slavia), David Strelec (Bratislava Slovan), Tomaš Suslov (Hellas Verona), Lubomir Tupta (Libereci Slovan)

Rumeenia

FIFA edetabelis: 46. koht
Valikturniiril: alagrupis Šveitsi ees 1. koht (6 võitu, 4 viiki, 0 kaotust)
Saavutused: MM-il korra veerandfinaalis (1994), EM-il korra veerandfinaalis (2000)

Staar: Nicolae Stanciu

Wuhan Three Towns, Hiina. Damac, Saudi Araabia. Need pole enamasti just klubid, mille pealt EM-iks koondisesse pääseb, aga kapten Stanciu on Rumeenia jaoks niivõrd asendamatu, et talle saadetakse jätkuvalt koondisekutseid ka väga kaugetele maadele. Koos ründaja Denis Alibeciga on 31-aastane Stanciu üks kahest mehest, kes ka varem Rumeeniaga suurturniiril käinud, ning erinevalt mitmest nimekamatesse Euroopa klubidesse kuuluvast kaaslasest ei saa ta vähemalt mänguminutite nappuse üle kurta.

Eemalejääja: Florin Tanase

Kui juba Rumeenia legend Hagi sind andekaks nimetab, pead sa seda tõepoolest olema. Aastate eest Tanase sellise kiituse küll pälvis, aga edasi pole asjad tema jaoks soovitud rada mööda läinud. Kodumaal teenitud "sukelduja" mainet läks 29-aastane ründaja mõne aasta eest suure rahaga maha pesema, siirdudes esmalt Abu Dhabisse ja sealt edasi Saudi Araabiasse. Veel tänavu kevadel sai ta Kolumbia vastu koondisemängu ja -värava kirja, aga EM-iks Iordanescu valikusse siiski ei mahtunud.

Treener: Edward Iordanescu

Iordanescu? Oleks nagu tuttav ... Aga Edward? Edi? Ei lähe ikka soojemaks? Olgu, proovime siis põlvkonna võrra eestpoolt. Anghel Iordanescu - kuidas nüüd tundub? Jah, seesama Anghel Iordanescu, kes jõudis Rumeeniat tüürida kolm korda, sealhulgas viia nad 1994. aastal MM-i veerandfinaali, mis on siiani rumeenlaste suurim saavutus. Pojal ei ole rekordilised 101 korda koondist juhendanud isaga võrreldavat CV-d veel ette näidata, aga ta on töötanud mitmes kodumaises suurklubi ja valiksari läbiti löömatuna. Iordanescu ametiaja alguses kukuti seejuures Rahvuste liiga C-divisjoni, nii et hüpe on mõne aastaga olnud märkimisväärne.

Pilk peale: Florinel Coman

"Meie oma Mbappe!" kuulutas taas ei keegi muu kui vanameister Hagi kunagi. Kaheksa aastat hiljem mängib Coman jätkuvalt koduliigas, ent on lõpuks ometi hakanud kõlavat võrdlust sisuga täitma. Üheksa-aastase põua lõpetanud FCSB tänavuses meistritiitlis oli 18 väravat löönud vasakäärel märkimisväärne roll ja kui 26-aastane Coman suudab ka EM-il särada, võib see talle viimaks Euroopa suurliigade uksed avada.

Potentsiaal?

MM-il käidi viimati 1998. aastal ja EM-idelt pole viiel katsel saadud enamat ühest võidust. Selle valguses peab Rumeenia olema õnnelik juba finaalturniirile jõudmise üle, eriti kuna nende ridades puuduvad Adrian Mutu, Dorinel Munteanu ja Dan Petrescu taolised tähed, Gheorghe Hagist rääkimata. Iordanescu ei ole üritanud üle enda ja meeskonna varju hüpata, lähenedes mängudele enamasti ettevaatlikult, aga suurturniiril ei pruugi see olla sugugi halb plaan. Küll tuleb rumeenlastel leida keegi, kes väravaid lööks - valiksarjas tuli tabamusi vaid 16 ja neistki 10 Andorra vastu. Aga enda võrku lasti vaid viis palli ja kõva kaitse võib EM-il olla vähemalt alagrupist edasipääsemise osas kõva valuuta.

Koosseis:

Väravavahid: Horatiu Moldovan (Atletico Madrid), Florin Nita (Gaziantep), Stefan Tarnovanu (FCSB)
Kaitsjad: Nicusor Bancu (Craiova Universitatea), Andrei Burca (Al Okhdood), Radu Dragusin (Tottenham Hotspur), Vasile Mogos (CFR Cluj), Ionut Nedelcearu (Palermo), Bogdan Racovitan (Czestochowa Rakow), Andrei Ratiu (Rayo Vallecano), Adrian Rus (Pafos)
Poolkaitsjad: Alexandru Cicaldau (Konyaspor), Florinel Coman (FCSB), Ianis Hagi (Alaves), Dennis Man (Parma), Marius Marin (Pisa), Razvan Marin (Empoli), Valentin Mihaila (Parma), Darius Olaru (FCSB), Deian Sorescu (Gaziantep), Nicolae Stanciu (Damac), Adrian Sut (FCSB)
Ründajad: Denis Alibec (Muaither), Daniel Birligea (CFR Cluj), Denis Dragus (Gaziantep), George Puscas (Bari)

Ukraina

FIFA edetabelis: 22. koht
Valikturniiril: Inglismaa ja Itaalia järel 3. koht (4 võitu, 2 viiki, 2 kaotust), sõelmängudel alistati 2:1 Bosnia ja Hertsegoviina ning seejärel 2:1 ka Island
Saavutused: MM-il korra veerandfinaalis (2006), EM-il korra veerandfinaalis (2020)

Staar: Oleksandr Zintšenko

Koondise kapten on juba mõnda aega olnud hädas tüütu vigastusega, mis pole lubanud tal koduklubi Arsenali soovitud moel aidata. Ent kui Inglismaal heidetakse talle ette pisut puudulikke kaitseoskusi, siis Ukraina eest jätkuvalt hoopis keskväljal tegutsev Zintšenko suudab sealt palju paremini mängu dikteerida. Lisaks veab ta koos Andrii Ševtšenkoga kodumaa spordisaadikuna heategevusprojekte, mis on riigi abistamiseks sisse toonud miljoneid eurosid.

Eemalejääja 12. mängija: 33 miljonit ukrainlast

Isegi kui mõni Ukraina pallur peaks viimasel hetkel EM-ile sõitjate seast välja langema, minnakse turniirile suurematena kui mis tahes teine meeskond. Sümboolselt ei mängi ukrainlased juba mitmendat aastat ju jalgpalli, vaid kogu vaba Euroopa nimel. Kahe aasta tagune valus eemalejäämine MM-ilt heastati nüüd sõelmängude kaudu võetud EM-pääsmega, kusjuures Bosnia ja Hertsegoviina vastu saadi hakkama väiksemat sorti imega - veel 85. minuti alates oi Ukraina Zenicas kaotusseisus, aga lõi siis kaks väravat ja võitis ikkagi.

Treener: Serhii Rebrov

Legendaarne Ševtšenko pani eelmise EM-i järel ameti maha ja mõnes mõttes oli igati loogiline, et järgmisena asus rooli tema kunagine ründepartner Rebrov. Ukraina vajas jätkuvalt peatreenerit, kellega meeskonnal ja rahval oleks emotsionaalne side, ning Rebrov seda ka pakub. "Kuidas saaksime tähistamisele keskenduda, kui inimesed kodumaal iga päev surevad?" ohkas ta EM-pääsme kindlustamise järel. 

Pilk peale: Heorhii Sudakov

Mees, kes debüteeris kolm ja pool aastat tagasi Donetski Šahtari esindusmeeskonna eest Meistrite liigas võõrsil Real Madridi vastu ja aitas omad 3:2 üllatusvõiduni, on nüüd saanud 21-aastaseks ning teda võrreldakse mängustiili poolest aina enam Kevin De Bruynega. Šahtari spordidirektor Darijo Srna ennustas suve alguses, et Sudakov läheb sel suvel "vähemalt 60 miljoni euro eest" mõnda Euroopa tippliigasse. Hea finaalturniir lisaks sellele hinnasildile ilmselt veel mõned või koguni mõned kümned miljonid.

Potentsiaal?

Meeskonnas on omajagu sügavust - vabalt võib juhtuda, et sellised mängijad nagu Andrii Jarmolenko, Ruslan Malinovski ja Roman Jaremtšuk piirduvad EM-il nappide minutitega. Liidreid jagub igasse liini, alustades Real Madridi eest silma paistnud väravavahi Andrii Luniniga, jätkates Inglismaa kõrgliigas mängivate Vitali Mõkolenko, Ilja Zabarnõi, Zintšenko ja Mõhhailo Mudrõkiga ning lõpetades La Liga suurüllataja Girona eest 24 väravat löönud ja Pichichi auhinna endale võtnud Artem Dovbõkiga. Talendis ja võimetes pole seega kahtlust, aga sama selge on seegi, et mõtteid paratamatult kodumaal toimuva juures hoidva Ukraina suurim väljakutse peitub vaimu talitsemises.

Koosseis:

Väravavahid: Heorhi Buštšan (Kiievi Dinamo), Andrii Lunin (Real Madrid), Anatoli Trubin (Benfica)
Kaitsjad: Valeri Bondar (Donetski Šahtar), Juhhõm Konoplja (Donetski Šahtar), Mõkola Matvijenko (Donetski Šahtar), Bohdan Mihhailitšenko (Žitomiri Polissja), Vitali Mõkolenko (Everton), Oleksandr Svatok (Dnipro-1), Ilja Zabarnõi (Bournemouth), Maksim Taloverov (Linzi LASK), Oleksandr Tõmtšik (Kiievi Dinamo)
Poolkaitsjad: Volodõmõr Bražko (Kiievi Dinamo), Ruslan Malinovski (Genoa), Mõhhailo Mudrõk (Chelsea), Taras Stepanenko (Donetski Šahtar), Heorhi Sudakov (Donetski Šahtar), Serhi Sõdortšuk (Westerlo), Mõkola Šaparenko (Kiievi Dinamo), Oleksandr Zintšenko (Arsenal), Viktor Tsõgankov (Girona)
Ründajad: Artem Dovbõk (Girona), Roman Jaremtšuk (Valencia), Andrii Jarmolenko (Kiievi Dinamo), Oleksandr Zubkov (Donetski Šahtar), Vladislav Vanat (Kiievi Dinamo)

***

Alagrupi mängugraafik (kõik kellaajad Eesti aja järgi):

• 17. juuni, 16.00 - Rumeenia-Ukraina (München)
• 17. juuni, 19.00 - Belgia-Slovakkia (Frankfurt)
• 21. juuni, 16.00 - Slovakkia-Ukraina (Düsseldorf)
• 22. juuni, 22.00 - Belgia-Rumeenia (Köln)
• 26. juuni, 19.00 - Slovakkia-Rumeenia (Frankfurt)
• 26. juuni, 19.00 - Ukraina-Belgia (Stuttgart)