Oslo Valerenga ja Eesti koondise keskkaitsja Enar Jääger (33) rääkis intervjuus Soccernet.ee-le pikast vigastuspausist, karjääri teisest punasest kaardist, enda ja Valerenga käekäigust ning tulevikust.

Olid päris pikalt vigastatud. Kuidas ja millal see vigastus üldse tekkis?
Vigastus tuli jaanuaris, kui olin umbes nädal aega trenni teinud. Põlv läks lihtsalt paiste ja enam kuidagi ära ei läinud. Siis tegime pildi ja selgus, et kõhres oli mõra, mingid tükid olid lahti. Veebruaris oli operatsioon ja pärast seda on põlv taastunud.

Vigastus tuli mingis suvalises olukorras?
Isegi ei olnud mingit kontakti, lihtsalt põlv läks paiste.

Nii et hooaja ettevalmistus jäi ühenädalaseks?
Põhimõtteliselt ühenädalaseks jah, selline väike oli.

Jaanuari lõpus mingi Norra ajaleht kirjutas, et juba taastud ja oled tagasi tulemas.
Nii oligi, et esimese nädala tegin trenni, siis läks põlv paiste ja mingi aeg ei teinud trenni. Siis läks natuke paremaks ja jälle tegin trenni ja läks uuesti paiste. Pärast seda ma enam rohkem ei treeninud ja ühes laagris ma ei käinud üldse kaasas. 

Kas pärast operatsiooni on taastumine plaanipäraselt läinud?
Siiamaani küll. Eks põlv annab mingitel aegadel tunda ja on ikkagi valulik, aga see pidi olema tavapärane asi. Peab lihtsalt treeningkoormuseid jälgima ja tasakaalus hoidma ning vajadusel natuke tagasi tõmbama. Korralikult olen praegu treeninud poolteist kuud.

2016. aasta maikuus said samuti tõsise põlvevigastuse. Kas nüüd oli sama põlv?
Sama põlv, aga teine vigastus.

Enne 30. sünnipäeva olid üsna terve ja nüüd lühikese perioodi jooksul kaks sellist suurt vigastust.
Jaa, kunagi ammu vanemad mängijad rääkisid, et kui 30 saad, siis hakkavad asjad juhtuma. Ma kunagi ei uskunud seda. Nüüd pärast kolmekümnendat on hakanud jah sellised jamad tulema. Loodame, et see probleem on viimane.

Kuna see oli juba teine suur vigastus, siis ega mingeid musti mõtteid või karjääri lõpetamise mõtteid ei tekkinud?
Ei. Ma olin kindel, et tulen sellest tagasi. Nüüd peab ainult vaatama, kuidas põlv edasi käitub ja koormusi kannatab. Arvatavasti on okei.

Millega siis tegelesid, kui vigastatud olid?
Ma hakkasin kohe taastuma ja põlvele harjutusi tegema. Mulle anti kavad, mida pidin jälgima. Ega mul mingit puhkust ei olnud, olen operatsioonist saadik pidanud teatud asju tegema. Iga paari nädala tagant käisin põlvespetsialisti juures, kes andis mulle uued harjutused.

Pärast vigastuspausi hakkasid alustuseks mängima Norra teises divisjonis Valerenga duubli eest. Kuidas seal tase on?
Nii ja naa. Meie duublis on enamasti 16- ja 17-aastased noored poisid. Lisaks saadetakse sinna teatud hulk mängijaid põhivõistkonnast, kes põhisatsi eest ei mängi. Eks ta päris kõrg- või esiliiga tase ei ole, aga kui pole kaheksa kuud mänginud, siis on okei saada esmane mängupraktika seal.

Sulle kaptenipaela andmine oli siis loogiline?
Jah, kuna seal poisid on 16-17, siis vanusevahe on suur.

Kuidas Sul need mängud läksid?
Esimeses kohtumises mängisin 45, teises 60 ja kolmandas 90 minutit, seal oligi vaja põlve pärast vaikselt minuteid juurde panna. Kaks mängu kaotasime, ühe võitsime. Enda esitused läksid mäng-mängult paremaks, viimane mäng lõppes küll punasega.

Kas see oli Su karjääri esimene punane kaart?
Teine. Esimene oli koondise valikmängu avapoolajal [2012. aastal] Türgis.

Nüüd said suupruukimise eest?
Suupruukimise eest, jah.

Mida siis kohtunikule ütlesid?
Las see jääb saladuseks (naerab). Üleminutitel oli olukord, kus minu silmis oli suhteliselt kindel penalti, selle peale eesti keeles reageerisin. Ma otseselt kohtunikku ei sõimanud, aga tema põhjenduseks oli ülereageerimine. Ta iseenesest ei saanud aru, mida ma ütlesin.

Kõrgliigas oled nüüd juba ka kahes mängus mõned minutid saanud. Läksid siis seisu hoidma?
Jah, mõlemas mängus oli meil 1:0 eduseis ja mind pandi viiesesse kaitseliini keskele. Branni vastu käisid juba üleminutid, Lilleströmi vastu 87. minut.

Kuidas näed väljavaateid tagasi põhikoosseisu pääseda? Kuidas praegused keskkaitsjad mänginud on?
Praegused on hästi mänginud, selles suhtes ei saa midagi halvaks panna. Meil on üheksa vooru jäänud, loodame, et saan ka mõned täismängud. Praegu on raske, ma olen alles tagasi tulnud ja see on loogiline, et kohe ei panda põhikoosseisu. Tuleb ikkagi oma koht uuesti välja võidelda. Teised on seal praegu õigustatult, loodetavasti varsti see muutub.

Kas teil suvel keegi keskkaitsjatest lahkus?
Üks noor läks laenule Vikingisse, aga põhikoosseisu omadest ei läinud keegi.

Valerengal on nüüd kolm võitu ja kolm nullimängu järjest. Kas asjad siis sujuvad praegu hästi?
Viimased kolm mängu on jah hästi ja stabiilselt läinud, enne seda käis üles-alla. Suvel saime keskväljale täiendust, arvatavasti on ka see natuke meie olukorda balansseerinud.

Kas kolm vooru tagasi muutsite ka midagi konkreetset?
Ei muutnud, taktikaliselt on kõik sama. Võib-olla mõned mängijad lihtsalt tõsteti ümber.

Mängisite hiljuti Taijo Teniste koduklubi Branniga ja võitsite. Mis Sa arvad, kas Brannil on šansse meistriks tulla?
Muidugi. Neil on Rosenborgiga kaks punkti vahet ja jäänud on üheksa mängu, kõik on nende enda kätes. Meil on järgmine mäng kodus Rosenborgiga ja Taijo mainis, et oleks vaja võita.

Mis Valerenga eesmärk on?
Praegu on meil neljanda kohaga üks punkt vahet. Eks eurokohale on võimalik tõusta, aga esiviisikusse jõudmisega võiks juba rahule jääda.

Oled juba päris kaua Norras mänginud, kas norra keel on selge?
Ma saan norra keelest aru, aga ise ei räägi. Meil käivad enamus treeningud ja koosolekud inglise keeles, kuna meil on nii palju välismängijaid.

Kui pikk Sul leping on ja mis Su tulevikuplaanid klubikarjääri mõttes on?
Praegu on leping detsembrini ehk selle hooaja lõpuni. Eks siis näeb. Ma praegu ei ole klubiga veel rääkinud, klubi ei ole ka minuga rääkinud. Loodetavasti lähiajal saab selgeks, endal oleks ka lihtsam.

Aga ise oleksid muidu nõus seal jätkama?
Eks oleneb kõik pakkumisest ja vaja perega läbi rääkida. Mul põhimõtteliselt ei ole midagi selle vastu, et sinna jääda. Eks siis näeb, mis klubi otsustab.

Kas sellise hooaja pealt oli koondisekutse natuke üllatav ka?
Natuke kindlasti. Alles suhteliselt hiljuti tulin vigastusest tagasi ja ei ole kõrgliigas väga mänginud. Aga ma olen valmis. Kui on vaja mängida, siis ei ole probleemi.

Oleksid valmis praegu koondise eest ka 90 minutit mängima?
Muidugi, ikka!