Juba seitsmendat aastat Saaremaal treenerina töötav ja jalgpalli vedav Jan Važinski räägib intervjuus Soccernet.ee-le klubi hetkeolukorrast ja plaanidest tulevikus.

Enne hooaja algust ei olnud kuigi palju inimesi, kes uskusid, et FC Kuressaare nii hästi esineks. Kui suur on teie roll selles, et meeskond nii hästi mängis?

Enne hooaega olid prognoosid tõepoolest sellised. Saime ju meistriliigas mängimisest teada suhteliselt vähe aega enne hooaja algust ning meeskonna komplekteerimiseks aega eriti ei jätkunud. Hooaja alguses oligi selline eesmärk, et püsida Dünamost ees ning pidada üleminekukohtumisi. Mida hooaeg edasi, seda rohkem tundus, et käegakatsutav on ka tunduvalt kõrgem koht kui üheksas. Tegelikult on ju treeneri vastutus alati kõige suurem, mistõttu on sellist küsimust targem esitada mängijatele. Ise panen alati endale peale mängu ja hooaega niiöelda hinde, aga ma arvan, et sellest avalikult rääkida, ei ole soliidne.

Millised olid teie arvates Kuressaare tugevad ja nõrgad küljed sel hooajal?

Nõrgaks küljeks võib pidada seda, et meil olid probleemid üheskoos treenimisega. Lõime standardolukordadest korraliku protsendiga väravaid, ent nägin, et kui meeskond treenis koos, oli see protsent veelgi suurem. Võistkonnale, mis mängib rohkem kontrarünnakute peale, on standardolukordade väravaks realiseerimine väga oluline. Peamiseks nõrgaks küljeks võibki lugeda selle, et meeskond ei saa koos treenida, kuna osad mängijad töötavad või õpivad mandril. Üks nõrgemaid kohti on ka positsioonirünnak, mille kallal tuleb tublisti tööd teha.

Tugevamaks küljeks võib nimetada seda, et me suutsime mõnikord mängida kompaktselt: olime tugevalt kaitses ning kontrarünnak oli kiire ja rünnakul oli mitu mängijat. Suve ajal peale Saarte Mänge tuli see eriti hästi välja. Muidugi on tugevaks küljeks ka see, et meil on hea kollektiiv. Kõigile mängijatele meeldib, kui nad on koos. Meeskonnas ei olnud mingeid gruppe, sisekliima oli korralik. Olgugi, et meil oli väike mängijate valik, siis number 1 prioriteet oli alati see, et mängija sobiks meeskonda. Meie esimesel meistriliiga aastal (2000) ei olnud see sugugi nii lihtne.

Millal on loota, et kõik mängijad elavad, töötavad ja õpivad Saaremaal ning on siit pärit?

Pole kerge. Saaremaal on jalgpall väga noor. Siin on ka töökohtade puudus ja kõik ülikoolid on mandril. Tulevikus oleks see kindlasti ideaalne ning mina vaatan sellele optimistlikult. Loodan, et lähitulevikus selline aeg tuleb.

Asusite Kuressaare treeneripostile 1998. aastal. Miks otsustasite just Saaremaale tulla ja kaua kavatsete siin veel jätkata?

Enne olin Viljandi Tulevikus abitreener. Tuli pakkumine Kuressaare peatreeneri kohale, ja usun, et iga treener tahab proovida ise meeskonda juhtida. Mõtlesin, et miks mitte proovida. Siiani kõik mulle sobib ja meeldib, tööd on päris palju. Tänu Janek Meedile vähenes ka töökoormus. Näen siin veel päris palju perspektiivi ja ei vaata küll kuskile mujale.

Kas arvate, et UEFA Pro-litsents, mida taotlete, võib avada teile ka ukse välismaale?

Põhimõtteliselt jah. See litsents annab sellise võimaluse. Võibolla tulevikus tulevadki sellised pakkumised ja võimalused.

Aga kui tuleks pakkumine, siis oleksite nõus minema?

Alati oleneb pakkumisest ja kindlasti tuleks pikalt kaaluda. Oleneb ka tööst, kas pakutakse peatreeneri või mõne muu klubiga seotud inimese kohta.

Olete juhendanud aastatel 93-94 ka Eesti U-18 koondist. Kas mõni teie endistest hoolealustest on praegugi tipptasemel mängija?

Väravavaht oli Sergei Pareiko, kes praegu Venemaal mängib. Siis oli veel Liivo Leetma. Samuti Meelis Rooba.

Kas treeneritöö Saaremaal tasub ennast ära? Või teete selle kõrvalt ka muud tööd?

Ei, ainult treeneritööd teen. Sedagi tööd on praegu piisavalt ning kindlasti ei jõuaks selle kõrvalt teist tööd teha. Siis jääks ka perele hoopis vähem aega. Ei saa õelda, et ma rahul ei oleks.

Millised on meeskonna plaanid uueks hooajaks juhul, kui jäädakse meistriliigasse püsima?

Sellest on praegu veel vara rääkida. Parem on uurida selle kohta peale üleminekumänge, kui hooaeg läbi. Eesmärgid paneme paika enne hooaega, plaanid peale üleminekumänge.

Aga pikemas perspektiivis? On midagi kindlat sihiks seatud?

Plaanid on mitte arendada ainult meistriliiga meeskonda, vaid kogu Saaremaa jalgpalli. Võib õelda, et mass on meil olemas ja mitmed grupid. On meil ju nüüd kaks treenerit ja proovime oma tööd kvaliteetsemalt teha. Mihkel Aksalu näol on esimene saarlane ka rahvuskoondises. Mängijaid tuleb veel peale ja loodame, et tuleb veel mängijaid, kes jõuavad ka A-koondisesse, mitte ainult noortekoondistesse. Loodame, et jalgpall Saaremaal ikkagi areneb, kuigi Tallinnaga on seda näiteks raske võrrelda, kuna inimesi on seal lihtsalt tunduvalt rohkem. Kui võtta teised kohad Viljandi, Tartu, Pärnu, siis on jalgpall meil nendega samal tasemel.

Kui suur on klubi sõltuvus FC Florast ja Flora süsteemist?

Kuressaare on Flora süsteemi klubi ja loomulikult käib asi läbi Flora. Ma ei arva, et see halb oleks. Kindlasti on see suureks plussiks, sest mängijatel on valik. Nad saavad oma karjääri algul mängida kodusaarel ning hiljem, kui nad saavutavad kõrgema taseme, juba Floras.

Seega Kuressaare kohta veel öelda ei saa, et tegu oleks iseseisva klubiga?

Ei, veel loomulikult ei saa, sest jalgpall on siin veel liiga noor. Ja ei saa õelda, et Flora ei tahaks meid iseseisvaks klubiks lasta. Selleks oleks vaja koostada omad programmid jms. Selleks kõigeks on aga vaja raha.

Kas töö käib selle nimel, et klubi tulevikus iseseisvaks saaks?

Töö käib. Grupp areneb. Küll tuleb see aeg, mil sponsorid vaatavad, et Kuressaare on piisavalt tugev meeskond, et neil tasuks klubisse investeerida..

Mida arvate praeguse Eesti meistriliiga tasemest?

Enne hooaega olin veidi ärevuses, et milliseks kümne meeskonnaga meistriliiga tase kujuneb. Väike kartus ikka oli, et kuidas me saame võrdselt mängida neli korda TVMK, Levadia ja Floraga. Mängud on läbi ja ei saa õelda, et kerge oli. Loomulikult oli raske ning mõnikord lõi tõesti klassivahe välja, aga ei saa õelda, et meeskonnad tulid siia mütsiga lööma. Nad tulid siia võitlema, mitte kindlat kolme puntki noppima.

Miks Teie arvates käiakse Kuressaares jalgpalli nii vähe vaatamas, kuigi ollakse ainus kohalik palliklubi, mis mängib meistriliiga tasemel?

Võib-olla meie klubi poolt on vähe tööd tehtud. Vähe on reklaami ja peale selle peaksime ka koolis propagandat tegema, igasguguseid üritusi korraldama jms. Töö selle jaoks käib. Tartus on kohe rööm mängida, kui nii palju rahvast mängudel käib. Ning kõigile, mitte ainult mulle, vaid ka mängijatele meeldib, et nüüd fännid käivad koos meeskonnaga ka vöörsilmängudel. Sellest see asi algab.

Kui suur on fännide tähtsus Teie arvates liigamängudes? Kui palju see mõjutab lõppresultaati?

See on minu arvates väga tähtis. Ei saa öelda, et fännidel tähtsust pole. Võtame kasvõi Tartu: nad lõid viimaes kahes mängus väravad lõpus. See on see, et kui tribüünil koguaeg rahvas toetab, siis vastutus on ikka natuke teistsugune. Mängud toimuvad ikka mitte niisama, vaid rahvale ning populariseerimaks jalgpalli.

Kas Kuressaare puhul võib rääkida üldse mingist koduväljakueelisest, kui mänge käib vaatamas nii vähe rahvast?

Ikka võib. Eriti just sel aastal läheb meil kodus ikka paremini. Mängijatel, kes tulevad mandrilt, ei ole enam sellist tunnet, et ei taha siia sõita vms. Ikka on kodutunne, kui Saaremaal mängime.

Kas lähitulevikus on loota, et Kuressaare saab omale puhtalt jalgpallistaadioni?

Praegu on plaanis kunstmuruväljaku kõrvale rajada ka harjutusväljak. Toetajate rahad on selle projekti jaoks praktiliselt olemas. Seal saaks pidada ka noorteliiga kohtumisi. Nii lähedal see puhas jalgpallistaadion siiski pole. Praegu tahetakse rekonstrueerida linnastaadionit. Linn paneb sinna rahad, et tribüünid ja valgustuse korda saaks. Flora poolt tuleb uus murukate ja võibolla ka soojendusega plats.

Kui palju käib Kuressaares lapsi ja noori treeningutel?

Novembri algul andsin linnavalitsusse nimekirjad, kus koos tüdrukute ja naistega oli kokku umbes 125 nime. Viimasel ajal tuleb kõige väiksemate gruppi poisse juurde ja juba praeguseks on see number suurenenud. Viimased kaks kuud olen käinud lasteaias trenni andmas ja algtõdesid õpetamas. Juba väikesed lapsed tahavad edasiseks spordialaks valida just jalgpalli ning väikesed lapsed mängisid röömuga. Enne mul nii väikeste lastega kogemus puudus. Noorte arv koguaeg suureneb.

Rääkides veel uue hooaja plaanidest, siis kas on juba mõni kindel mängija, kes lahkub, kes lisandub?

Kindlad lahkujad on Kalle Lepp ja Jaanis Kriska, kes käivad Tallinnas koolis ja hakkavad uuest hooajast Tallinna klubis mängima. Samuti on minemas Kaarel Raamat. Tulijatest on veel vara rääkida. Kuna kaotame Kalle ja Jaanise, kes on mõlemad keskkaitsjad, siis on vaja see positsioon katta. Nüüd hakkab vormi taastama ka Kristjan Leedo, kes oli meeskonna kapten. Võib-olla lisame ka ühe kaitsja ja ründava poolkaitsja. Sõrves on ka mitu mängijat, kes koputavad Kuressaare meeskonna uksele. Ei näe mingit probleemi selles järgmisel aastal.

Aga just need mängijad, kes moodustavad meeskonna põhituumiku. Martti Pukk, Dmitri Kulikov, Viktor Alonen?

Nemad kõik jätkavad kindlasti ka järgmisel aastal. Neile kõik sobib ja meile meeldib nende suhtumine. Nendega probleemi ei ole.

Rääkides keskkaitsjatest, mis on saanud Vitali Valuiskist?

Vitaliga konflikti olnud ei ole, ta käib lihtsalt ehitusel tööl. Samamoodi oli ka Maikko Möldriga, kes käis hooaja esimesel poolel välismaal tööl. Vitaliga suhtlesime telefoni teel ja temal endal oli ka kahju, et ta ei saanud meeskonda aidata. Hooaja alguses mängis ta väga korralikult. Järgmine aasta peaks ka tema mängida saama.

Hooaja alguses räägiti Marko Kristali siirdumisest Kuressaarde. Kas seda võib lugeda vaid puhtalt spekulatsiooniks?

Ei, see oli nii, et kui meil oli komplekteerimisega raskuseid ja ei olnud kindel, et Viktor Alonen mängib, siis oli meil vaja poolkaitsesse kogenud mängijat ning üks võimalus oli Marko. Mängida oleks ta saanud Kuressaare eest küll vaid Tallinnas.

Ning lõpetuseks, Soccernet.ee jalgpalliportaali ka loete?

Jah ikka loen.

Kas ainult artikleid või vahest ka kommentaare?

Vahel loen kommentaare ka. Mõnikord võib fännide arvamus olla ebameeldiv ja ebaprofessionaalne, kuid igal inimesel on oma nägemus ja kriitikat tuleb taluda.


Täname küsimuste koostamisel abiks olnud külastajaid:
Madis, Toomas Tõniste, ronek, rootsi kunn, Lauri, Timo