Miniseeria Southamptonist lõpeb sellega, milline tõotab tulla Lõuna-Inglismaa klubi tulevik. Suurepärase noorteakadeemia toel loodetakse jäädavalt tippu tagasi pürgida.

Southampton oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses üks Inglismaa tugevamaid klubisid ja võitis nii liigatiitleid kui Inglismaa karika hõbemedaleid. Viimane võidukarikas pärineb viie aasta tagusest ajast, kui võideti Football League Trophy (seal osalevad kõik klubid Inglismaa kolmandast ja neljandast liigast, kokku 48 võistkonda).

Paljud Southamptoni fännid unistavad, kus võiks nende lemmik olla, kui klubi oleks saanud endale hoida näiteks Alan Shearer'it, Gareth Bale'i, Theo Walcotti ja Alex Oxlade-Chamberlaini. Need neli tuntud nime said oma jalgpallihariduse just Pühakute akadeemiast, mida on tunnustatud kui Inglismaa üht parimat.

Bale, Walcott ja Chamberlain müüdi vaid ühel põhjusel - klubil oli vaja raha, et end elus hoida. Kõik muutus 2009. aastal, kui pankrotis olnud Southamptoni omanikuks sai Markus Liebherr, kelle omandusse kuulus omanimeline ehitusmasinate firma. Aasta pärast klubi ülevõtmist Liebherr suri ning Southamptoni pärandas Katharina, tema tütar.

Miks osta, kui saab kasvatada?

Novembri alguses sai valmis klubi 30 miljonit naela maksnud uus treeningkeskus, kus on suurepärased võimalused nii jalgpalli mängimiseks kui koolihariduse omandamiseks. "Arvan, et see on kõige parem investeeringu vorm. See võib meile tulu tuua järgmised 50 aastat ning selle asemel, et 30 miljoni eest üks mängija soetada, kasvatame esindusmeeskonnale viis akadeemia vilistlast," lausus Pühakute jalgpallidirektor Les Reed.

Treeningkeskuses on näiteks kooliklassid akadeemia mängijatele, spordilaboratoorium ja jõusaalid - kõike, mida võib üks maailma tippu pürgiv pallur tahta. Esindusmeeskond ja noorteakadeemia einestavad eraldi, et noortel oleks, kuhu rühkida.

Keskuse üks kõige müstilisemaid kohti on Must Kast. Ruum, kus otsustatakse, keda Southampton endale vajab. Infot kogutakse üle maailma, et saada paremat aimu mängijatest, kellele oma sihikud seatakse. Southamptonile on tähtis, et nende jaoks huvipakkuv mängija sobituks peatreeneri mängufilosoofiaga.

Õigupoolest oli sarnane süsteem klubis kasutusel juba enne treeningkeskuse valmimist ning võimaldas Pühakutel soetada Graziano Pelle. "Teadsime Grazianot juba ammu, sest üritasime teistest sammu võrra ees olla. Kui peatreener Ronald Koeman teda tahtis, siis saime vastata, et pole probleemi - teame temast kõike," selgitas Les Reed.

Tehnoloogia on Southamptonis au sees ning alates tänavusest hooajast on noormängijatel iPad-id, mis aitavad neil jälgida oma arengut. Klubi jaoks spetsiaalselt loodud Saints App mõõdab nende esitusi, füüsilist vormi ja oskusi. Rakenduses saavad sõna sekka öelda ka treenerid, kes saavad mängijatele märkmeid jätta.

Kedagi ei põlata ega jäeta üksi

Southamtponi ninamehed teavad, et nad ei suuda võidelda rikkamate meeskondadega. Nende eelarve pole kummist, mis sunnibki neid keskenduma noortetööle ja innovatiivsusele. "Meie sooviks on jõuda tippu ja pakkuda konkuretsi parimatele meeskondadele. Tahame, et mängijad, kes meiega 9-aastaselt liituvad teaksid seda. Soovime, et nad usuksid võimalusse jõuda akadeemiast esindusmeeskonda," rääkis Reed.

Tänavune hooaeg on näidanud, et omakasvandikel on võimalus end Premier League'is proovile panna. Mänguaega on kogunud näiteks kaitsja Matthew Targett ning poolkaitsjad Harrison Reed, James Ward-Prowse ja Jake Hesketh. Prügiminuteid on korjanud kaitsja Jason McCarthy ja keskväljamehed Dominic Gape ning Lloyd Isgrove.

Klubi ei otsi mängijaid ainult Southamptonist, vaid üle kogu Inglismaa ning ei põlga pallureid, kes ei kõlvanud suurematele meeskondadele, kuna polnud füüsiliselt piisavalt arenenud. Et väljaspool linna tulnute elu kergem oleks, ei pea nad elama akadeemiahostelis, vaid ühe linnas elava pere juures, kes noorele turvatunnet pakub. Diivadel pole Southamptonis kohta, sest poisid peavad ise pesema nõusid, riideid ja voodipesu.

Pühakute akadeemiat kaheksa aastat (2005-2013) juhtinud Matt Crocker teab, kui tähtis noortetöö klubile alati olnud on. "Kui Southampton oli vaat et pankrotis, siis ei võetud akadeemialt raha ära. Seda rahastati samal tasemel edasi, kui teised finantsprobleemide küüsis olevad klubid võtavad esmajärjekorras raha just akadeemialt," rääkis Crocker.

The Southampton Way

Pühakud teavad, et kiiret pole. Kuigi tänavune hooaeg on seni olnud imeline, pole garantiid, et kõik nii roosiliselt jätkub. Eelmise aasta suvel ütles Nicola Cortese asemel tegevjuhiks määratud Ralph Krueger (kes juhendas 2012/13 hooajal NHL-i meeskonda Edmontoni Oilersit), et klubi eesmärgiks on lõpetada tabeli keskel - kümnes koht oli tema arvates igati mõistlik. Kuigi hetkel terendab võimalus pääseda kas Euroopa või Meistrite liigasse, siis ei ronita kanadalase sõnul selleks nahast välja. "Me ei hakka suuri riske võtma ainuüksi sellepärast, et Euroopa jalgpalli nautida. Muidugi tahame sinna jõuda, kuid teeme seda oma võimaluste raames," sõnas Krueger.

Naljakas on mõelda, et pea kuus aastat tagasi läksid pühakud administratsiooni (kui klubi ei suuda võlgu maksta) ning langesid esiliigast Inglismaa tugevuselt kolmandasse liigasse. Raskustest hoolimata on Southampton nüüdseks jõudnud Premier League'is neljandale tabelireale ning klubis valitsevast ratsionalismist ja noortele suunatud poliitikast võiksid šnitti võtta paljud meeskonnad kogu maailmas.