Hollandi klubi Arnhemi Vitesse, mis on paljudele eestlastele meelde jäänud kui Marko Meeritsa ja Raio Piiroja endine koduklubi, aga ka Chelsea partnerklubi, kaotas hiljuti profilitsentsi. See tähendab kõigi eelduste kohaselt 1892. aastal loodud klubi lõppu.

Vitesse mängis viimati Hollandi kõrgliigas ehk Eredivisies hooajal 2023/2024. Toona saadi kõrgseltskonnas kuus võitu, kuus viiki ja 22 kaotust ehk sportlikult koguti 24 punkti, kuid klubile määrati litsentsinõuete rikkumise eest 18 miinuspunkti. Hooaeg lõpetati kuue punktiga viimasel kohal, mis tähendas kukkumist esiliigasse ehk Eerste Divisiesse.

Olukord aste madalamal ei paranenud, vaid muutus palju hullemaks, sest hooajal 2024/2025 karistati klubi koguni 39 miinuspunktiga – 2024. aasta septembris määrati -6 punkti litsentsinõuete rikkumise, 2024. aasta novembris veel -21 punkti mitme rikkumise ning 2025. aasta aprillis -3 punkti info varjamise, -3 punkti dokumentide hilinenud esitamise ja -6 punkti varasemate administratiivsete puudujääkide eest. Lõpuks klubi diskvalifitseeriti.

Vitesse jäi eelmisel nädalal Hollandi jalgpalliliidu (KNVB) apellatsioonikomisjoni otsuse järel ametlikult profilitsentsist ilma. "Mitme aasta jooksul on esinenud pettuse, litsentsisüsteemist möödahiilimise ja õõnestamise mustrit, samuti läbipaistvuse puudumist. Apellatsioonikomisjoni arvates on see muster osutunud struktuurseks, tõsiseks ja püsivaks. Seetõttu peab apellatsioonikomisjon litsentsi tühistamist õigustatuks," seisis KNVB avalduses.

Kohalike investorite moodustatud konsortsium teatas tänavu juunis klubi ülevõtmisest ja lubas, et profilitsents suudetakse säilitada. KNVB sõnul juhtus see aga liiga hilja ja nende jõupingutustest pole kasu. "Nende tegevust ümbritsevad ebakindlused, mida me ei saa enne hooaja 2025/2026 algust lahendada," teatas KNVB. Vitesse plaanib KNVB otsuse tsiviilkohtus vaidlustada.

Saavutused ja mängijad

Vitesse on üks vanimaid Hollandi jalgpalliklubisid, kuid riigi meistritiitel on 133-aastase ajaloo jooksul jäänud kättesaamatuks. Viiel korral on saadud teine koht (viimati hooajal 1914/1915). Hollandi karikavõitjaks on Vitesse kroonitud korra, kui hooajal 2016/2017 alistati finaalis AZ Alkmaar.

Esimesele ja ainsale karikavõidule järgnes edukas eurohooaeg, kui 2017/2018 jõuti Euroopa liigas alagrupiturniirile, kus saadi Rooma Lazio, Nice'i ja Waregemi Zulte järel neljas koht. Viimati mängiti alagrupiturniiril 2021/2022, kui Konverentsiliigas saadi Rennes'i järel ning Tottenham Hotspuri ja Mura ees teine koht, misjärel alistati 1/16-finaalis Viini Rapid, aga kaotati kaheksandikfinaalis AS Romale.

Tuntumatest mängijatest on klubis mänginud näiteks Roy Makaay (Holland), Davy Pröpper (Holland), Marco van Ginkel (Holland), Nemanja Matic (Serbia), Wilfried Bony (Elevandiluurannik), Christian Atsu (Ghana), Patrick van Aanholt (Holland), Bertrand Traore (Burkina Faso), Dominic Solanke (Inglismaa), Mason Mount (Inglismaa), Martin Ödegaard (Norra) ja Lois Openda (Belgia).

Mason Mount's Eredivisie regular season by numbers for Vitesse:

29 games
22 starts
72 chances created
63 shots
45 take-ons
32 tackles
9 goals
8 assists

Europa League play-offs to come. 🌻 pic.twitter.com/zT3jf74fej — Squawka (@Squawka) May 9, 2018

Nagu artikli alguses märgitud, siis klubi ridadesse on kuulunud ka Eesti mängijad – Meerits mängis Vitesses aastatel 2011-2014 ja Piiroja 2011-2012. Keskkaitsja Piiroja pääses Eredivisies väljakule vaid kahes mängus vahetusest ja väravavaht Meerits sai kirja neli kohtumist. Mõlemad eestlased olid klubis veedetud aja jooksul kimpus ka vigastustega.

Seejuures Meerits võeti 19-aastaselt Vitessesse varuväravavahiks, aga pärast klubiga kolmeaastase lepingu sõlmimist oli eestlane lühikest aega Vitesse esiväravavaht ja mängis näiteks ka Amsterdami Ajaxi vastu. Nelja mängu järel olukord muutus, sest esinumber naasis vigastuspausilt ja Meerits jäi esinduses mänguajata.

Pohlaku ja Lehiste seos

2010. aasta suvel sai Vitessest esimene välisinvestorile müüdud Hollandi klubi, kui ohjad võttis üle Gruusia miljardär Merab Jordania. Toona käis uudis läbi ka Eesti meediast, sest tehingut aitasid vahendada Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak ja jalgpalliagent Tarmo Lehiste.

"Tunnen Merabi juba väga ammusest ajast, päevilt, mil ta oli Thbilisi Dinamo president," lausus Pohlak 15 aastat tagasi Õhtulehele. Küsimusele, kas keegi eestlastest siirdub juba samal suvel Vitessesse, vastas Pohlak: "Kuna klubi ülevõtmine oli niivõrd pikk protsess ja ma ei tea, mida uus omanik jõuab jäänud päevadega teha, siis on raske midagi kindlat arvata."

Pohlaku ja Lehiste kaudu jõudsid eestlased Vitessesse lõpuks aasta hiljem. Kui Meerits sõlmis Vitessega lepingu juuli alguses, siis Piiroja augusti lõpus üleminekuakna viimastel tundidel ja minutitel. Piiroja lendas Eesti koondisega Ljubljanasse, kus ootas ees EM-valikmäng Sloveeniaga. Lennureisi ajal oli koondise kapten teadmatuses ja sai alles Sloveeniasse jõudes uudise.

"Enne äralendu andsin Tallinna lennujaamas tühjale A4-le kümme allkirja. Alles pärast maandumist sain ise teada, kas asi läks läbi ja mis numbrid ja tingimused lepingusse said," meenutas Piiroja ajakirjale Jalka antud intervjuus. Samas artiklis tuleb välja, et vajalikud dokumendid esitati Hollandi jalgpalliliitu paariminutilise hilinemisega, kuid sellele vaadati läbi sõrmede.

Abramovitši salajane rahastus

Kümmekond aastat oli Vitesse seotud Vene oligarhidega, kes valmistasid kohalikule alaliidule palju peavalu. Juba 2010. aastal, kui klubi omanikuks sai Jordania, seostati Vitesset tugevalt pikaaegse Chelsea omaniku Roman Abramovitšiga. Hollandi jalgpalliliit uuris finantssidemeid Vitesse ja Abramovitši vahel, aga ei leidnud midagi, mis oleks reeglitega vastuolus.

Kahtlused ei kadunud kuhugi, sest paljud Chelsea mängijad käisid aastate jooksul Vitesses laenul. Täiendavad kahtlused tekkisid 2013. aastal, kui Vitesset asus juhtima Aleksandr Tšigirinski, kes oli samuti heades suhetes Abramovitšiga. Vitesse ja Jordania avaldasid siis, et Tšigirinski oli klubiga rahaliselt seotud juba 2010. aastal.

2023. aastal sattusid The Guardiani käsutusse dokumendid, mis näitasid, et Abramovitš oli Vitesse kulutusi 2015. aasta lõpuks laenudega rahastanud vähemalt 117 miljoni euro väärtuses. See oli Vitessele suur investeering, sest klubi kogukäive aastatel 2014-2015 oli 14 miljonit eurot. 

🚨 Roman Abramovich secretly funded the takeover of a Dutch top-division football club and bankrolled it for years during the period that he also owned Chelsea.

Files reveal €117m in loans for Vitesse Arnhem originated with then owner of Chelsea, despite repeated denials.… pic.twitter.com/vbBN31qiZ4 — Football Talk (@FootballTalkHQ) March 29, 2023

Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) reeglid aga nõuavad, et üksteise vastu mängivad klubid oleksid iseseisvalt juhitud, et tagada võistluste ausus ning et ükski füüsiline või juuridiline isik ei tohi omada kontrolli või mõju rohkem kui ühe UEFA võistlustel osaleva klubi üle.

Tšigirinski jäi klubi etteotsa 2018. aasta maini, kuni loobus juhtimisest. Uueks omanikuks sai järjekordne Vene oligarh ja Abramovitši lähedane isik Valeri Oif, kes oli alates 2016. aastast Vitesse juhatuse liige. Oif müüs klubi maha 2022. aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Samamoodi müüs Abramovitš maha Chelsea, sest tema suhtes kehtestati sanktsioonid.