Kehv koefitsient tähendab, et Eesti meistrit ootab järgmisel suvel igal juhul eelringi eelring (16)
Sõltumata sellest, kas Eesti saab 2023. aastaks neljanda eurosarjakoha juurde või mitte, alustab tänavune Eesti meister järgmisel hooajal eurosarja mitte sealt, kus FC Flora tänavu, vaid Meistrite liiga eelringide eelringist, kus osalevad UEFA edetabeli nelja viimase meistrid.
Eurosarjakohtasid jagatakse UEFA peetava koefitsienditabeli alusel, kus riigid teenivad punkte vastavalt klubide poolt eurosarjades näidatud tulemustele. Tabel võtab arvesse eelmise viie eurohooaja tulemusi ning toimib aastase viibega ehk tänavused tulemused mõjutavad ülejärgmise hooaja kohtade jaotust.
Järgmise aasta (2022) kohtade jaotus pandi paika seega eurohooaja 2020-21 lõpuga, mille järel oli Eesti olukord enneolematult kehv – UEFA 55 liikmesriigi seas oldi kukutud 53. kohale. Meistrite liiga reglement näeb aga ette, et edetabeli nelja kõige kehvema riigi meistrid ei taga otsepääset esimesse eelringi, vaid peavad mängima eelringi eelringis.
Koos Eestiga on järgmisel suvel nendeks Island, Andorra ja San Marino. See võistlus mängitakse miniturniiri formaadis (poolfinaalid ja finaal), mille võitja pääseb Meistrite liiga esimesse eelringi ehk sinna, kust alustas tänavu oma teekonda FC Flora. Ülejäänud kolm klubi jätkavad eurohooaega Konverentsiliiga esimeses eelringis.
See tähendab, et halvemal juhul võib Eesti meistri eurohooaeg piirduda kolme mänguga. Seda juhul, kui eelringi poolfinaalis kaotatakse ning langetakse Konverentsiliiga esimesse eelringi, kus samuti kohe esimesele vastasele alla jäädakse.
Eelringi eelringis osalemise potentsiaalne pluss on aga asjaolu, et seal jagatakse täpselt sama väärtuslikke koefitsiendipunkte nagu eelringides. Näiteks võidud San Marino ja Andorra meistri üle annaksid sama palju koefitsiendipunkte kui kaks võitu ükskõik millise klubi vastu esimeses eelringis, kus vastased hoopis kõvemast puust.
Tänavu võitis eelringi miniturniiri Priština (Kosovo), mullu Linfield (Põhja-Iirimaa), 2019 oli võitja Feronikeli (Kosovo) ja 2018, kui see esimest korda mängiti, Drita (Kosovo). Nende võitude toel on Kosovo praeguseks oma koefitsienti sedavõrd palju turgutanud, et lähemal aastatel neid eelringi eelring ei oota.
Eesti langes eelringi eelringi seoses klubide poolt vahemikus 2016-2020 eurosarjades näidatud tulemustega (edasipääs punkte ei anna, vaid neid teenitakse ainult võitude ja viikide eest konkreetses mängus), mis olid järgmised:
- Nõmme Kalju: 19 mängu, millest 5 võitu, 3 viiki ja 11 kaotust.
- FC Flora: 16 mängu, millest 5 võitu, 1 viik ja 10 kaotust.
- FC Levadia: 11 mängu, millest 3 võitu, 1 viik ja 7 kaotust.
- Narva Trans: 4 mängu, millest 4 kaotust.
- FC Infonet: 4 mängu, millest 4 kaotust.
- Paide Linnameeskond: 1 mäng, mis kaotati.
- Kokku: 55 mängu, millest 13 võitu, 5 viiki ja 37 kaotust.
Tänavu on Eesti klubid kogunud piisavalt koefitsiendipunkte (neist 66,6% on toonud Flora), et 2023. aastal Eesti meister eelringi eelringis kindlasti mängima ei pea.
Kuidas see on võimalik et eesti liiga tase on nii nõrk, Põhja iirima kelle oma meister nii hiljuti mängis eelringis on juba 40 pos, KOSOVO daamid ja härrad kelle oma esimene aasta ei läinud arvesse on 38 pos!!! ehk nelja aastaga jõudis saavuteseni.Liechtenstein isegi ühe kluubiga läks premium liiga ette
Kuna punkte jagatakse nendes eel-eelringides samamoodi, siis saavadki Andorrad, Fääri saared, San Marinod ja Kosovod kerkida edetabelis kõrgemale, lükates samal ajal meid alla poole.
Ning nagu eelpool toodi, siis 90+5 minuti kaotus olenemata mängupildist on endiselt kaotus ja annab meile null riikliku koefi punkti.
Siis nende viimaste kohtade liigade professionaalsete meeskondade osalus-analüüs vastavate meistriliigade kontekstis oleks ka teretulnud, et missugune nende liigade üldine tase on.
Võib täitsa olla, et järsku meie tase ongi selline kuigi väikeriikide liiga kohta on tihtipeale nalja tehtud, et inimestel jalgpall puhtalt päevatöö kõrval olev hobi ja samal ajal meie mehed kõik täisprofessionaalid.
Sellest annaks huvitava artikli kokku vorpida, et kas fännide ootused parematele tulemustele on põhjendatud või mitte.
Paraku Levadia on ikka tunduvalt kehvem sats hetkel kui Flora. Nende ainus võimalus ongi liigatiitli peale mängida ning loota, et Flora saab alagruppi konferentsi liigas. Kui seda ei juhtu saab Flora koduliigas põhimeestega mängima hakata ning vahe sulab Levadiaga nagu kevadine lumi. Kui, aga Flora saab konferentsi liigas alagruppi siis oma lühikese pingi tõttu peavad Premium liigas põhiraskust kandma hakkama vahetusmehed ning siis on Levadial võimalus koduses mudaliigas võit võtta.
Korduvalt Flora mängude ajal Legia ja Omoniaga mõtlesi, et jumal tänatud, et mängib Flora mitte Levadia. Kardan lihtsalt, et pall oleks olnud liiga palju aega ühes väravas.
