Nii mõnigi Eesti jalgpalli ustav jälgija hoidis novembris hinge kinni. Suutnuks Harju JK Laagri või Viimsi JK oma plaanid ellu viia, kukkunuks Tartu jalgpall Premium liigast välja. See aga paisanuks kodused meistrivõistlused demograafilisse kriisi – olnuks ju sel juhul juba 6+2 meeskonda 10-st Harjumaaga seotud.

Hoolimata faktist, et kodune jalgpall kipub olema vägagi Tallinna poole kaldu, jätkub tal rammusaid kihte siiski küll ja veel. Selle tõestuseks seame järgnevalt kõik 15 Eesti maakonda oma jalgpallioskuste põhjal ritta.

Millistel alustel paremusjärjestus koostati? Otse öeldes: täiesti suvalistel. Loo autoril oli lihtsalt liiga palju vaba aega. Seega on järjestus täiesti subjektiivne ning liigset loogikat ei tasu tabelikohtade tagant otsida.

Samuti ei maksa kirjatükki liigse tõsidusega suhtuda. Igas Eesti piirkonnas arendatakse jalgpalli nii kuidas osatakse, suudetakse ja võimalusi jätkub ning kõik sellega tegelevad inimesed on ära teeninud suure lugupidamise!

15. Võrumaa

Eesti suusaspordimaakonna viimaselt kohalt leidmine ei tohiks suur üllatus olla. Kuigi kohalik jalgpallikalender flirdib aastast aastasse üha enam talispordialaks saamisega, ei ole Võru jalgpall lumeolude tundmist eduks suutnud pöörata.

Hetkel hoiab sealset lippu kõrgel FC Võru Helios. Tegemist on maakonna suurima klubiga, kus saavad spordiharidust sajad noored. Esindusmeeskond mängib II liigas ning klubi on esindatud ka Tartumaal.

Huvitav fakt: Heliose kodupublik Võrus saab jälgida mänge katusega Barrus Arenalt, mis oma 250 istekohaga on igati korralik staadion.

Maakonna staar: Tšehhi esiliigas ja Tammekas mänginud Kaarel Kiidron.

14. Läänemaa

Tabeli eelviimaselt realt leiame Läänemaa. Eesti vutimeka Harjumaaga jagavad läänlased isegi piiri, ent naabrite mammona pole kõrvalmaakonda üle kandunud.

Kuigi piirkond võib tunduda lausa flegmaatilisena, hõõgub siingi katlas tuli. Lääne-Nigulas on oma väikese treeninggrupi avanud Nõmme Kalju. Haapsalus asub kena murustaadion, mis mahutab mugavalt mitusada pealtvaatajat.

Kohalik jalgpall aga elab parimaid aegu üldse! Nimelt alustab Läänemaa JK tuleval hooajal juba viiendat järjestikust aastat Esiliiga B-s, mis on ühtlasi ka seni kõrgeim liigatase, kus Läänemaal mängitud.

Huvitav fakt: 2017. aastal toimunud haldusreformi järel loovutas Läänemaa oma lõunapoolsed asulad Pärnumaale, mis tähendab antud tabelis aga kaduma läinud stiilipunkte. Neid oleks andnud 30 aastat noorjalgpallureid kasvatanud Lõuna-Läänemaa JK, üle kümne aasta erinevatel liigatasanditel mänginud Lihula ning 15 minutiks maailma kuulsaimaks jalkaklubiks kerkinud Virtsu JK.

Maakonna staar: Haapsalust on pärit mitmekordne Eesti meister Rimo Hunt.

13. Jõgevamaa

Jõgevamaa jalgpallis on nähtaval kohal kaks klubi - Jõgeva SK Noorus 96 ja FC Jõgeva Wolves. Huvitaval kombel ei jaga need kaks kohalikku hiidu staadionit, mis tähendab, et potentsiaal kõvaks derbimänguks on täitsa olemas. Kahjuks ei kuulu sama maakonna klubid samasse liigasse, mängides küll mõlemad III liigas, aga eraldi piirkondades.

Huvitav fakt: Jõgeva jalgpallis annab tooni innovaatiline ja suur mõtlemine. Mis on ühist Manchester Cityl ja Jõgeva Wolvesil? Frantsiis loomulikult! Kui City Football Group omab rohkem kui kümmet jalgpalliklubi maailmas, siis Wolves on oma rakukesi hakanud külvama üle Eesti. "Hundid" on esindatud omanimelise klubiga Tartumaal Äksis ja ka Tallinnas.

Maakonna staar: Eesti parim treener 2023 ja Kalevi ime üks autoritest, Aivar Anniste.

12. Hiiumaa

Hiiumaa tabelikoht võib tunduda esiti liigagi optimistlik. Oma põlistele rivaalidele saarlastele jäädakse jalgpallis selgelt alla. Ka hiidlaste esindusmeeskonna II liigas pallimine ei ole teab mis märkimisväärne edulugu. On siin hoopis tegu puhtakujulise korruptsiooniga, arvestades, et Soccernet.ee peatoimetaja Kasper Elissaar on hiidlane?

Huvitav fakt: Hiiumaa omapära peitub hoopis sealt sirgunud mängijatest! Saarelt on pärit Levadia väravakütt Robert Kirss ning Eesti meistriliigas üle 500 mängu pidanud Andre Frolov. Hiiumaa juurtega on ka koondise raudvara Mattias Käit.

Maakonna staar: Hiidlane on kohalikus jalgpallis nii FC Kuressaaret kui FC Florat esindanud tänane tippkohtunik Martti Pukk.

11. Valgamaa

Lõunaosariikide hulka kuuluv ja Lätiga piirnev Valgamaa on tabeli esimene maakond, mis on näinud ka Eesti tippjalgpalli. Nimelt osales tänaseni tegutsev ja Valga Warriori nime kandev meeskond 2006. aastal Meistriliigas, kus oma ainsal hooajal kõrgseltskonnas jäädi kahjuks viimasele kohale.

Täna ei ole Valga linna jalgpallis isegi mitte sellised ajad. Warriori hoog II liiga Põhja/Ida regioonis oli tänavu pehmelt öeldes kehv: 26-st mängust teeniti vaid üks võit ning lasti tuppa 249 palli ehk keskmiselt 9,6 väravat mängus!

Huvitav fakt: Valga on olnud üks neist klubidest, mis on tegutsenud Tallinna hiiu FC Flora tütarklubina. Nii on Valgas pallinud kuulsate mängijate nimekiri kaunis aukartust äratav: Ken Kallaste, Vjatšeslav Zahovaiko, Henri Anier, Joel Lindpere, Enar Jääger ja paljud teised.

Maakonna staar: te vaid vaadake, kui looduskaunis kohas asub Õhne jõega ümbritsetud Tõrva JK koduplats!

10. Põlvamaa

Põlvakate jalgpallis mängib esimest viiulit Jalgpalliklubi Lootos. 1994. aastal loodud klubis tegutsevad edukalt meeskond, naiskond ja mitmed noortegrupid. Kui mehed on mänginud Eesti madalamates liigades, siis naiskonda on saatnud kõrgem lend ning Põlva Lootose logo on järjepidevalt olnud esindatud naiste meistriliigas.

Huvitav fakt: Legendi kohaselt on põlvakate jalgpallile alus pandud saunalaval ja seda juba sügaval Nõukogude ajal. Nimelt olid kaks ettevõtte juhti vihtlemise kõrval kihla vedanud, et panevad oma töötajatest kokku jalgpallisatsid. Kokku need pundid said ja kui uskuda Lootose kodulehte, olid MEK-i mehed paremas vormis!

Maakonna staar: Põlvamaalt on pärit lausa kaks sinisärki! Nendeks on Arsenali puurivaht Karl Jakob Hein ja hiljuti koondisega lõpparve teinud üks parimaid Eesti naisjalgpallureid Signy Aarna.

9. Raplamaa

Raplamaa jalgpalli viimaste tipphetkede hulka kuulub kahtlemata sisehalli avamine. Kui aga piiluda ajalukku, tuleb välja, et ka see piirkond on mänginud kõrgliigas!

Õige vastus ei ole aga maakonna keskus Rapla, vaid ... Lelle! Jah, see ca 300 elanikuga küla mängis Meistriliigas aastatel 1996-1999 ja on ilmselt kõige väiksema rahvaarvuga kant, kus kunagi Eestis tippjalgpalli mängitud. Lelle edulugu ei olnud kahjuks päris orgaaniline underdog story, vaid tegu oli FC Flora tütarklubiga, millesarnastest oli Eestimaa jalgpallikaart 90-ndatel paks.

Huvitav fakt: Sellesama Lelle SK ajalugu on mõnes mõttes päris koomiline: Moodustati 1996. aastal FC Flora teise tütarklubi Pärnu Tervise põhjal. Nimetati juunis 1997 ümber JK Viljandi Tulevikuks.1999. aasta hooajal loovutas Lelle SK meistriliiga koha FC Valgale, meeskonna põhjal moodustati uuesti Pärnu Tervis.

Samas ei ole midagi uut siin päikese all: umbes samamoodi koliti, tõsteti ja solgutati jalgpalliklubisid ka kunagi Ida-Saksamaal!

Maakonna staar: Kohilast on sirgunud AS Romas palliv suur tulevikulootus Martin Vetkal.

8. Lääne-Virumaa

Kõrge koha saavutavad "läänevirukad" tänu Rakveres asuvale staadionile. Juba 1930. aastal avatud mänguplats on ligemale 1800 inimest mahutav rahvusvahelise kategooria staadion, kus võib pidada näiteks ka eurosarja mänge. 2012. aastal Eestis toimunud noormeeste U-19 Euroopa Meistrivõistlustel oli Rakvere spordipühamu ka üheks võõrustajaks.

Huvitav fakt: Üks kümnest maakonnast Eestis, kus on Eesti parimat vutitaset nähtud. Rakvere Tarvase seni ainus hooaeg Premium liigas oli aastal 2016 ning paraku läks see totaalselt viltu. Meeskond teenis hooaja vältel vaid 3 viigipunkti, mis on Premium liiga kõigi aegade halvim punktisaak.

Maakonna staar: Rakverest on sirgunud Eesti tippu kuuluv jalgpallikohtunik Sten Klaasen.

7. Saaremaa

Saarlaste jalgpall toetub eelkõige 1997. aastal loodud FC Kuressaarele. Kui kunagi tunti "viikingeid" jo-jo klubina, kes pendeldasid kõrg- ja esiliiga vahel, siis nüüd on saavutatud stabiilsus ning ründama on hakatud ka kõrgemaid kohti. Klubi staadion asub saarele omaselt otse mere kaldal, mis on ühtaegu nii võlu kui valu.

Kõrgemale ei lase saarlastel paraku kerkida fakt, et esindusklubi treenib Tallinnas ja publikuhuvi kipub kodumängudel sageli olema napp.

Huvitav fakt: Saaremaa pole ainult Kuressaare. Maailmas tuntust kogunud vutiplatside hulka kuulub kindlasti Orissaare, kus keset väljakut kasvab võimas tammepuu. Jalgpalli mängitakse üle kogu saare, näiteks on Rahvaliiga meistriks kroonitud FC Taritu. Oma jalgpalliklubi on olnud Sõrve säärel ning millenniumi paiku mängiti esiliigat ka naabersaarel Muhus.

Maakonna staar: Saaremaa on koduks loogikaid ja protsesse hästi mõistvale EJL-i presidendile Aivar Pohlakule.

6. Tartumaa

Tartu jalgpall on põnev ja mitmekesine ning just nemad kannavad koormat, mis seotud ootustega Harjumaa ülevõimu lõpetamise osas. Paraku ei ole Tammeka viisaastakuplaanid realiseerunud ning ajalooliselt ei ole seda suutnud ka Maag, Santos ega Welco, rääkimata Elvast.

Siiski ei saa alahinnata Eesti suuruselt teise rahvaarvuga maakonna panust kohalikku jalgpalli ning loodetavasti suudavad taaralinlased ühel päeval oma jutu ka tulemusteks vormida.

Huvitav fakt: Tartumaa on staadionite maakond! Mänguplatside osas on tartlased erakordset nutikust üles näidanud ning oma tahtmise kordi ja kordi läbi surunud. Viisakas Tamme staadion, ühisrahastuse toel kerkinud Sepa jalgpalliväljak ning sel aastal püstitatud Holm Park on suurepärased näited sellest, et kui Tartus tahetakse, siis Tartus suudetakse!

Maakonna staar: ülikoolilinna fänniskeene. Omad momendid on olnud nii Welco elektrikel, Tammeka (välis)tudengipuntidel kui ka III liigas mängival Team Helmil.

5. Järvamaa

Järvamaa on selgelt üks viimase aja edulugusid kohalikus jalgpallis. Kui aastal 2008 ei teadnud Paide Linnameeskonnast keegi suurt midagi, siis tänaseks on tegu Eesti tippklubiga, kel on lisaks jutule ette näidata ka tiitlid. Tee järgi, Tottenham Hotspur!

Tõenäoliselt on just see maakond hetkel kõige lähemal, et viia meistritiitel viimaks Harjumaalt eemale. Kui see vaid juhtuks siis, kui kogu klubi ka treenib Paides ...

Huvitav fakt: Paide Linnameeskonna jalgpallifilosoofia üks talasid on võõrsilt pärit noormängijate arendamine ja siis edasi müümine. Kümmekond aastat tagasi oli üheks esimeseks selliseks meheks noor Nigeeriast pärit Jasper Uwaegbulam.

Maakonna staar: Paide spordidirektor ja Järvamaalt Koerust pärit Gert Kams.

4. Viljandimaa

Kuigi Viljandimaa on hetkel suurelt jalgpallikaardilt kadunud ning kaks järjestikust liigast langemist on taandanud maakonna esiklubi Viljandi Tuleviku Esiliiga B-sse, tuksub jalgpall mulkide südames ürgses rütmis edasi.

Arvestades, et Mulgimaa toodab nii mängijaid (Karol Mets, Kaimar Saag, Sander Post) kui ka treenereid (Jürgen Henn, Argo Arbeiter), pole kahtlustki, et langus on ajutine nähtus.

Kohaliku jalgpalli ehteks on ka staadion, mis maalilise Viljandi järve ja kõrguvate lossimägede vahel asetsedes on kogemus omaette.

Huvitav fakt: Spordiklubi Tulevik asutati juba aastal 1912 ning sellel samal järveäärsel koplipealsel, mille mõis jalgpalliseltsile kasutada andis, mängitakse tänaseni! Sellist järjepidevust kohtab meie kohalikus jalgpallis harva.

Maakonna staar: Pole kahtlustki, et Viljandimaa kuulsaim mees on endine Liverpooli keskkaitsja Ragnar Klavan.

3. Pärnumaa

Pärnakate pronksikoht põhineb kolmel teguril:

• võrratu Rannastaadion
• fänlus
• Eesti koondisele kasvatatud mängijate arv

Esiteks rõõmustab suvepealinna staadion silma ja asub linna sümboliks oleva liivaranna vahetus läheduses. Teiseks käib Pärnu rahvas meeleldi jalgpalli vaatamas ning fänlust toetab ajalooline narratiiv kuulsast Pärnu Kalakombinaadi meeskonnast, mis 80-ndatel Eesti NSV meistriks krooniti. Kolmandaks on Pärnumaalt pärit sületäis koondislasi: Raio Piiroja, Indrek Zelinski, Sergei Zenjov, Martin Vunk, Rasmus Peetson ja paljud teised.

Huvitav fakt: Maakonna esiklubiks on tõusnud Pärnu Vaprus, ent klubisid on teisigi. Näiteks linnarivaal PJK ja maakondliku jalgpalli esindavad Vändra Vaprus ja JK Poseidon. Hooajal 2020 kuulusid nii Vaprus, PJK kui ka Vändra kõik Esiliiga A-sse.

Maakonna staar: Pärnu Vapruse spordidirektor Karl Palatu on juba mõned aastad klubis niite tõmmanud ning töö on hakanud tulemusi andma. Igor Prinsi peatreeneriks panemine oli ju täielik jackpot!

2. Ida-Virumaa

Just Ida- Eesti on olnud see kant, mis Tallinna ülemvõimu kõige enam proovile on pannud. Selle ehtsaimaks näiteks oli kevadine karikafinaal, kus Narva Trans 2:1 võiduga FC Flora üle karika napsas.

Ida-Virumaa on ka osalejate ja edukuse mõttes üks kaalukamaid maakondi. Eurosarjas on Trans mänginud 16 korral ning oma ristsed on seal saanud ka Sillamäe Kalev. Lisaks on meistrisarjas mänginud klubid Kohtla-Järvelt, esindatud on olnud Jõhvi ning esiliigas on pallinud Kiviõli.

Huvitav fakt: Hoolimata ambitsioonikatest püüdlustest on Ida-Virumaa klubide laeks jäänud kodustel meistrivõistlustel hõbemedalid. Narva Trans pälvis koha 2006, Sillamäe Kalev lõpetas teisena nii 2009 kui 2014. Viimane aasta tähistab ka kõige napimat kullast ilmajäämist, sest meistriks tulnud Levadiale jäädi alla vaid viie punktiga.

Maakonna staar: Üle poole sajandi Narva jalgpalli edendanud Transi president Nikolai Burdakov on selle au enam kui ära teeninud.

1. Harjumaa

Pole kahtlustki, et Eesti jalgpalli metropoliks on Harjumaa. Siin on raha, siin on rahvusstaadion, siin on võimalused. Neid võimalusi kasutatakse Harjumaal hoolega, sest hakates lugema kokku kõiki Eesti meistrivõistlustel osalenud Harjumaa klubisid, jõuame üsna nobedasti 25-ni.

Harjumaa on jalgpallis juhtohjad käest andnud vaid kahel korral ja selleks ei olnud vaja muud kui Teise maailmasõja puhkemist. Hooaegadel 1939-40 ja 1942 võidutsesid kohalikus jalgpallis Tartu meeskonnad Olümpia ja Politseiringkond ning see ongi kõik!

Tallinn on omakorda kaotanud kaks tiitlit, sest 1999. ja 2000. aastal meistriks kroonitud FC Levadia tegutses toona Maardus.

Huvitav fakt: Tallinna lähipiirkondadest mängitakse esiliiga tasemel vutti näiteks Viimsis, Tabasalus ja järgmisest aastast ka jälle Laagris. Kõige kaugem Harjumaa paik, kus kunagi kõrg- või esiliigat mängitud, on aga hoopis Kehra. 1990-ndate algul tegutses seal mõned aastad kohaliku paberivabriku meeskond.

Maakonna staar: Andrei Kalimullin on Eesti kõrgliigas kaasa teinud rekordilises 517 kohtumises, millest 97,7% möödusid Tallinna klubide palgalehel olles. Teda võib "härra Harjumaaks" lugeda küll.