Seekord viisid sammud mind ja Sandrit kaunile Baierimaale, täpsemalt Münchenisse ja Augsburgi. Reisi eesmärk oli näha Liverpooli maid jagamas Augsburgiga (midagi siiski ära veel ei jagatud).

Teekond hakkas pihta kolmapäeval Tallinnast kell 10 ning läbi Riia maandusime Münchenis natukene kell 18 läbi. Reis ei alanud parimalt, kuna enne veel, kui olin Müncheni tänavatele jõudnud, olin toidumürgitusest korra-paar metroojaamas oksendanud. Polnud ilus vaatepilt... Pikemalt siin ei peatu.

Järgnevalt otsisime üles meie apartmenti, mis oli Müncheni kesklinnas ning oli küllatki taskukohane. Kaua me paigal ei püsinud ning seadsime sammud kohtumisele teiste Liverpooli fännidega, kes samuti olid otsustanud läbi Müncheni mängule minna. Alustasime ühe Müncheni kuulsaima õllepruulikoja Hofbräuhausi avarustega. Kahjuks olid seal KÕIK lauad kinni ning kümnest minutist kauemaks jääda ei saanudki. See on aga vaatamisväärsus omaette, seega kui kunagi Münchenis olete – soovitan. Liikusime edasi kohaliku iiri baari, mis oli täis pakitud Liverpooli fännidest ning taustaks jooksis kolmapäevane Meistrite liiga. Õhtu jätkus meeleolukalt ning tagasi oma Müncheni-koju jõudsime kella kolme paiku öösel. Oli väga fun õhtu.

[gallery columns="4" link="file" ids="3099,3100,3101,3102"]

Neljapäev, mis meie jaoks oli mängupäev, oli käes. Vastaseks Eesti oma poiss Ragnar Klavan. Kella 12 paiku päeval alustasime rongisõitu Augsburgi, mis läks üsna kähku, kuskil 35-40 minutit. Esimene eesmärk oli mängupiletid kätte saada, kuna võõrsilfännide jaoks korraldati seekord kättesaamise punkt Augsburgis. Seda süsteemi väga tihti ei kasutata, kuid peamiselt on selle eesmärk, et näha, kas pileteid kasutab piletiomanik või need hangeldatakse edasi. Selline süsteem väldib hangeldamist ja krediidihankimist, mis tagavad eelisostmise tulevikuringides.

Piletid käes – oli aeg Augsburgi ka natuke avastama minna. Täitsa tore väike linnake, kuid palju seal teha ei ole. Liverpooli fännid olid omale kogunemiskohaks valinud Maximilian Platzi. Liverpooli fänne oli kokku reisinud kuskil 1500, aga pileteid jagus vaid 1100-le. Seega päev läbi küsiti mitmete inimeste poolt, kas kellelgi on pileteid üle. Aeg enne mängu läks väga meeleolukalt ning kõigil oli väga lõbus. Politsei oli kahjuks ennast natuke liiga ülehäälestanud ning suhtuti väga agressiivselt. Ilmselt tuleneb see sellest, et briti fännidel pole ka parim maine Euroopas. Platsi peal kohtasime veel ühte St. Pauli ja Dortmundi fänni, kes elasid Augsburgis. Nemad ütlesid, et midagi sellist nad veel oma kodulinnas näinud pole ning kiitsid meie fänne palju. Mängule sõideti trammiga ning ka see sõit oli väga lõbus ja meeleolukas.

Atmosfäär staadionil oli Saksamaa-pärane ja väga-väga hea. Eelmine hooaeg käisin ka Basel-Liverpool mängul, kus on levinud samuti ultra-stiilis fänlus ja peab tõdema, et see on päris võimas. Nagu kardetud, siis 1100 fänni Saksamaal kedagi üle ei karju, kuid ka meil olid oma hiilgehetked, kus oli ainult meid kuulda. Mäng oli ikka väga igav ja seal polnud ausalt mitte midagi toredat, kui, siis ainult Ragnar Klavan. Kuna AWAY mängude üheks traditsiooniks on seismine oma sõpradega seal, kus on vaba, mitte seal, kus on sinu koht, siis lisan ühe pildi ka galeriisse, milline oli minu vaade teisel poolajal. Kuid sellest ma väga ei hoolinud :) Ühtlasi kohtas palju vanu sõpru mängul ning sai ka mõndasid uusi tuttavaid, mis on alati tore.

[gallery columns="4" link="file" ids="3104,3106,3107,3105"]

Pärast mängu sõitsime viimase rongiga tagasi Münchenisse ning selleks enam jõudu ei jagunud, et taas linna peale minna, sest kett oli niivõrd maas ja väsimus lõi ikka täiega sisse. Reede hommikul lahkusime oma apartmendist ning kell 18.35 läks lennuk, seega käisime veel mõned turistikad läbi. Jõudsime ka Allianz Arenal ära käia, mis on samuti elamus omaette ning kindlasti soovitan kõigil ka see üle kaeda. Ehk ühel ilusal päeval mängib ka Liverpool seal.

Reis oli taaskord 10/10 ja ausalt öeldes sellistel reisidel väga mängu tulemusest ei hooligi, kuigi võita on alati tore ja kindlasti ka see lisab elamust, kuid see, mis peamiselt emotsiooni annab, on see, et kuigi linn on alati erinev, siis näod on alati samad ja selle üle ongi kuradima võimas mõelda. Sul on mingi põhjus reisimiseks ja avastamiseks ning sul on midagi, mis ühendab sind suure grupi inimestega ja see aeg on alati väga meeldejääv. Ei jõua järgmist Euroopa elamust ära oodata!

Suur aitäh ka Sandrile, kes oli viimase peal reisikaaslane ning kellega oli väga lõbus. Minu järgmine peatus on juba pühapäeval Wembley ja võimalus tõsta üks pisike trofee pea kohale, kuid tulemusest sõltumata on Wembley alati võimas, nii et can’t wait!

Jürgen