Luup peale | Olgu treener uus või vana, Tammeka suurim vaenlane on endiselt Tammeka ise (0)
Tartu Tammeka nukra seeria jätkumist ei suutnud esimese hooga peatada ka "Läti Sam Allardyce" ehk meeskonda päästma toodud uus peatreener Dmitrijs Kalašnikovs. Tema Tammeka-debüüt lõppes 1:3 kaotusega TJK Legionile, kusjuures vastaste edule valasid vundamendi suuresti Tammeka mängijad ise.
Legion haaras mänguohjad avavilest saadik enda kätte ja tasu tuli juba 13. minutil, kui Sander Kapper kukutas karistusalas Dušan Bakici. Penalti realiseeris kindlalt Mihkel Ainsalu, kes sai ühtlasi Legioni särgis kirja oma esimese liigavärava – 1:0. Vaid kaks minutit hiljem eksis Tammeka keskkaitsja Tanel Tammik teisest väljaku otsast teele saadetud pika palli lennu hindamisel, duelli võitnud Bakic pääses jooksu ja mängis täpse löögiga üle ka Tammeka väravavahi Mait Toomi – 2:0.
Tartlased püüdsid rünnakul midagi luua oma esiründaja Tristan Koskori kaudu, ent esmalt kõmmutas Koskor talle poolkogemata ette kukkunud palli üle värava. Seejärel õnnestus tal Artur Uljanovi hea diagonaalsöödu järel leida täiesti vabana teisest lainest rünnakule tõusnud Taijo Teniste, ent kogenud kaitsja pealelöök ebaõnnestus samuti.
Šokist lõplikult üle saamiseks oli Tammekal vaja esimese poolaja lõpuvilet, alles pärast pausi suudeti ennast jälle leida. Avapoolaja patuoinas Kapper lõikas Teniste pika soolo järel paremalt äärelt sisse ning saatis värava suunas teele löögi, mis lipsas Ivans Baturinsi ja posti vahelt sisse – 2:1.
Kaotusseisu minimaalseks vähendanud Tammeka sai sellest uut indu ning hoidis Legionit mitukümmend minutit kerge surve all. Samas tekitas külaliste ründavam lähenemine võimalusi ka Legionile, poolaja keskel ei suutnud Bakic realiseerida Kirill Nesterovi suurepärast söötu.
Lõplikult mattis Tammeka oma viigilootused taas ise, kui 82. minutil eksis rängalt keskkaitsja Marko Lipp. Temalt palli näpanud Aleksandr Šapovalov vormistas kingitud üks-üks olukorra kindlalt seisuks 3:1 ja enam Tammekal vasturohtu võtta polnud. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
Legioni esimene värav sündis Kapperi ebavajalikust veast karistusalas. Teise puhul eksis Tammik rängalt palli lendu hinnates, kolmanda puhul lasi lubamatu prohmaka läbi Lipp. Piisab vaid meenutada Tammeka sarnaseid lohakusi ja lapsikusi varasemates kohtumistes ning paratamatult kerkib pähe küsimus – kas treenerivahetusel on üldse mõtet, kui mehed mängust mängu selliste individuaalsete käkkidega patustavad?
Kaido Koppel võis ja Kalašnikovs võib tahvlile joonistada ükskõik kui geniaalseid taktikalisi skeeme, teha mis tahes vahetusi või käia tehnilises alas kas või käte peal, ent kui mängijad järjepidevalt sel moel rumalustega patustavad, on probleemide juured kuskil mujal. Suures osas on ju tegemist eelmisel hooajal viienda koha hõivanud meeskonnaga, mis ei suutnud isegi terve hooaja peale nii palju pirukaid küpsetada kui tänavuse suvega. Mis on mäda Tartu riigis, kui klassikuid parafraseerida? Üleüldine ebakindlus? Liidrite puudumine? Jätkuv usk, et "ega me välja ikka kuku"? Viimasel juhul võib tartlaste maandumine olla hooaja lõppedes ütlemata ootamatu ja valus.
Üks murettekitav asjaolu ilmnes tartlaste avapoolaja esituses veel. Treenerivahetuse efekt on võistkonnaaladel teada-tuntud nähtus – võistkonna raputamine toob mängijad senisest mugavus- või ebakindlustsoonist välja, paneb nad ärksamalt tegutsema ja end uuele treenerile tõestama. Tammeka avapoolaja esitusest paistis niisugust soovi paraku välja üpriski vähe. Alles vaheajal suutis Kalašnikovs mehed äratada, väljakule põlemist tuua. Kui aga selline leek ei tärka meeskonna seest ja selle peab lõkkele puhuma treener, on see taas märk võimalikest sügavamatest probleemidest.
Tammeka paberile märgitud algkoosseis oli tavapärane, ent tegelikkus märksa põnevam. Punase kaardi tõttu puudunud Mihkel Järviste asemel alustas keskväljal hoopis igipõline äärekaitsja Taijo Teniste, samas kui Reio Laabus oli nihutatud “oma” positsioonilt paremkaitsjaks. Kuna kaks kiiret väravat lõid Tammekal vaimselt jalad alt ning skoor muutis oluliselt mängu käiku, oli mõneõvrra raske hinnata, kas muutused olid tõhusad või mitte.
Kumbki kogenud mees ei teinud avapoolajal halba mängu, ent kui nende rollid teisel poolajal tagasi harjumuspärasteks vahetati, tundsid mõlemad end mõistetavalt mugavamini. Samuti proovis Kalašnikovs seni suuresti olude sunnil äärekaitsjana tegutsenud Kapperit seekord taas ründavas rollis, mis talle omane. Kapperi mäng oli kahetine, sest penaltiveale järgnes ka individuaalset klassi tõestanud tabamus, kuid ilmselt võib tema teatava rabeduse panna ka vahepealse mängupausi arvele.
Eksperimentidega kõnnib Kalašnikovs muidugi üsna noateral. Liigne proovimine ja vangerdamine olukorras, kus hooaja lõpuni on vaid kaheksa mängu, võib meeskonna hoopis liimist lahti lüüa. Samas ei ole Tammekal praegu ka palju kaotada. Mõistetav, et avapoolajal püüti esmalt kaitsetegevus paika saada, aga seeläbi muututi liialt ettevaatlikuks, minetati initsiatiiv ning kahe kiire ebaõnnestumise järel taas ka tegutsemisjulgus.
Ebakindlus on nagu lumepall, mis kogub veeredes aina hoogu ja suurust. Viimase kuue mänguga, mis kõik kaotatud, on endale lastud lüüa tervelt 21 väravat, kusjuures vaid ühes neist kohtumistest on vastaseks olnud esikolmikusse kuuluv meeskond. Samas peab Tammeka kiirelt leidma valemi, mis ei jätaks kaitsetööd unarusse, ent lubaks neil olla ühtaegu palliga julged.
Avapoolajal oli platsil selline Legion nagu Deniss Belov ilmselt näha tahaks – isukas, keskendunud, terav. Dušan Bakici kaks sööstu tõid kaasa kaks väravat, äärtel tekitasid jälle elevust Leonid Arhipov ja Kirill Nesterov, kaitsjad hoidsid tagalat kontrolli all ning hoolimata German Šleini puudumisest ja Pavel Dõmovi pingilejätmisest oli keskväli Mihkel Ainsalu ja Aleksandr Dmitrijevi kontrolli all.
Paraku tuli Legion teisele poolajale kehva keskendumisega ja see maksis kohe kätte. Võinuks maksta võidupunktidki, kui tartlased poleks ise appi tulnud ja Aleksandr Šapovalov poleks kingitust ära kasutanud. Sellist kõikumist on Legionil tänavu liigagi sageli ette tulnud.
Just niisuguste mängude kindlalt võidusadamasse tüürimine on hetkel see oskus, mis Legionit veel esinelikust lahutab. Belovi ees seisab omamoodi keeruline ülesanne – hoida meeskonna võitlusvaimu tipus olukorras, kus tabelis tõusmine on väga raske, aga jälitajatest eespool püsimiseks ei pea suure tõenäosusega isegi eksimatult tegutsema. Samas vajab Legion tugevat hooajalõppu, et selle najal järgmisel aastal sammuke kõrgemale teha.
Montenegro ründaja ei teinud kaugeltki ideaalset partiid, sest nii mõnigi väärt olukord jäi tal korralikult pealelöögiks või suisa väravaks vormistamata. Aga Tammeka kaitsjad olid temaga pidevalt hädas ning eeltöö ühele väravale ja ise löödud teine peaksid Bakicile piisavalt enesekindlust lisama, et järgmistes voorudes senisest stabiilsemalt tegutseda.
Protokoll:
10. septembril kell 18.00 Kadrioru staadionil
Tallinna JK Legion - Tartu JK Tammeka 3:1 (2:0)
13. pen. Mihkel Ainsalu, 15. Dušan Bakic, 82. Aleksandr Šapovalov - 47. Sander Kapper
Väravasöödud: 13. Dušan Bakic, 15. Nikolai Mašitšev, 82. x - 47. Taijo Teniste
Hoiatused: 10. Nikolai Mašitšev, 49. Aleksandr Volodin, 54. Artjom Artjunin, 62. Deniss Belov (peatreener), 63. Dušan Bakic, 77. Aleksandr Dmitrijev - 25. Kevin Anderson, 31. Artur Uljanov, 52. Tanel Tammik
Mänguolud: +18, pilves ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 60
Peakohtunik: Kristo Tohver
Abikohtunikud: Silver Kõiv, Sten Klaasen
Neljas kohtunik: Juri Frischer
Legion: Ivans Baturins, Aleksandr Volodin, Sigitas Olberkis, Artjom Artjunin, Nikolai Mašitšev, Aleksandr Dmitrijev, Mihkel Ainsalu, Kirill Nesterov, Stefan Tšendei (46. Aleksandr Šapovalov), Leonid Arhipov (73. Daniel Fedotov), Dušan Bakic.
Varus: Pavel Londak, Nikita Ivanov, Pavel Dõmov, Daniel Fedotov, Dmitri Kovtunovitš, Artur Šarnin, Aleksandr Šapovalov.
Tammeka: Mait Toom, Reio Laabus, Marko Lipp, Tanel Tammik, Kevin Aloe, Kevin Anderson, Taijo Teniste, Artur Uljanov, Patrick Genro Veelma (72. Kevin Mätas), Sander Kapper, Tristan Koskor.
Varus: Karl Johan Pechter, Karl Läänelaid, Mart Paul Preiman, Martin Jõgi, Carl Robert Mägimets, Egert Naruson, Kevin Mätas.
Tabeliseis:
