Luup peale | Taas tikkudega mänginud Paide teist korda näppe ei kõrvetanud, aga parandamisruumi on veel palju (galerii!) (0)
Paide Linnameeskonna teine võit Pärnu Vapruse üle tuli veel raskemini kui esimene, kuid mis kõige tähtsam – ta tuli. Neli mängu võiduta olnud Paide pääses võiduteele tagasi, kuigi pidi jälle pikalt vähemuses mängima.
Aprillikuises omavahelises mängus juba 12. sekundil kaotusseisu jäänud Paide lasi seekord Vaprusel julgemalt tegutseda esimesed paar minutit, haaras siis ise ohjad ja avas 11. minutil skoori. Kevor Palumets keerutas palli nurgalöögist keskkaitsja Martin Kase pea peale ja sealt jõudis see värava ees oodanud Karl Möölini, kes ennetas kõiki kaitsjaid ja avas pöördelt tehtud lähilöögiga skoori.
Peagi oli pall Sergei Mošnikovi ja Deabese efektse kokkumängu järel taas Vapruse väravas, ent tabamus ei lugenud – Henri Anier mängis enne palli võrku saatmist seda omaks võttes selgelt käega. Vaprus üritas mitut moodi, kuid rünnakud kippusid juba keskjoone kandis takerduma ja Paidel tekkis kõrgemale kerkinud kaitseliini vastu ruumi. Mööli terava kauglöögi tõrjus Hendrik Vainu, siis jõudis pall Mööli ja Deabease koostöös kolmandat korda väravasse, ent jälle suluseisust.
Šokk tabas Paidet 39. minutil. Henri Hanson murdis karistusalasse, sai üle kaitsjate kaarsöödu ning Vapruse ründaja selja taga jooksnud Abdul Razak Yusif lükkas ta kõhuli. Peakohtunik Karl Koppel ei kõhelnud – viga, penalti ja punane kaart Yusifile. 11 meetri karistuslöögi realiseeris ülikindlalt ristnurga üles leidnud Anton Krutogolov ja pausile mindi viigiseisus.
Teisel poolajal jätkas Paide julgelt, kuid kannatlikult oma võimalusi oodanud Vapruselgi tekkis neid selle võrra aina rohkem. Aksalut õnnestus neil aga harva proovile panna ning kui löögid ka välja tulid, oli kogenud väravavaht ülesannete kõrgusel.
Varasemates voorudes suuri kaotusi korjanud ja individuaalseid vigu teinud Vaprus jäi saatuslikult hätta 70. minutil, kui õnne-ebaõnne jada mõne sekundi jooksul nende vastu pöördus. Mööl tsenderdas paremalt, tagumise posti juures kõige kõrgemale kerkinud Anieri pealöök tabas küll posti, ent sealt põrkus pall täpselt värava ette, kuhu jõudis kõige kiiremini Deabeas. Tema esimese löögi suutsid pärnakad blokeerida, teist aga enam mitte.
2:1 edu kätte saanud Paide ei tõmbunud kaitsesse, vaid hoidis teravust ja Vaprusel just seda paraku nappis. Poolvõimalusi suudeti tekitada, väravale jõudis aga lõpuminutitel lähemale hoopis Paide, kui Kase nurgalöögi järel põiklatti tabas ja pall põrkas sealt väravajoonele, ent kohtunike hinnangul siiski mitte üle selle. Nelja eelmise mänguga tabelisse vaid kaks punkti juurde saanud Paide naasis võidulainele, Vaprusele jäid aga südist esitusest hoolimata jälle tühjad pihud. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
1. Välk sähvatas, aga teist korda samasse kohta sisse ei löönud
Eelmises voorus jäi Paide keskkaitsja punase kaardi tõttu vähemusse juba 4. minutil. Seekord jättis keskkaitsja punane kaart nad kümnekesi 39. minutil. Seejuures olid eemaldamise toonud olukorrad üsna sarnased – nii Ishaku Konda kui ka Abdul Razak Yusif jooksid vastase ründaja selja tagant kätega nügides-rebides lihtsalt pikali.
Kui Viljandi Tulevik karistas Paide kümnekesi jäämise lõpuks ära, siis Vaprus mitte. Põhjus peitus ühelt poolt vastases, aga teisalt selleski, et Paide käitus seekord suuresti sama juhise järgi, mille edastas omadele eelmises voorus samuti pikalt vähemuses tegutsema pidanud Narva Transi peatreener Igor Põvin: "Mängime võidule!"
Muidugi on selline tegutsemine seotud riskiga ja mõneti see risk ka realiseerus, sest kui Paide rünnakule tõusis, jäi tagalasse rohkem vaba ruumi, mida Vaprus üritaski ära kasutada. Paide võis aga lähtuda individuaalsest kvaliteedist tulenevast usust, et niimoodi mängides on enda väravavõimalused kergemad tekkima ning Vapruse võimalikule tabamusele suudetakse vastata.
See õnnestuski. Ehkki võõrustajatel oli ka veidi õnne, et Henri Anieri pealöök väravaraamidest tagasi just Deabease jalale põrkas, oli see õnn tööga välja teenitud – kvaliteetsed olid nii Karl Mööli eelnenud tsenderdus, Anieri võimas hüpe peapallini küündimiseks kui ka Deabease kärmed sammud ja sihikindlus, et pallini jõuda ja see siis teisel katsel ikkagi võrku saata.
Ning oma rolli mängis kahtlemata ka see, et Paidel oli võitu lihtsalt väga-väga vaja ning punktiga leppimine ei tulnud praeguses olukorras kõne alla, mis ühtlasi tingiski julgema mängustiili. Punktikaotused Tulevikule ja Kuressaarele ehk tabelis selgelt teise poolde ennustatud meeskondadele on asjad, mida Flora ja Levadia sugused meeskonnad lubavad endale hooaja jooksul enamasti kõigest korra või paar. See limiit sai Paidel aga nüüd kiirelt täis ning allajäämine tabeli punasele laternale tekitanuks juba olukorra, kus suurte omavahelistes mängudes tulnuks hakata tegutsema peaaegu veatult. Tolles tarbetust pingest suudeti end hetkel veidi vabamaks mängida.
Kui Yusif oli Hansoni kukutanud ja Karl Koppel otsis taskust välja punase kaardi, kõlas Paide treeneripingilt hüüatusi: "Kuidas te annate topeltkaristuse?" Ent Koppeli otsus oli igati õige. Vaielda võinuks soovi korral ehk vaid selle üle, kas Hanson ei kukkunud liiga kergelt, kuid nagu ka telekordused näitasid, tõmbas Yusif teda selgelt õlast.
Kui aga Koppel oli juba vea määranud, oli punane kaart ainuvõimalik otsus. Reeglidki ütlevad "topeltkaristuse" kohta sõnaselgelt:
- Kui mängija teeb rikkumise vastase vastu enda karistusalas, millega hoitakse ära ilmne väravavõimalus ja kohtunik määrab penalti, siis mängija saab kollase hoiatuskaardi, kui rikkumine oli üritus palli mängida. Kõigil teistel juhtudel (hoidmine, tõmbamine, lükkamine või võimaluse puudus palli mängida) tuleb rikkuja eemaldada.
Yusif ei teinud palli mängimiseks katset, vaid läks vastast pikali tõmbama, ja nii oli otsus õige. Täpselt sama reegli järgi oleks Konda saanud eelmises voorus punase kaardi ka siis, kui ta oleks vea teinud karistusala sees ja järgnenuks penalti, ehkki siis määrati vastase kasuks karistuslöök väljaspool kasti. Kuid mõlemal juhul on Paide keskkaitsjad lasknud vastasel endast mööda pääseda ja asunud teda siis kätega peatama, mis on ühelt poolt küll instinktiivselt mõistetav, ent teisalt üsnagi rumal liigutus, sest ülisuure tõenäosusega järgneb sellele viga ja eemaldamine.
Tegu oli täpselt sellise mänguga, kus eeldatavalt nõrgem meeskond vajaks rünnaku vedajat, kes otsustaval hetkel mängu enda peale võtaks ja palli võrku paneks. Täpselt nii, nagu tegi seda eelmises voorus Viljandi Tuleviku kapten Kaimar Saag. Vaprusel on liidrid – Magnus Villota, Marek Kaljumäe, Tauno Tekko – olemas küll kaitseliinis ja poolkaitses, kuid paraku mitte rünnakul. Ning see saigi neile seekord saatuslikuks.
Enim üritas rünnakute vedamist enda peale võtta seekord mitte kaitses, vaid äärel tegutsenud Anton Krutogolov, kelle arvele jäi filigraanselt realiseeritud penalti ja veel mitu poolohtlikku olukorda. Lõpuminutitel andis Krutogolov äärelt keskele murdnuna suurepärase terava ja madala söödu karistusalast läbi. Paraku polnud seal jalga pallile vastu panemas ainsatki pärnakat.
Paide esiründaja Henri Anier kõmmutas esimese seitsme liigamänguga kümme väravat. Järgmise kolmega pole juurde tulnud ainsatki. Kas Anieri vorm on kuhugi kadunud? Või on vastaste kaitsjad suutnud ta äkitselt “lukku keerata”?
Pigem näitas mäng Vaprusega, et kaaslased ei suuda oma meeskonna teravaimat ründerelva lihtsalt parimal võimalikul moel ära kasutada. Võiduvärava olukorras leidis Mööli tsenderdus Anieri pea ülitäpselt üles ja posti raksatanud löök oli kohe ohtlik. Eriti avapoolajal torkas aga korduvalt silma, kuidas kaaslaste tsenderdused lendasid lihtsalt kõrge kaarega üle Anieri. Tõsi, ka peatreener Zahovaiko manitses esiründajat mitu korda vasaku ääre poole hoidma, mitte liialt keskele tikkuma, kuid pigem näib Anieri kolmemänguline väravapõud olevat tingitud ikkagi sellest, et pall ei jõua temani nii palju ja nii heades positsioonides nagu peaks.
Zahovaiko katsetas Mööli seal, kuhu too on tegelikult salamisi kogu aeg ihanud ehk ründavama mängija rollis. Mööl tänas usalduse eest värava ja teise tabamuse eeltööga, oli pidevalt aktiivne ja avapoolajal põhiline Paide rünnakute vedaja, jõudes teisel poolajal seejuures tänu heale võhmale ka teisi kaitsetegevuses abistada. Arvestades, et Andre Frolovi on Zahovaiko viimasel ajal kasutanud pigem äärel ja see lüke on olnud üsna edukas, ning et Sergei Mošnikovi hooajaalgus pole olnud teab mis stabiilne, seadis Mööl Zahovaiko ette arvestatava küsimärgi – miks mitte proovida teda edaspidigi just sellel positsioonil?
Protokoll:
25. mail kell 19.00 Paide linnastaadionil
Paide Linnameeskond - Pärnu JK Vaprus 2:1 (1:1)
11. Karl Mööl, 70. Deabeas - 40. pen Anton Krutogolov
Väravasöödud: 11. Martin Kase, 70. x - 40. Henri Hanson
Hoiatused: 67. Edgar Tur, 79. Sergei Mošnikov, 90+2. Deabeas - 79. Magnus Villota
Eemaldamine: 39. Abdul Razak Yusif
Mänguolud: +17, pilves ilm, muruväljak rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 0, pole lubatud
Peakohtunik: Karl Koppel
Abikohtunikud: Sten Klaasen, Silver Kõiv
Neljas kohtunik: Paul Kask
Paide: Mihkel Aksalu, Hindrek Ojamaa, Abdul Razak Yusif, Rasmus Kallas, Martin Kase, Edgar Tur, Karl Mööl, Kevor Palumets (90+3. Sander Sinilaid), Sergei Mošnikov (82. Raimond Eino), Deabeas (90+2. Andre Frolov), Henri Anier.
Varus: Mattias Sapp, Kristjan Pelt, Andre Frolov, Hadji Drame, Sander Sinilaid, Raimond Eino, Siim Aer.
Vaprus: Hendrik Vainu, Georg Grahv (87. Rocco Mõtt), Uku Kõrre, Magnus Villota, Tõnis Vihmoja, Marek Kaljumäe, Henri Hanson, Tauno Tekko, Anton Krutogolov (79. Devid Lehter), Kristen Saarts, Enrico Veensalu (76. Virgo Vallik).
Varus: Ott Nõmm, Rasmus Ilves, Rocco Mõtt, Robin Limberg, Devid Lehter, Virgo Vallik.
Tabeliseis:
