FC Flora on Eesti jalgpallimeister 2020! Sisuliselt juba oktoobri alguses selge olnud tiitel muutus 99,9% tõenäoliseks eelmisel nädalal Paide Linnameeskonna üle saavutatud võiduga ning sai matemaatiliselt kindlaks täna Tartus, kus alistati 1:0 Tammeka.

Tegemist on Flora ajaloo 13. ja teise järjestikuse meistritiitliga, mis mõlemad on võidetud peatreener Jürgen Henni juhendamisel. Viimati suutis mõni klubi Premium liiga võitu kaitsta 2014. aastal, kui seda tegi FCI Levadia ja viigistas meistritiitlite üldseisu Floraga 9:9-le. Seejärel on Flora võitnud neli kulda Levadia nulli vastu ning on 13 meistritiitliga selgelt Eesti läbi aegade edukaim jalgpalliklubi.

Tänase kohtumise esimese 35 minuti kokkuvõtmiseks piisab ühest lausest. See oli see eelmine lause. Avapoolaja lõpus Flora veidi aktiviseerus ja tekitas ka ühe hea väravavõimaluse, kui 39. minutil andis Vlasi SInjavski paremast taskust tsenderduse värava ette, kuhu liikunud Martin Miller ulatas küll pallini, aga ei suutnud seda jalaga raamidesse suunata.

Teise poolaja algus andis lootust, et esimeses uimasus on möödanik. Flora teenis 48. minutil nurgalöögi, mille järel saadeti Tammeka trahvikasti kaks väravahõngulist tsenderdust. Kaks minutit hiljem sündis teravus väljaku teises otsas, kui karistusala seest pääses lööma Tristan Koskor, aga Matvei Igonen tõrjus.

55. minutil pidi end välja sirutama Carl Kaiser Kiidjärv, et lükata üle otsa joone Markus Poomi ohtlik karistuslöök. Minut hiljem oli aga pall võrgus, sest Martin Miller vinditas tagumisse posti korneri, mida ei rünnanud ei Kiidjärv ega ükski Tammeka kaitsja. Vlasi Sinjavski oli aga jäetud valveta ja koksas peaga paari meetri pealt Flora juhtima.

58. minutil avanes Tammekal hiilgav šanss viigistamiseks, kui Artur Uljanov söötis Andre Pajule, kes oli väravast 10 meetri kaugusel ja Igonen olukorrast väljas, aga Tammeka poolkaitsja lõi väravast üle. Siis sai aga tulevärk otsa. Flora oli 1:0 eduseisuga rahul ega võtnud ülearu suuri riske, Tammeka ei suutnud aga vastasele peavalu valmistada.

90. minutil võtsid Tartusse sõitnud mõnikümmend FC Flora fänni esimest korda mängu jooksul üles laulu "Eesti meistrid, olee-olee-olee!". Ning lõpuvile kinnitas, et see on fakt! Soccernet.ee tähelepanekud kohtumisest:

1. Flora saab preemiaks pingevaba lõpusirge

Kui jalgpalliliit poleks eile Premium liiga juhendit muutunud, poleks Flora tänase tulemusega meistritiitlit kindlustanud. Aga laienev koroonaepideemia ei jätnud alaliidule muid mõistlikke valikuid ja Flora võttis muutunud olukorrast maksimumi, tagades endale pingevaba lõpusirge.

Pärast koondisepausi, novembri lõpus ja detsembri alguses, ootavad Florat üks mäng Paide Linnameeskonna ja Nõmme Kaljuga ning kaks FCI Levadiaga. Rohevalged lähevad kõigis neis mängudes platsile Eesti meistritena, kellel puudub igasugune punktipinge.

Vastaste olukord on vastupidine, sest neil on pinge üleval, kuna teine eurosarjakoht ja pronksmedal vajavad jagamist ja on asjaosaliste eluliselt olulised. Nagu (lähi)ajaloost mäletame, võivad seda tüüpi kohtumised kujuneda nii väga kütkestavateks ja mälestusväärseteks, aga ka tuimadeks ja igavateks.

2. Tammekal jäid suured tänavu alistamata.

Tartu Tammeka alistas 2019. aasta Premium liiga hooajal korra nii Flora, Nõmme Kalju kui ka Paide Linnameeskonna, aga tänavu jäädi mängudes esinelikuklubidega võiduta. Tõsi, punkte teeniti 12 Flora, Paide, Levadia ja Kalju vastu peetud mängust koguni viiest/kuuest, aga võitu ei tulnudki.

On see märk tagasiminekust või paigalseisust? Pigem ei ole see märk, sest statistiline valim on põhjapanevate järelduste tegemiseks veidi liiga väike. Ning statistikat saab vaadata ka mitut pidi – kui mullu kaotas Tammeka esinelikule 16 mängust 10, siis tänavu 12 kohtumisest 6/7.

3. Kas Sappinen suudab ületada Sorga mulluse margi?

USA kõrgliiga MLS-i klubisse D.C. United kuuluv Erik Sorga lõi mullu Premium liigas 30 väravat. Toona oli tegu 36-mängulise hooajaga. Flora tänavusel esiründajal Rauno Sappinenil on kasutada 30-mänguline hooaeg. Et mängud/väravad suhe oleks Sorga eelmise hooaja omaga võrdne (viis väravat kuue mängu kohta), peaks Sappinen lööma 25 kolli.

Pärast oktoobrikuu koondisepausi, kus Sappinen lõi kahes Rahvuste liiga kohtumises kolm väravat, on ta Flora eest sihile jõudnud vaid korra – 21. oktoobril Narva Transi vastu. Neljas viimases kohtumises (sh täna) on Sappinen jäänud väravata. Tema saldo on endiselt 22 väravat.

Seega Sorgaga samale pulgale (mitte numbriliselt, aga eelpoole kirjeldatud näitaja osas) tõusmiseks peab ta nelja viimase mänguga lööma kolm ja koondisekaaslasest möödumiseks neli või rohkem väravat.

Iseasi, kas see küsimus asjaosaliste jaoks üldse oluline on? Äkki kasutab Flora lõpusirget, et anda rohkem tippmängude praktikat vahetusründajale Mark Anders Lepikule, kes peaks juhul, kui Sappinen Sorga eeskujul välismaale siirdub, järgmisel hooajal palju suuremat vastutust kandma?

4. Mis seisus on Konstantin Vassiljev?

Eelmisel pühapäeval Nõmme Kaljuga peetud mängus palus Flora kapten Konstantin Vassiljev teise poolaja keskel igaks juhuks vahetust, sest mingi koht oli hakanud natuke tunda andma. Täna jäi vahetusmängijate sekka kuulunud Vassiljev mänguminutiteta, ründava poolkaitsja kohal tegutses Martin Miller.

Arvestades, et Eesti koondist ootavad järgmise kümne päeva jooksul ees kolm kohtumist, teeb see mõnevõrra ärevaks, sest oktoobrikuu Rahvuste liiga mängudes näitas Vassiljev head minekut ja etendas Eesti korralikes esitustes olulist rolli.

Õnneks on esimese punktide peale peetava mänguni veel nädal aega. Ning kolmapäevast maavõistlust Itaaliaga saab peatreener Karel Voolaid kasutada vähemkogenud koondislastele tipp-praktika andmiseks. Sarnaselt talitati ka oktoobris, kui Vassiljev esmalt peetud maavõistluses Leeduga väljakul ei käinud.

5. Mängu parim – Vlasi Sinjavski

Suures plaanis oli kohtumine piisavalt liigestest lahti, et suure võistkondliku panuse eest on kedagi keeruline esile tõsta, kuna võistkondlikku sära väljakul nappis. Seega tuleb keskenduda individuaalsele meisterlikkusele ja tunnustada SInjavskit, kes lõi kohtumise ainsa värava ning pakkus esimesel poolajal Mihhail Slaštšjovile kulul kohtumise vast kõige kaunima tehnilise šedöövri.

Protokoll:

8. novembril kell 15.00 Tamme staadionil

Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Flora 0:1 (0:0)
56. Vlasi Sinjavski

Väravasöödud: 56. Martin Miller
Hoiatused: 76. Kevin Aloe, 90.+1. Kevin Anderson - 32. Rauno Sappinen, 70. Henrik Pürg
Mänguolud: +8, päikesepaisteline ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 285
Peakohtunik: Roomer Tarajev
Abikohtunikud: Neeme Neemlaid, Sander Saga
Neljas kohtunik: Karl Koppel

Tammeka: Carl Kaiser Kiidjärv, Kevin Aloe, Kevin Anderson, Daaniel Maanas, Mihhail Slaštšjov, Tauno Tekko (90. Tanel Tammik), Reio Laabus, Andre Paju, Artur Uljanov (84. Erki Mõttus), Patrick Genro Veelma (73. Sten Reinkort), Tristan Koskor.
Varus: Marcus Agarmaa, Tanel Tammik, Sten Reinkort, Erki Mõttus, Mart Paul Preiman, Mihkel Järviste.

Flora: Matvei Igonen, Michael Lilander, Märten Kuusk, Henrik Pürg, Marco Lukka, Vladislav Kreida, Martin Miller, Markus Poom, Frank Liivak (75. Rauno Alliku), Vlasi Sinjavski, Rauno Sappinen (65. Mark Anders Lepik).
Varus: Kristen Lapa, Rauno Alliku, Konstantin Vassiljev, Mark Anders Lepik, Kristo Hussar, Markus Soomets, Markkus Seppik.