Viimasel neljal hooajal Inglismaa meistriks kroonitud Manchester City sai äsja kohtus Premier League'i üle tähtsa võidu. Vähemalt nii nad ise väidavad. Ent kui küsida Premier League'ilt, teatab liiga enesekindlalt, et peale jäid hoopis nemad. Kummal on siis õigus?

Alustuseks - äsjane otsus ei puuduta otseselt Cityle esitatud 115 süüdistust finantsreeglite rikkumises. Neid juhtumeid, millest vanimad ulatuvad 2009. aastasse, menetleb jätkuvalt liiga distsiplinaarkomisjon ja lahendust on oodata alles uuel aastal.

Mille üle vaieldi?

Premier League kehtestas 2021. aasta detsembris uued reeglid, mis puudutavad klubide tehinguid seotud osapooltega. Ingliskeelsetes tekstides märgistatakse neid tähelühendiga APT. Tänavu veebruaris täiendati reegleid veelgi.

APT-reeglid kutsuti ellu eeskätt selleks, et uurida klubide tehinguid nende omanikele kuuluvate ettevõtetega. City puhul on sellisteks näiteks Araabia Ühendemiraatidele kuuluv Etihad, kes on muuhulgas klubi kodustaadioni pikaajaline nimesponsor, ja Abu Dhabi pank. UEFA kehtestatud reeglid näevad ette, et sellised tehingud peavad vastama turuväärtusele ja neid ei tohi kunstlikult paisutada.

Peamiseks vaidluspunktiks kujunes aga Premier League'i otsus jätta APT-reeglite raamidest välja laenud, mida klubi osanikud klubile annavad. Need laenud võivad olla väga madala intressiga või sootuks intressivabad. City väitis, et see paneb klubid ebavõrdsesse seisu ja moonutab turgu. Kohtule esitatud 165-leheküljelises avalduses nimetati uusi reegleid "hirmu õhutamiseks", süüdistati liigat "diskrimineerimises" ja City seisukohtade vastu olnud klubide hoiakut "enamuse türanniaks".

Osanike laenud on paljude klubide jaoks märkimisväärse tähtsusega. Näiteks Arsenal on tänu sellele reeglile laenanud alates 2022. aastast klubi omanikult Kroenke Sports & Entertainmentilt 259 miljonit naela, Evertoni intressivaba laen enamusosanikult Farhad Moshirilt ulatub 450 miljoni naelani. Brightoni omanik Tony Bloom on alates 2009. aastast, mil ta klubi üle võttis, andnud neile enam kui 400 miljoni naela ulatuses intressivaba laenu.

Miks City end võitjana tunneb?

Kohus leidis, et kahes aspektis on APT-reeglid seadusega vastuolus. Esiteks ei tohiks osanike laene APT-reeglite arvestusest siiski eraldi vaadelda. "Sellisel kujul pole tegu ausa meetmega, sest lubatud oleks üks rahalise toetuse viis, aga mitte teine," selgitas kohus.

City jaoks on samuti oluline, et eelmainitud tehinguid Etihadi ja Abu Dhabi pangaga on viimase aasta jooksul blokeeritud. Värske otsuse valguses eksisteerib aga taas võimalus, et Cityl on võimalik need kokkulepped ikkagi tehinguteks vormistada.

Teiseks otsustas kohus, et liiga ei jaganud Cityga õigeaegselt uurimise tulemusi, mis ei andnud neile võimalust end süüdistuste eest kaitsa. See punkt tulenes samuti veebruaris tehtud reeglimuudatustest, mis kuulutati nüüd õigustühisteks ehk vajavad taas muutmist.

■ What are #MCFC claiming as wins in APT legal battle?
■ And what about the Premier League?
■ Will it impact the 115 charges case?
■ What happens next?
■ With both sides hailing victories, we try and answer some of the key questions - as concisely as possible.

📝 @jwhitey98 — The Athletic | Football (@TheAthleticFC) October 7, 2024

Miks arvab Premier League, et õigus jäi hoopis neile?

Enamik City süüdistusi lükati tagasi. "Kohtuotsus kinnitas, et APT-süsteemi eesmärgid, raamistik ja otsuste langetamise protsessid on seaduslikud," teatas Premier League seepeale võidukalt. Liiga lubas ühtlasi teha reeglitesse esimesel võimalusel nõutud muudatused ja jätkata senise suuna hoidmist ehk pitsitada klubisid seoses nende tuluallikatega.

Kohus ei nõustunud City väitega, nagu oleks Premier League võtnud meelega sihikule just Lähis-Ida omanikele kuuluvad klubid. Alust selliseks väiteks andis asjaolu, et kui turuväärtust puudutavad reeglid 2021. aasta detsembris kehtestati, eelnes see Newcastle ülevõtmisele Saudi Araabia poolt.

Mis teeb juhtumi põnevaks?

Uurimise käigus oli mõlemal osapoolel võimalik kutsuda enda kaitseks välja tunnistajaid, kelleks olid teised Premier League'i klubid. Selline asjade käik oli ka loogiline, kuna juba reeglite uuendamine tänavu veebruaris ei toimunud üksmeelselt - kaksteist kõrgliigaklubi hääletas muudatuste poolt, kuus vastu ja kaks jäid erapooletuks. City poole valisid värske protsessi põhjal tunnistajatena näiteks Chelsea, Newcastle ja Everton, samas kui Premier League'i poolele asusid Manchester United, Liverpool, Arsenal, West Ham, Brentford, Bournemouth, Fulham ja Wolverhampton.

Mis edasi saab?

Esiteks tuleb nüüd vastavalt kohtu otsusele osanikelt võetavad laenud ikkagi APT-reeglite raamistikku arvata. Klubid peavad selle muudatuse järgmisel üldkogul heaks kiitma. Eespool mainitud klubidele - Arsenalile, Evertonile, Brightonile - tähendab see, et nad peavad oma kulutusi märkimisväärselt kohandama.

City jääb ootama otsust 115 finantsreegli rikkumise osas. Ent ainuüksi see, kuidas värske otsuse peale said mõlemad osapooled hakata kinni millestki, mis oli neile soodne, ja end "võitjaks" kuulutada, näitab ilmekalt, kui keeruliste juriidiliste küsimustega on tegemist. Lootust, et vägikaikavedu niipea vaibuks ja liiga suudaks kehtestada reeglistiku, mis kehtib ühtmoodi kõikidele klubidele, on vähe.