Marko Savic: tabasime ühe hoobiga kaks kärbest (0)
FCI Levadia kaaspeatreener Marko Savic rõhutas pärast Evald Tipneri karikasarja finaalis FC Flora üle saavutatud 1:0 võitu, et klubi jaoks oli väga tähtis üle pika aja auhinnakappi hõbedat lisada.
Savici sõnul polnud Levadia esituse kvaliteet kiita, aga karikafinaalile omaselt kujunes kohtumine väga võitluslikuks, milles oldi Florast seekord paremad.
Kui tähtis on see karikavõit sulle isiklikult ja kui tähtis Levadiale?
Muidugi on see võit mulle isiklikult tähtis, sest töötan peatreenerina alles teist hooaega ja see on mu esimene võidutrofee. Tänane päev jääb mulle elu lõpuni meelde.
Klubi jaoks on võit samuti väga tähtis, sest Levadia pole kolm aastat mitte ühtegi auhinda võitnud. Me oleme suur klubi, aga eelmisest kuuest aastast oli meil ette näidata ainult üks karikavõit ja üks superkarikas. Peame tooma Levadia tagasi sinna, kuhu me enda meelest kuulume.
Lisaks polnud me suutnud Florat kaks aastat alistada. Minu hinnangul on praegune Flora nende ajaloo parim meeskond. Treenerid, organisatsioon, toetab personal, mängustiil, mängijate kvaliteet… nad on neli aastat seda meeskonda ehitanud ja on tõesti väga head. Et suutsime võita karikasarja ja alistada Flora, tabasime ühe hoobiga kaks kärbest.
Kui tähtis on edasist Premium liiga hooaega silmas pidades asjaolu, et täna Florast jagu saite ja näitasite, et suudate neist väljakul üle olla?
Jah, muidugi. Aga nüüd peame seda suutma ka meistrivõistluste kohtumistes. Flora oli kolm päeva tagasi peetud mängus palju parem ja kolmapäevane kohtumine oligi palju parem. Tänane matš oli puhas võitlus. Esimest korda sel hooajal hülgasime endale omase jalgpalli, sest seda oli väga keeruline viljeleda.
Meie jaoks oli tegu seitsmenda kohtumisega 21 päeva jooksul. See tempo ei ole normaalne ja selle kohta tuleb esitada korraldajatele küsimusi. Minu meelest pole see rütm normaalne. Flora olukord oli sama. Jah, nende mäng Tammekaga lükati edasi, aga graafik nägi ka neile ette seitset mängu kolme mängu jooksul.
Mängijad on kurnatud. Kolmapäevases mängus kaotasime vigastustega kaks mängijat. Täna, jumalale tänu, ei kedagi. Homme vaatame rivid üle. Olen 100% kindel, et vigastuste põhjus on tihe mängugraafik. Bogdan Vaštšuk ja Milijan Ilic langesid rivist lihasevigastusega.
Ning küsimus pole ainult tempos, mis näeb ette seitset mängu 21 päeva jooksul, vaid ka pidevalt vahetuvas väljakukattes. 2. mail mängisime Tartus kunstmurul, kolm päeva hiljem siin Lillekülas tavamurul, neli päeva hiljem Paides kunstmurul ja kolm päeva pärast seda Viljandis väga halval murul.
Isegi Inglismaa Premier League'i mängijate jaoks on väga keeruline kolm nädalat järjest iga kolme päeva tagant võistlusmänge pidada.
Mida peate tegema, et tänane võit tooks edu ka tulevikus?
Kaasa tuleb võtta kirg. See oli täna väga kõrgel tasemel ja vajame seda igas järgnevas kohtumises. Me ei tohi kohtumisi erinevatesse kategooriatesse liigitada. Eelmistel hooaegadel oli meil sellega probleeme, aga meistriks saab tulla ainult siis, kui suhtuda igasse mängu samasuguse tõsidusega. Kolm punkti on mängus ju iga kord.
Kas oled nõus, et ka tähelepanelikkus oli täna üks teie trump, sest iga kord, kui mõni Levadia mängija eksis, aitas keegi kaaslastest seda viga lappida. Kolmapäevases Premium liiga mängus Floraga nii ei olnud.
Olen täiesti nõus. Kahe kohtumise vahele jäänud kahe päeva jooksul näitasime mängijatele neid murekohti ning selgitasime ka mõningaid taktikalisi aspekte. Aga meie üldine tähelepanelikkus oli kolm päeva tagasi tõesti kehvem.
