Marti Pähn: minu ambitsioon on teha Tammekaga klubi kõige parem hooaeg (36)
Premium liiga hooaega kõrgliiga noorima peatreenerina alustav Tartu Tammeka juhendaja Marti Pähn pakatab ambitsioonist. Samuti põnevusest, sest kuigi ametisse asus 34-aastane treener mullu juulis, on 2023 esimene hooaeg, mille eest ta Eesti kõrgeimal tasemel saba ja sarvedega ise vastutab.
"Olen selle võimaluse üle tänulik. Tammekasse tulin noortetreeneriks ja sain seejärel võimaluse juhendada U21 meeskonda. Selle teekonna käigus tegin endale selgeks, et mulle meeldib just tippjalgpall, millega kaasneb ühelt poolt vastutus, aga teisalt ka võimalus rakendada oma ideid nende mängijate peal, kellel see töö ka välja tuleb," sõnab Pähn.
Pähnist sai portugallase Miguel Santose mõnevõrra ootamatu taandumise järel Tammeka peatreener eelmise aasta juuli alguses, kui klubi oli teeninud 19 mänguga 18 punkti. Alles jäänud 17 meistrivõistluste mänguga lisandus 21 punkti ehk Pähni keskmine punktisumma (1,24 per mäng) oli 31% kõrgem kui Santose vastav näitaja (0,95).
Narva Transi ja Tallinna Kaleviga tekkinud võitlusest kohtadele 6.-8. väljus lõpuks võitjana just Tammeka ja peatreener vaatab tollele pool-aastale tagasi mõõduka rahuloluga. Suuri muudatusi ta ei teinud, sest ei näinud selleks vajadust, aga paraja annuse omi ideid sisse viis. Tulemused olid head, muuhulgas teeniti punkte ka Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskonna vastu.
Samas möönab Pähn, et kõige kõrgema sordi pinget tal mullu taluda ei õnnestunud, sest väljakukkumine Tammekat kordagi ei ohustanud. Tabeliseis polnud kordagi nii keeruline nagu näiteks 2021, kui klubi pidigi Premium liiga kõlbulikkuse tõestamiseks üleminekumänge pidama. Mullune kuues koht tähendas õnnestumist. Mineviku saavutused ei maksa aga olevikus teatavasti midagi. Nüüd algab kõik taas nullist.
"Mulle ei meeldi kaotada. Pole vahet, kas U21 või esindusvõistkonna peatreenerina – tunne on sama. Tõsi, tähelepanu ja vastutus on Premium liigas suuremad. Mänguplaanide valikul olin konservatiivsem kui U21 meeskonda juhendades, kus tegu oli puhtalt mängijate arendamise protsessiga, mille käigus viskasime nad vahel teadlikult väga keerulistesse taktikalistesse olukordadesse. Nüüd on situatsioon teine. Mitmed mängijad – Teniste, Puri, Laabus, Aland – on Eestis mõistes ikka väga kogenud."
Tammeka mängib Eesti kõrgliigas alates 2005. aastast ehk alustab praegu oma 19. hooaega. Kui välja jätta 2007. aastal ühendklubina Maag Tammeka kogutud 62 punkti, siis on klubi punktirekord 2018 ja 2019 kokku saadud 49 punkti. "Eelmise hooaja Tammeka jaoks võinuks see rekord mängijate kvaliteedi mõttes jõukohane olla. Selle rekordi kättesaamine on treenerite ja mängijate teha. Ootan uut hooaega huviga," sõnab Pähn.
Jalgpallitreeneri peas leiduvate infopakettide ja ideede hulk on enamasti piiramatu, ent nende mängijateni viimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna liiga suur doos võib selguse asemel kaasa tuua hoopis segaduse. Pähn rõhutab mitu korda, et talle meeldis eelmise hooaja lõpufaasis näidatud mängupilt, millele ta plaanib nüüd tasapisi kihte lisama hakata.
Peatreener usub, et kuna Tammeka meeskonna tuumik on säilinud, siis sujub see valutult. "Ma ei tunne, et olen hetkel liiga paljude valikute ees. Eks need hakkavad hiljem tulema. Kui meeskond lõplikult komplekteeritud, siis paneme paika täpsemad plaanid. Igasuguseid vigureid saab teha, aga nende jaoks peavad ka sobivad mängijad olema. Muutmine muutmise enda või valitsevate trendide pärast pole õige, sest töö on ju mängude võitmine."
Eesmärkidest ja ambitsioonidest rääkides märgib Pähn, et eelistab keskenduda käimasolevale ülesandele, mitte pikemale perspektiivile, sest viimane võib esimesega tegelemist segama hakata. "Olen väga teadlik, mis on endale seatud pikaajaliste eesmärkide ohupool – kui neid ei saavuta või piisavalt kiiresti ei saavuta, siis on see hoopis demotiveeriv. Ma ei mõtle ette, mida teen kolme aasta pärast. Mõtteaeg, tähelepanu ja keskendumine kuluvad praegusele väljakutsele ära.
Hooaja eel seadsin eesmärgid, mida teeme rohkem ja paremini ja läbimõeldumalt võrreldes eelmise hooaja lõpuga. Jalgpallis on rutiinid väga olulised. Ei ole võimalik, et täna tagasisidestan mängijaid, aga võib-olla kahe nädala pärast ei jõua seda teha. Eelmise hooaja lõpu staff'i suurus võimaldas anda võistkondlikku tagasisidet. Praegu jõuame liikuda ka liinide ja individuaalsele tasandile. Tundide kogus, mis sinna kulub, on väga suur. Kokkuvõttes – mu praegune eesmärk on teha 2023. aastal tööd võimalikult hästi. Tsiteerides Indrek Koserit: tee häid asju ja sinuga juhtuvad head asjad.
Minu praegune ambitsioon on teha Tammekaga klubi kõige parem hooaeg. Kui seda suudame, liigume nii klubi kui ka meeskonnana lähemale sinna, kuhu me tahame jõuda. Tammeka ambitsioon ei ole mängida 5., 6. või 7. koha peale. Tahame Eesti tipule ikka lähemale jõuda. Ja nagu heale klubile kohane – karikasarja võita. Lihtsalt lootes ei juhtu aga midagi, vaid tuleb ise asju paremini teha."
Tammeka kõige parem hooaeg, nagu eelpool selgitatud, tähendaks viiendat kohta ja vähemalt 50-punktilist lõppskoori. Ehk 2022. aastaga võrreldes tuleks lisaks senistele rivaalidele selja taha jätta ka FC Kuressaare ning koguda 11 punkti (st kolm võitu ja kaks viiki) rohkem. Kahtlemata liigituks säärane tulemust (suureks) õnnestumiseks, sest vähemalt praeguse seisuga on meeskonnast lahkunud tubli ports karastunud mängijaid (nt Gerdo Juhkam, Sander Kapper, Henri Välja).
Aga nagu Pähn isegi märkis, siis pikemas plaanis Tammekat 5. koht ei rahulda. Oleme ausad, Eesti jalgpallis pole keegi unustanud Tammeka tegevjuhi Kristjan Tiiriku poolt 2017. aasta alguses ERR-i otse-eetris välja käidud vekslit, et "2020 mängib Tammeka medalitele". Midagi säärast pole nähtud, sest Tammeka on olnud lähemal ülemineku- kui medalimängudele. Kauaoodatud Tartu jalgpalli läbimurret pole näha, sest Premium liiga esinelik jääb endiselt kaugele.
Miks nii? Vastab Tartu jalgpallist maast madalast läbi imbunud Marti Pähn, kes on juhtumisi hetkel ka linna esindusmeeskonna peatreener: "See on hea küsimus ja ükskõik mida vastan, panen end rünnatavasse positsiooni! Meil ei ole medalit – nõus. See on fakt. Tammekale mõeldes on selle saavutuseni jõudmine realistlik pikas või poolpikas plaanis.
Eesti eluga käib kaasas, Tartuga vast veidi vähem, aga siiski, et klubipilt on meil päris Tallinna-keskne. Kui tahame andekaid või potentsiaalikaid või juba medalite peale võitluseks valmis mängijaid siia meelitada, on kuludel koefitsient kohe juures. See on üks pool.
Mida saame ja tahame paremini teha, puudutab meeskonna ülesehitamist. Näiteks võib-olla oleme välismaalaste osas teinud liiga ühe hooaja plaanis otsuseid – toonud siia kellegi aastase lepinguga, kellelt saame kätte selle, mida tol hetkel vaja. Aga siis ta lahkub ja meeskond sammu edasi ei tee.
Dave Addy on hea näide – väga äge vend riietusruumis, kõva CV-ga, aga tema lahkumise järel alustame selle positsiooni arendamisega uuesti. Proovime liikuda sinna, et toome siia nooremaid ja suurema potentsiaaliga välismaalasi. Ning mitte üheks aastaks."
Tammeka konkurentsivõime tõstmiseks sõnastab Pähn kolm meedet, mille rakendamine looks eeldused esinelikule lähemale nihkumiseks. "Esiteks peame kõvasti tõstma seda, kui palju me oma meeskonna potentsiaalist välja mängime. Teiseks sõltub tulemus meie poolt loodud tingimustest ehk kas me suudame näidata, et ka Tammekast on võimalik välismaale siirduda? See aitaks klubisse tuua ambitsioonikamaid jalgpallureid. Kolmandaks asjaoluks on taustajõud. Kui palju suudame sinna investeerida. Järk-järgult ehitades pole medalimänguni jõudmine võimatu, aga nipsust see ei käi."
Kusjuures nimetatutest kolmanda asjaoluga on võimalik teatud määral tasandada ka vajakajäämist pakutavas palganumbris. "Kui mängijate ja treenerite poolt treeningul loodav keskkond – või moodsas keeles vibe – on nauditav, siis see on argument. Oluline, et mängijatel oleks hea olla. Aga see ei tähenda mugavat olemist. Jõuamegi tagasi potentsiaali väljamängimiseni, mille jaoks on vaja tekitada mängijates sisemine põlemine."
Just selle sisemise põlemise tekitamise võime on peatreeneri ameti kõige salapärasem osa. Ühestki õpikust seda ei õpi ja kedagi kopeerides asi ei toimi. Iga treener peab leidma isikupärase stiili ja hoiaku ning selle siis ka võistkonnale usutavalt maha müüma.
"Olen väga seda meelt, et treener saab olla ka hea inimene. Ei pea lärmama ja inimesi igale poole saatma. Karisma kehtestamise meetodid on erinevad. Ma ei karju eriti. Ma arvan, et ei ole seda tehes usutav," kirjeldab Pähn oma stiili. Ja lisab siis: "Samas liigse leebuse oht on olemas. Nii et vahel ma karjun ka."

Sündinud: 21. jaanuar 1989
Mängijakarjäär: 2006-08 Tammeka ridades 26 mängu Premium liigas, seejärel Esiliiga ja madalamad liigad
Treenerikarjäär: 2017-2021 Tammeka U21 peatreener, 2022 Tammeka abitreener, 2022-… Tammeka peatreener
Pane suu kinni Tammekale rohkem kui Santos
kõlab isegi loogiline variant, aga see ei tööta!
mis meeskonnaehitamine see on siis?
Pane oma suu kinni küsin koolis ära nüüd ole vait nahhuj
Too siis Tammeka veel mängijad tahaks näha te leiate
Tuli ju mida sa valetad ??
Küsi PLM-lt :D
Vähemalt on Tammekas äge see, et oma kasvandikest ikka tuleb iga aasta üht-teist, mitte ei lööda rahapakiga, et tuua iga hooaeg Venemaalt uus konteineritäis koosseisu, nagu need.. khm.. mõned teised klubid.
Muud tiimid ei võita noored mängu Levadia Flora , Paide , Kuressaare
Siin on selged paar sammu:
- võibolla kunagi oli Tammeka võistkond, kes pigem soovis anda noortele võimalust. Täna on see sunniviisiline.
- eelmisele punktile saab samas vastu väita, et kui vaadata mitmete noorte mängijate debüütmänge, on tegu olnud mängude valikulise ära andmisega (ei pea siin silmas seda momenti, kus nad u21 võistkonnaga peale läksid, mis oli über-lollus), vaid vaadata ka pilti enne seda. www.jalgpall.ee
- Tammeka ei väärtusta oma mängijaid (kui siis paar kutti) piisavalt, ent neile pakkuda ok palka/tingimusi. Kuidas on see võimalik, et klubi, kellel on üks Eesti kõige suuremaid noortepüramiide (2018.aastast on leitav üks klubi enda poolt tehtud artikkel, kus mainitakse, et klubis on ca 1000 noort treenimas), ei suuda oma mängijatest kinni hoida?
Ma ei ole Pohlaku pooldaja ning tunnen, et aeg on ka jalkaliidu eesotsas muutuseks (kuigi esmalt võiks keegi, kasvõi Lindpere, üleüldse kõrvalkandidaadiks astuda), ent siin on hea näide klubist, mis tegelikult struktuurilt on justkui normaalne, aga äramajandada ei suuda. Vähemalt mitte konkurentsivõimeliselt. Ehk Eesti jalgpalli tänases seisus ei saa otsa vaadata ainult liidule.
Lõpetuseks küsin - kui need pealetulevad noored oleks tõesti tasemel ning neid hoitaks järjepidevalt esindusmeeskonna treeningutega vormis, siis miks me nägime Tammekat tabeli põhjas? Ilmselgelt on siin klubil raskused võistkonna komplekteerimisega ning lõpuks see jutt või mõte, et anname noortele võimalusi, on tegelikult Google translate lausest: meil pole muud võimalust kui mängida oma noortega, sest me ei suuda oma klubi majandada.
Aga see kogu klubi pool kõrvale jätta, tänavune treener on näidanud Esiliigas ja Esiliiga B-s on oskuseid ning tegu on väärt mehega. Edu talle ja võistkonnale algavaks hooajaks!
Tõenäolisim esinelikust väljakukkuja on Kalju.
Täiskasvanud hindavad haritust ja haridustaset - eelduslikult nooremat isiku puhul "puusalt tulistades" ja irooniline, et ise mitte kõige inteligentsema ega kirjakeelt oskavamana paistes.
Ehk keegi nutikatest asub mõnes klubis tegusid tegema? Superkangelased võime me muidugi kõik "online" olla ja unistada tangist jalgpallimaastikul, selle asemel, et kahe jalaga maa peal oleva Tammeka visiooni jätkusuutlikusse uskuda.
Kurb reaalsus on see, et Eesti suuruselt teise linna meeskond on kännu taga kinni ja vist ei saagi lahti. Arvatavasti pole kohalikku toetust jms
Eksite nii mu sünnilinna koduklubis usutavasti, kui ideloogias, et kõik on müügiks - ehk on see tõesti mõne jalgpalliklubi reliikviasse kuuluv.
Me ei tee siin ühevärava nalju, vaid siiralt rohkem jalgpallist! 🙏
Ps. Kas nüüd on soccernetist ka Armastuse saal saanud? Isiklikult pean bypass-ima, 💍!
Vaba raha julgelt Tartu jalgpalli! :)
Mõned mõtted/küsimused Sulle:
- tean isiklikult paari inimest, kes on proovinud Tammekale abiks olla. Seda puhtalt armastusest klubi vastu. Neile kõigile kas öeldi ei või siis lihtsalt ei antud vastust.
- kui Tammekal oleks Sinu nimetatud ''jätkusuutlik visioon'', miks on nende klubis nii meeskond kui ka staffi pool nii metsikult muutuv? Ma ei pea siinkohal silmas treeneri muutust, mis on igati loogiline teatud momentides, vaid pigem kontori poolt. Soovid väita, et kui keegi ehitab üles ''jätkusuutliku visiooni'', mis peaks jõudma kuhugile roosale pilvele, pole piisavalt vinge, et seal ise jätkata? Cmon.
- kas Sulle ei tundu, et praegune Tammeka on suutnud n-ö vana Tammeka asjad lihtsalt üle võtta ja neid napilt säilitada? Ehk juurde pole midagi pandud. Kuigi mul oleks siiralt hea meel näha, et Tartu linnast tuleks üks oma kogukonda kaasav klubi ja võitleb Premium Liiga esiotsas, näitavad langev publiku arv ning klubiinimeste kaadrivoolavus, et see asi pole seal teab-mis pika ja jätkusuutliku visiooniga.
- kui rääkida rahapuudusest, on see otseselt klubi tegemata töö. Samast linnast, aga tasemelt oluliselt kehvemad pundid suudavad endale toetajad leida, rajades oma väljakuid jms - tean omast käest, et seal käib vilgas töö n-ö b2b suhete loomisel. Samaaegselt võiks küsida, kuidas on lood Tammekaga?
- kas kommunikatsiooni errorid mängijatega (hea näide Kapperi lugu) on üks kavapunkt jätkusuutlikust visioonist? fukin hell, suhtlus, Anastasia, suhtlus on puudulik!
Ma tõesti usun, et inimesi, kes ei ela Tammekale kaasa, on Eesti jalgpallitoetajatest väga marginaalne protsent - Tammeka on üks suurimaid klubisid väljaspool Tallinna ning justkui seda struktuuri ja noortetöö põhja vaadates peaksid nad olema ka stabiilsemad tabeli esiviisikus olijad, ent tegelikult sõidetakse iga aasta latt maha. Kõik me elame Tammekale kaasa, ent näiteid, kus klubi lihtsalt halba tööd teeb, on nii-nii palju.
Laulusoovitus klubijuhtidele. Aeg on muutusteks (või siis lihtsalt väga palju avatumale juhtimisstiilile): https://www.youtube.com/watch?v=RBumgq5yVrA
Vaba raha julgelt Tartu jalgpalli! :)
Olen samuti palju jutte kuulnud ja mõnda momenti ka näinud. Praegustel juhtivatel isikutel pole lihtsalt piisavalt pädevust, et mingeid asju reaalselt ellu viia ja enamasti on puudu just suhtluses või väärtustes mida väidetavalt esindatakse. Pidevalt kuuleb suhtlemises vigu ja seda eriti mängijate osas. Kus kutsutakse mängija kohvile rääkima tema ühinemisest ja jäetakse arve mängija maksta, kus helistatakse enda huvi osas ning jäetakse kõne lõpuks pakkumine tegemata, katteta lubadused jnejne. See on väga ausalt aga pehmelt öeldes piinlik. Eriti, kui arvesse võtta, et tegemist on Lõuna-Eesti suurima spordiklubiga. Kuidas siis ei suudeta normaaselt suhelda või ei leita inimesi kes seda teha oskavad?
Suhtlemise osas on metsikult puudu ka sponsorluses, pidevalt kuuleb erinevaid jutte erinevate toetajate kohta, kus helistatakse ala stiili "meil on nüüd raha vaja". Kuidagi ei ole mitmete aastate jooksul aru saadud, et see pole normaalne lähenemine ega ei tööta pikas plaanis. Tegelikkuses tuleks suures pildis toetavale ettevõttele maksimaalselt väärtust luua ja võibolla ka teiste toetajatega kontakte luua, et koostöö oleks kasulik mõlemale osapoole ja nii ka pikas perspektiivis. Klassika tundub teatud toetajate kadumine tänu sellele, et nt laps tuleb sealt trennist ära ja ettevõtjal ei ole lihtsalt enam emotsionaalselt sidet, rääkimata ärilist siduvust ning lõpetatakse klubi toetamine. Lisaks on postitatud ka enda toetaja "rivaali" siltidega postitusi jne ehk sisuliselt ei näidata välja ka mitte mingisugust austust. Praegu on Tammeka probleem juba ka selles, et juhtkonnas olevaid inimesi lihtsalt enam ei usaldata. Siin võib sellest teemast veel pikalt rääkima jäädagi.
Kolmanda nende suhtlus enda inimestega on samuti piinlikult madalal tasemel, Kui vahepeal tundus see olevat nende suurim tugevas (loe: oligi aga seda ainult tänu Kalle Paasi olemasolule), siis enam see nii pole. Pole suudetud fännidega ära leppida ega suudeta näha väärtust enda inimestest kellele päriselt läheb see klubi korda. Sarnaselt nagu Adek Vaatne, olen näinud inimesi kellele siiralt läheb klubi korda ja tahavad aidata aga klubi poolt ei tule mitte mingisuguseid vastuseid ega huvi. Sisuliselt lastakse head inimesed enda kätelt ära, kes mingeid asju teeksid isegi, et kommiraha eest või tasuta. Hea näide tuua tegelikkusest, paar päeva tagasi saadeti mulle screenshotte Kristjan Tiiriku viimasest fb postitusest kus käidi koolis rääkimas üldisest spordiharjumustest ning lõpuks ka Tammeka visioonis ja vabatahtlike tööst, Teades, et sama inimene kes mulle need saatis on ca 5a tagasi sarnase idee klubile välja pakkunud aga jällegi, vastuseta. Neid näiteid suudaks kindlasti veel tuua.
Sellepärast see klubi praeguse juhtkonnaga ei usu mina mitte kunagi suurt edu tulevat. Pigem käib enda sooja tagumiku hoidmisega. Enda heaolu enne klubi heaolu. Vaja oleks Tartul inimest kes teeks kõik endast oleneva, et klubi edu saavutaks ja ei oleks ainult enda heaolu peal väljas. Kahjuks ei tundu Tiirik ka inimene kes ennast arendaks ja tahaks igapäev paremaks saada. Ei ole kuulnud, et käiks mingitel koolitustel või prooviks kogenumate juhtide abil ennast peeglist vaadata. Muidugi arusaadav, mille jaoks, kui tool veel soe on?
Miks te sõimade Tammekat
Te räägite lõpuks jalgpallist ja ükski küsimus pole väär, kui see on argumenteeritud.
Samapalju, kui on inimesi on ka arvamusi, kontekstist mööda rääkivus on aga midagi muud.
Vastamine küsimustele on aga väga palju nüansse kaalutlev valik. Esitatud valele isikule antud hetkel! Ka "nüpeldamisel" lähtuda vana kooli kasvatusest. 🙏;)
Kommentaariumi läbipaistvuse huvides võiksime me kõik arvamust avaldada vaid oma näo ja isikut tõendatud nimega ja siis esitame väga sisupõhiseid küsimusi.
Kes on hooaja "prada" ja "nada" näeme me hooajalõpus.
Ps. Adek Vaatne, Sinu muusikavalik saab kiituse, pole aimugi, kuidas hindab juhtkond, aga isiklikult, valutab selle põhjal midagi muud Sul siiski, kui jalgpall südames. :)







































