Eestlasest poolkaitsja German Šlein (28) sõlmis eelmisel nädalal karjääri teise välislepingu, kui liitus Serbia esiliigaklubi Smederevoga. Välismaale siirdumise eesmärk oli väljuda mugavustsoonist, mis Eestis mängides tekkis.

Eelmisel hooajal Narva Transi esindanud Šlein jättis Premium liigas vahele vaid ühe kohtumise ning seda kollaste kaartidega kaasnenud mängukeelu tõttu. Sealjuures oli ta piirilinlaste asendamatu põhimees, kuuludes alates teisest mänguvoorust eranditult algkoosseisu. Poolkaitsja arvele jäi mullu 3118 minutit, mis tegi temast Kristo Hussari, Aleksandr Ivanjušini ja Richard Alandi järel neljanda enim mänguminuteid teeninud palluri.

Šlein avaldas, et maksimaalne mänguaeg, mis eeldas ka vigastuste vältimist, oli hooaja eel seatud konkreetne eesmärk. Kui meeskondlik kuues koht oli tema sõnul "enam-vähem”, siis individuaalne hooaeg sai hindeks "normaalne”, millele lisandus põhjendus, et alati saab paremini.

Stabiilne mänguminutite kogunemine lõi vundamendi, mis avas uksed välismaalt tulnud pakkumistele. "See on üks põhjustest, miks ma olen siin - klubi tahtis saada number kuue positsioonile meest, kes pidevalt mängib,” rääkis Šlein Soccernet.ee-le. Lisades stabiilsusele ka eestlase pakutava oskustepagasi ning liidriomadused, oli Smederevo uue täienduse osas selgusele jõudnud.

Vaim vajas muutust

Uue koduklubi pakkumine tuli detsembri alguses. Šleini sõnul oli liitumisel tähtis tunne, et temast ollakse selgelt huvitatud. Sellele viitas asjaolu, et meeskonna spordidirektor tegi mitu videokoosolekut, eesmärgiga mängija enda ridadesse meelitada.

Lisaks helistas Šleinile peatreener Jovan Golic, kes selgitas, kuidas eestlane tema mänguplaani sobitub. Mõlemad andsid mõista, et mängija meeldib neile, mis lihtsustas Smederevosse siirdumise otsust. Klubi kutsus esmalt eestlase Serbiasse, et ta saaks oludega tutvuda ning seejärel koju minnes otsustada, kas pakkumine on atraktiivne. Selline lähenemine suurendas usaldust ning andis talle mõista, et huvi on konkreetne.

Šlein avaldas, et Smederevo on tihedalt seotud kõrgliigas mängiva Pancevo Železnicariga, kus praegu mängib endine Paide Linnameeskonna kaitsja Abdul Razak Yusif ning mida novembrini juhendas kunagine FCI Levadia peatreener Marko Savic. Železnicari jaoks on liigataseme võrra madalamal mängiv Smederevo nii-öelda farmklubi ning eestlane ei välista, et heade esituste korral teenib ta võimaluse end näidata Serbia kõrgliigasatsis. "Mul on leping poolteist aastat, seega kõik oleneb minust. Kui ma mängin hästi, siis on võimalik, et saan liikuda ülespoole,” spekuleeris endine Transi mängija.

Ta lisas, et Serbiasse mineku kasuks rääkis ka see, kuivõrd hoolsalt hoitakse nii sealse kui ka ümbritsevate riikide jalgpallil silma peal. Seetõttu on pakkumine korralik proovikivi, mille peal oma võimeid testida. Tema arvates võiks võimaluse tekkimisel sellest kinni haarata ka teised Eesti jalgpallurid.

"Eestis ja kodus on olla super, aga usun, et päris mitmel esineliku meeskonna mängijal on võimalus minna välismaale. Mina tahtsin end proovile panna, sest Serbia jalgpall - see on teine asi,” selgitas poolkaitsja. Šlein tõdes, et igatseb kodumaad, mida praegu lahutab temast enam kui poolteist tuhat kilomeetrit, kuid võimalusel minna lastes ei saa teada, kuidas õnnestuks jalgpalli mängimine võõras keskkonnas.

Huvi teenete vastu oli ka mujalt. Eestis soovisid teda endale nii Trans kui ka Pärnu Vaprus, kuid ambitsioon piiri taha kiigata ei teinud kodumaal jätkamise tõenäoliseks. "Ütlen ausalt, ma väsisin Eestis mängimisest ära. Kui mul ei oleks varianti tekkinud, siis muidugi oleks edasi mänginud, aga sisemine motivatsioon oli juba väga madal. Samad meeskonnad, samad voorud, kunstmuruhallid - tahtsin lihtsalt uut õhku saada,” põhjendas mees.

Konkreetne pakkumine tuli ka Fääri saartelt, mis oli Šleini sõnul rahaliselt väga priske, kuid sportlikus printsiibis jäi Smederevo ja Serbia esiliiga võimalusele selgelt alla. Vähem konkreetsemalt uuriti maad ka Hiinast ja Kambodžast, mis olid Šleini meelest samuti intrigeerivad väljundid keskkonnavahetuseks.

Samm kõrgemale?

Kuigi Smederevo mängib Serbia esiliigas, ei tähenda klubivahetus 11-aastase Premium liiga kogemusega mängija sõnul kvaliteedis sammu tagasi astumist. Hoopis vastupidi - talle jättis sügava mulje, kuivõrd osavad ning eeskujuliku tööeetikaga on uued meeskonnakaaslased, kelle eesmärk on alati endast maksimum välja pigistada.

Mugavustsoon, mis Eesti kõrgliigas mängimise ja treenimisega tekkis, on Serbias kadunud, sest meeskonnasisene tase on ühtlaselt tugev ning tempo treeningutel kõrge. Samuti on konkurents algkoosseisu kohale tugevam võrreldes Eestiga, sest absoluutselt kõik mängijad on näljased ning põlevad vajadusest end tõestada.

Šleinini oli jõudnud kriitika, mis kahtles Serbia esiliiga korralikus tasemes, kuid poolkaitsja sellega ei nõustu. Ta leiab, et käärid esi- ja kõrgliiga vahel on väiksemad kui inimesed arvata oskavad. "Kui mõned inimesed arvavad, et esiliiga tähendab halba taset, siis tegelikult see nii ei ole.”

Šlein läks Serbiasse kaheksandal jaanuaril ning tegi järgmine päev klubiga esimese treeningu. Kuigi esimesed treeningud olid pigem rahulikud, sest meeskond naases puhkuselt, sai Šlein kohe aru, et harjutusi tehakse suurtel kiirustel ning mängust välja lülitamist endale lubada ei saa.

Ta rääkis, et liitus uue koduklubiga suurte muutuste keskel, sest hiljuti vahetus Smederevo juhtkond. Nende esimene ettevõtmine on ligi 20 000-kohalise staadioni rekonstrueerimine. "Eelmine juhtkond tegi kõik, et staadion oleks halvas seisus!” vahendas Šlein talle räägitut. Muutused toimusid ka meeskonna sees, mille tulemusena on uued näod nii Smederevo treeneripingil kui ka spordidirektori ametikohal.

Kui praegu on klubi 16 meeskonna konkurentsis kümnes, siis eesmärk on lõpetada põhihooaeg vähemalt kaheksandana, mille järel jaguneb tabel kaheks. Pikemas perspektiivis algas uute juhtidega projekt, mille eesmärk on klubi üles ehitada. Šlein teab, et välismängijaid üritatakse tihti muinasjutuliste projektidega tinistada, kuid tal on usku klubi nägemusse.

Pikk saabumine miljonilinna

Šlein jõudis Serbiasse kaks nädalat tagasi mitmepäevase autorännaku tulemusena, kus poole teeni oli kaaslaseks tema hea sõber, Tšehhi kõrgliigaklubi Slovacko hingekirja kuuluv Vlasi Sinjavski. Esimene ööbimispeatus tehti Poola kirdeosas Suwalkis, misjärel võõrustas Sinjavski sõpra poolteist päeva Tšehhis. Pärast seda võttis Šlein suuna Serbiasse, kus lõppes umbes 2400-kilomeetrine reis.

Ta täheldas juba pooleteise nädala järel, et Eesti ja Serbia on kaks võrdlemisi erinevat riiki. Kuna viimane ei kuulu Euroopa Liitu, siis ei ole seal näiteks kasutusel eurod, vaid kohalik dinaar. "Kõik ei käi nii, nagu oleme Eestis harjunud tegema, aga ma teadsin, kuhu tulen. See ei ole lihtne, aga saan hakkama,” rääkis poolkaitsja.

Šleini elukoht ei asu mitte Smederevo linnas, kus tema koduklubi igapäevaselt tegutseb, vaid Serbia pealinnas Belgradis, mis asub Smederevost tunni kaugusel. Ta rääkis, et otsustamisel oli tähtis säilitada võimalikult kõrge elukvaliteet, kuna ta läks välismaale koos elukaaslasega. "Kui ma oleks tulnud üksi, oleksin jäänud Smederevosse. See on rahulik linn ja arvan, et seal elada ning keskenduda jalgpallile on väga okei. Aga mu vanus ei ole enam selline, et elada mõnes hostel’is ja käia lihtsalt trennis. Tahaks elu ka nautida,” selgitas Šlein.

Paraku ei leidunud Smederevos kahetoalist korterit, mistõttu tuli otsida eluaset pealinnast. Eestlane on rahul uue koduga, mis asub Serbia tippklubi Crvena zvezda kodustaadioni läheduses, ning see aitab tal keskenduda ainult oma tööle ehk jalgpalli mängimisele. Kuigi üldplaanis ei ole Šleini hinnangul Tallinnas ja Belgradis elamisel suurt vahet, siis ühe märkimisväärse erinevusena toob ta välja rahvaarvu, mis on Serbia pealinnal Eesti omast kolm korda suurem.

Katse number kaks, seekord kogemustepagasiga

2018-19 hooaja Tšehhi esiliigaklubis Jihlava Vysocinas mänginud Šlein tunneb karjääri teise välispeatüki alguses suurt heameelt. "See tee, mis mul oli elus peale Tšehhit… ühel päeval oled peaaegu kõrgliigas, kus mängivad [Vlasi] Sinjavski ja [Vladislav] Kreida, järgmisel päeval tulevad vigastused ning kukud õhust alla. See oli väga-väga raske aeg, tuli ennast uuesti pildile mängida,” tõdes Šlein.

Talle ei tule üllatusena, et mängib sellel aastal välismaal, sest see on tulnud raske töö tulemusena. „Tunnen praegu end tugevana. Mäletan, kui läksin Tšehhisse, siis see on öö ja päev,” meenutas Šlein. Kui toona visati ta tundmatus kohas vette ootusega, et ta hakkab iseseisvalt ujuma, siis nüüd on aastad teinud teda elukogenumaks. "Kas see õnnestub või mitte, ma ei tea. Aga ma annan endast kõik, et midagi saada.”