Novembris saab Eesti Olümpiakomitee uue presidendi ning hetkeseisuga on kandideerimisest teatanud nii kaheksa viimast aastat organisatsiooni juhtinud Urmas Sõõrumaa, Eesti Kergejõustikuliidu kauaaegne president ja EOK praegune asepresident Erich Teigamägi kui ka aastail 2016-21 Eesti presidendi ametis olnud Kersti Kaljulaid. Viimane avalikustas esmaspäeval, et on saanud kokku kandideerimiseks vajalike EOK liikmete toetuse, mille andjate seas oli ka Eesti Jalgpalli Liit.

Ametlik kandidaatide ülesseadmise tähtaeg on 13. september ja kandideerimiseks on vajalik omada vähemalt 15 liikme toetust. Otsuse esitada Kersti Kaljulaid järgmise EOK presidendi kandidaadiks oli esmaspäevahommikuse seisuga teinud 25 olümpiakomitee liiget.

Soccernet.ee esitas alaliidu presidendile Aivar Pohlakule järgmised küsimused: 

• Kas Kaljulaidi kandidatuuri toetamisest võib välja lugeda teatavat rahuolematust EOK senise juhtimisega praeguse presidendi käe all? Või on tegu sooviga värskenduse järele, mida ainuüksi Kaljulaidi kandidatuuri ülesseadmine kahtlemata pakub?
• Kas ja milliseid muudatusi EJL sooviks EOK-lt näha sõltumata sellest, kes oktoobris järgmiseks presidendiks valitakse?

Pohlak vastas nii:

"Eelkõige oli jalgpalli liidu jaoks oluline Kersti Kaljulaidi poolt tutvustatud konkreetne ja ambitsioonikas tegevusplaan – soov ebakonkreetse värskenduse järele ei ole tugev argument.

Soovime, et EOK toimetaks Eesti spordi plaanipõhise liidri ja eestvedajana ning oleks alaliitude koostööpartneriks riigi, aga miks mitte ka omavalitsustega suhtlemisel spordi parimaks ja mitmekülgseks toimiseks vajalike tingimuste loomisel. Mis omakorda tähendab, et EOK president peaks olema organisatsiooni täiskohaga juht, sest sisuliselt on tegemist üleshitusprotsessiga, mis vajab pühendumist. Kusjuures EOK tegevus peab puudutama kogu sporti, mitte ainult olümpiaalasid või siis olümpiamedaleid tuua võivaid alasid või sportlaseid.

Sport kui valdkond peab saama ühiskonnas kultuuri osana väärilise rolli ja seda nii põhjusel, et meie inimesed – sealhulgas eriti lapsed – liiguvad üha vähem, kui ka tippspordi poolt pakutavate rahvustundel põhinevate emotsionaalsete hetkede eest. EOK vastutab spordi toimimise eest nii olümpiakomitee kui ka spordi keskliiduna ja just selle teise nurga alt on vaja organisatsiooni sees panna paika eesmärgid ning teha plaan, kuidas eesmärkide suunas teele asuda."

Lisaks Eesti Jalgpalli Liidule kuulub Kaljulaidi esitajate hulka veel võistkonnaaladest Eesti Jäähoki Liit, samuti on selles nimekirjas näiteks Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Tennise Liit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Jahtklubide Liit, Eesti Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Võimlemisliit ja Eesti Veemoto Liit ning ka Eesti Paralümpiakomitee.

Samuti on Kaljulaidi kandidatuuri toetajate seas kuni tänavu maikuuni EOK sportlaskomisjoni juhtinud olümpiavõitja Gerd Kanter, samuti olümpiavõitja Irina Embrich ja kahekordne olümpiamedalist Tõnu Endrekson. Kaks viimast on EOK esindajate kogusse nimetatud olümpiasportlaste poolt. Kaljulaidi kandidatuuri toetab ka kahtedel viimastel valimistel ise presidendiametisse pürginud Tõnu Tõniste.

Siinkohal tuleb rõhutada, et tegu on vaid kandideerimise toetamisega, mis tingimata ei kohusta ühtegi alaliitu valimistel oma häält sellele kandidaadile andma. Ent näiteks neli aastat tagasi toetas jalgpalliliit valimiste eel Sõõrumaa kandidatuuri.

Kolm kandidaati pürgis valimistel EOK tüüri juurde viimati 2016. aastal, kui organisatsiooni praegune juht Sõõrumaa sai presidendiks ülimalt tasavägises heitluses - esimeses voorus kogus Jüri Ratas 55, Sõõrumaa 37 ja Tõniste 29 häält. Teises voorus sai Sõõrumaa aga 61 ja Ratas 60 häält. Asepresidendiks kinnitatud Tõniste kandideeris 2020. aastal ise ainsana Sõõrumaa vastu, ent kogus 38 häält, Sõõrumaa jätkamist presidendina toetas 83 EOK liiget.

EOK presidendivalimised toimuvad 11. oktoobril.